Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viru lavamaa maastikurajoon (0)

1 Hindamata
Punktid




Viru lavamaa  maastikurajoon


Asukoht ● Hõlmab paese rannikumaa Kirde-Eestis klindist lõuna poole kuni Alutaguse  madalikuni ● Pindala 1727km²
● Narva jõgi → Loobu jõgi


Pinnas ● Viiendiku moodustavad paetasandikud ○ Vaevalt meetri paksune pinnas
○ Paljudes kohtades karstunud Uhaku karstiala kevadise suurvee ajal
Autor: Heidi Tooming


Veestik ● Domineerivad jõed ○ Suubuvad Soome lahte ○ Tükeldavad lavamaa lavadeks.
○ Nüüdisjõgede sängid ürgsete jõgede orgudes
○ Esinevad kosed ja joad ● Tasandikuline pinnamood pole soodustanud suurte  järvede teket Narva jõgi sügisel
Autor: Aleksander Kaasik (CC BY-SA 4.0)


Kaevandusmaastikud ● Keemiline mõju ulatub ka naaberaladele ○ Peipsi järvele, Narva jõele ja Soome lahele ● Aherainemäed
● Tehaste ja elektrijaamade korstnad
● Põlevkivi
● Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010
Autor: Geonarva (CC BY-SA 3.0)


Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad
● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud
● Rikastamine
● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis


Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr)
○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0)


Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid,  vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad Sagadi mõisa peahoone eestvaade
Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0)


Aidu Karjäär ● Põlevkivikarjäär ○ Kaevandati suurtes kogudes.
○ Karjääri pindala ● Helesinine laguun
● Pakub puhkevõimalust        


Valaste juga ● Ida-Viru maakonnas Toila vallas
● Umbes 30 meetri kõrgune
● Eesti kui Baltimaade kõrgeim
● Ei ole looduslik, saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist


Kiviõli tuhamägi ● Seikluskeskus
● Põlevkivi poolkoks  


Juminda tuletorn ● Asub Juminda poolsaare põhjaosas
● Aitab laevadel orienteeruda
● Teise maailmasõja päästejaam


Sagadi mõis ● Esmakordselt mainitud 1469. Aastal
● Sagadi looduskool
● Hakati 1977. aastal ulatuslikult restavreerima Peahoone pargipoolne külg
Autor: Ivar Leidus (CC BY-SA 3.0 ee)


Video https://www.youtube.com/watch?v=26cpskMoneM


Kasutatud materjalid http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/pohja-eesti/110-juminda-tuletorn https://www.aidu.ee/2018/06/09/reisijuht-kirjutab-eesti-100-aaret-aidu-karjaar/ https://et.wikipedia.org/wiki/Valaste_juga https://www.puhkaeestis.ee/et/kivioli-seikluskeskus


TÄNAME KUULAMAST!!!

Document Outline

  • Slide 1
  • Asukoht
  • Pinnas
  • Veestik
  • Kaevandusmaastikud
  • Põlevkivi kaevandamise tagajärjed
  • Muistised
  • Ajaloolised väärtused
  • Aidu Karjäär
  • Valaste juga
  • Kiviõli tuhamägi
  • Juminda tuletorn
  • Sagadi mõis
  • Video
  • Kasutatud materjalid
  • TÄNAME KUULAMAST!!!

Vasakule Paremale
Viru lavamaa maastikurajoon #1 Viru lavamaa maastikurajoon #2 Viru lavamaa maastikurajoon #3 Viru lavamaa maastikurajoon #4 Viru lavamaa maastikurajoon #5 Viru lavamaa maastikurajoon #6 Viru lavamaa maastikurajoon #7 Viru lavamaa maastikurajoon #8 Viru lavamaa maastikurajoon #9 Viru lavamaa maastikurajoon #10 Viru lavamaa maastikurajoon #11 Viru lavamaa maastikurajoon #12 Viru lavamaa maastikurajoon #13 Viru lavamaa maastikurajoon #14 Viru lavamaa maastikurajoon #15 Viru lavamaa maastikurajoon #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rainiis1 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

IDA-VIRUMAA
34
pptx

IDA-VIRUMAA

IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK

Eestimaa tundmine
Soome lahe rannikumadalik
34
doc

Soome lahe rannikumadalik

.................................................................................................. 12 2.3. Hinnang inimmõjule....................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE 1.1. Asend Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon kulgeb pika kitsa ribana Pakri poolsaare kirderannikult Narva jõeni (vt. joonis 1). Linnulennult on ala umbes 225 km pikk, kuid liigendatud rannajoon on pea kaks korda pikem. Rannikumadalik hõlmab paekalda jalamil olevat maariba koos suurema osa rannikumeres paiknevate Eesti saartega (Arold 2005, Linkrus 1998). Ala kogupindala on hinnanguliselt 1003 km 2, moodustades umbes 2,21% Eesti pindalast (Arold 2005). Lõunapoolt piiravad rannikumadalikku Harju lavamaa, Kõrvemaa ja Viru lavamaa

Eesti loodusgeograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun