KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE
Metaan on kasvuhoonegaas, mis tekib loomade seedetegevuse tagajärjel. Seoses
kliimasoojenemisega on palju räägitud kasvuhoonegaaside negatiivsest mõjust. Metaan on
aga mitmeid kordi aktiivsem kasvuhoonegaas kui süsihappegaas. Loomakasvatus annab
kolmandiku metaani emissioonist maailmas [6]. Taanis tapetakse igal aastal kaks miljonit
minki nende karvkatte pärast ning õhku paisatakse rohkem kui 3600 kilogrammi
ammoniaaki [9]. Ühes maailma suurimas karusnahakasvatusriigis Soomes toodavad
karusnahafarmid aastas rohkem kui 1500 tonni ammoniaaki. Neist pärit olev lämmastik
võib raskendada puude talvitumist.[2]
Erinevalt vabast loodusest, kus loomade asustus on hõre, on karusloomad kasvatustes
väiksel maa-alal puurides väga kontsentreeritult koos ning nende väljaheited, mis läbi
puuride traadist põhjade maapinnale kukuvad, avaldavad seetõttu ka loodusele hoopis
suuremat ning otseselt kahjulikku mõju. Loomade väljaheited sisaldavad palju fosforit ja
annaabi.ee 
