Mustang (0)

Mustang on Põhja-Ameerika preeriates vabalt ringi liikuv metsistunud hobune. Ta kuulub seltsi kabjalised, sugukonda hobuslased ning perekond ja liik on Equus caballus.
Ajalugu
Mustangid pärinevad XVI sajandil hispaanlaste poolt Ameerikasse toodud hobustest. Osa nendest hobustest pääses vabadusse ja metsistus seal.
Mustang ei ole algupäraselt metsik loom. Ta eksisteerib tänu inimesele, kes hobuseid Ameerikasse kaasa tuues ning vabadusselastes neil metsistuda lasi. Ometi põhjustas inimene ka mustangi peaaegu täieliku hävimise. 17. sajandi lõpul esines mustangi vähemalt üheksas Põhja- ja Ameerika lääneosariigis. Sel ajal elas seal 2-5 miljonit isendit. Kui inimene hakkas preeriat harima, tõrjus ta sealt mustangid välja, tappes tuhandeid loomi. Kõige enam mustange tapeti siiski 20. sajandil. Püüti kinni arvukalt loomi, et neid Buuri sõjas ja I Maailmasõjas kasutada. Mustange püüti ka selleks, et neid igapäevases elus kasutada. Mustange on maha lastud koertele ja kassidele toidu hankimiseks ning nende naha saamiseks. 1960-ndate aastate keskpaiku oli mustange 18 000 - 34 000. 1970-ndate aastate alguseks oli järele jäänud vähem kui 10 000 mustangi.
Mustangi nimetus pärineb hispaaniakeelsest sõnast ´´mesteno´´- ´´omanikuta´´.
Omadused
Mustang saavutab oma suuruse alles 4-7 aastaselt. Hilinenud kasvu põhjuseks on nende keskkond. Kevadel ja suvel nad kasvavad kiiresti, kuid sügisel ja talvel napid süüa ning kasv pidurdub. Nende keha kasutab rasva ja kogu olemasoleva toidu tootmiseks kehasoojust. Täiskasvand Mustangi turjakõrgus on kuni 150cm.Kaal võib ulatuda 500kg.
Metsikutel hobustel on tugevad jalad millel on tugevad kabjad, mis peavad taluma igasuguseid looduslikke pindu.Nad on keskmise või raske luustikuga.
Hobuseid on erinevat värvi –umbes pooled hobused on punakad- pruunid , et maastikuga ühte sulada ning teised hallikad, mustad, valged, hallikas-pruunid ja ka Palomino värvi. Ühesõnaga Mustangeid on igasugust värvi.
Toit
Mustang toitub ainult taimedest nagu ka teised hobuslased. Kuna toitu siiski napib ning ümbruskonnas kättesaadavate rohu- ja põõsaliikide toiteväärtus on madal, on mustang kohastunud karmi dieediga, mida teised hobuslased välja ei kannataks. Samuti aitab mustang kaasa mõningate taimede levimisele, kuna paljude taimede seemned läbivad tema deedtrakti viga saamata. Ameerika preeriates elamise ajal on mustang kohastunud seal valitsevate tingimustega, äärmuslikel juhtudel tuleb ta mitu päeva toime ka ilma toidu ja veeta, kuna elutingimused on seal eriti karmid . Mustang on õppinud veele juurdepääsuks jääd lõhkuma ning samuti võib ta janu kustutamiseks teatud liiki kaktuseid närida.
Paljunemine
Märade innaaeg jääb aprilli- ja juulikuu vahele. See tähendab, et üksteist kuud pärast viljastamist sündivad varsad tulevad ilmale kevadel ja suvel, mis annab neile võimaluse enne talve tulekut suuremaks kasvada. Kui mära hakkab poegima, eraldub ta karjast ning otsib endale kõrvalise paiga.Poegi on tavaliselt 1, vahest 2. Vaatamata sellele, et mustangide karv on erinevat värvi, on vastsündinud varsad maapinnal lamades pea nähtamatud. Nagu muudki hobused, tõuseb mustangivarss jalgadele ning jookseb ringi juba mõni tund pärast sündimist.Koos emaga naaseb ta karja juurde mõni päev pärast ilmaletulekut ning jääb sinna vähemalt järgmise aastani.Täkk ei kannata karjas teisi täkke ning kui varss saab kolmeaastaseks, aetakse ta karjast minema. Karja juurest ära aetud noortel täkkudel on palju energiat ning nad on agresiivsed. Nad on märade ligimeelitamiseks ja oma karja loomiseks siiski veel liiga noored ning seetõttu hoiavad nad mitme aasta jooksul omaette.Hobune saab suguküpseks 3 aastaselt.
Harjumused
Mustangid moodustavad täkust ning tema haaremist koosnevaid väikesi karju , kuhu kuulub 2-18 mära, nende varsad ning hulk noori hobuseid. Karjad -tabuunid- kindlustavad parema kaitse kiskjate eest, üksik mustang ei oleks võimeline end kaitsma. See oli eriti oluline varem, kui inimene ei hävitanud veel nii ulatuslikult mustangide terriooriumidel elutsevaid hunte , koiotte ja puumasid. Kari elab teatud alal, mida ta kaitseb ning kust toitu hangib. Nad taluvad ka oma territooiumi servas elutsevat teist karja ning aeg-ajalt ühinevad karjad võitluses kiskjate vastu. Karjas on sageli ka juhtmära, kes juhib karja ohutusse kaugusesse, sel ajal kui täkk ohuga rinda pistma jääb. Oma karja kaitsev, tagajalgadele tõusev ja korskav täkk on muljetavaldav vaatepilt .
Huntide rünnakule vastu seismiseks moodustavad mustangid ringi, varsad keskel. Täiskasvanud mustangid tümistavad kapjadega ja üritavad ründavaid hunte hammustada.Mustangid olid indiaanlaste sõiduhobused. Erinevad indiaani suguharud armastasid eri värvi loomi. Cheyenne'i suguharu ingiaanlased näiteks uskusid, et mustangidel, kelle laubal ja rinnal esineb laike, on üleloomulikke võimeid ning et nad toovad lahingu õnne. Niisuguseid loomi kutsuti ´´Medicine Hats´´
Lisad

• Mustangid omavahel hirnuvad õrnalt, ohu eest hoiatades nad puristavad, võitluse ajal hirnuvad
  
• Mustang on aastast 1971 looduskaitse all ning on keelatud neid jahtida ja tappa.
  
• Mustang elab umbes 20 aastaseks.