Refaraat Sloveeniast (0)

Sloveenia pinnamood on valdavalt mägine või künklik. Maa põhjaossa ulatuvad Ida-
Alpide kagupoolsed ahelikud – Julia Alpid ning Drava ja Sava vahelise veelahkme
moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides ) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300– 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik .
Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretša, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid.
Kuna maa on mägine, armastavad sloveenid suusatada ja matkata.Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe. Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki saar. Pärimuse kohaselt lähevad seal kõik salajased soovid täide. Tähtsamad jõed on kirde-kagu suunalised orgudes voolavad Doonau parempoolsed lisajõed Sava (221 km) ja Drava (vt. joon 1). Sloveenia on Euroopa metsarikkamaid riike (mets katab 50 % terr-st).Muldadest on valdavad metsapruun- ja mägimullad, Karsti plaatol on ka punamuldi.
Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes.Sloveenia kliima on väga muutlik . Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Tuulisuse tingimused Sloveenias on määratud riigi geograafilisest asendist Alpidest ida pool ja lähedusest Vahemerele. Sloveenias on valdavad läänetuuled nagu ka teistes Euroopa riikides, mis asuvad umbes samadel laiuskraadidel. Mõnikord kalduvad tuuled oma põhisuunast põhja või lõunasse ja aeg-ajalt ilmuvad selle pärast suured õhukeerised. Need keerised on tuntud tsüklonite ja antitsüklonitena. Tuuled Sloveenias on nõrgad võrreldes tuultega, mis valitsevad Lääne-Euroopas. Sloveenia tuuled sõltuvad üsna palju ka Alpidest. Sloveenia asub Alpide tuuletul küljel, kuhu läänest ja põhjast puhuvad tuuled enamasti ei ulatu. Sellised olukorrad on üsna sagedased ja ilm Sloveenias on palju tuulevaiksem, kui riikides, mis Alpidest lääne pool asuvad. Idast puhuvad tuuled ei ole nii sagedased, kuid sellisel juhul ei kaitse Alpid riiki tuulte eest.
Tähtsaim maavara on pruunsüsi, kaevandatakse ka raua-, uraani- ja msg. värviliste metallide (plii, tina, vask, elavhõbe) maake .
Sloveenia paikneb Euraasia laama põhjaoses, suhteliselt kaugel laama piirist, sellepärast ei esine seal tugevaid maavärinaid ning puudub vulkanism.Ta jääb sellisesse laama piirkonda, kus maakoor ei ole seismeliselt aktiivne (vt. Joon 2) . Üleujutused aga esinevad Sloveenias rohkete sademete tulemusena üsna sagedasti. Äkilised üleujutused tekivad tihti äikese tulemusena, kui sajab kõvasti vihma. Isegi väiksemad ojad võivad mäestikes muutuda mässavateks veejugadeks.