Üte otse-ja kaudkõnes. (0)

ÜTE on pöördumissõna, eraldatakse (koos juurdekuuluvate täienditega) komadega , nt Kus sa, armas väikevend, oled? Lapsed, lähen tööle!
OTSEKÕNE
Saatelause: „Otsekõne.(!)(?)”
„Otsekõne,(!)(?)” saatelause.
„Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)”
KAUDKÕNE
OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia.
Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen.
ÜLESANDED HARJUTAMISEKS.
2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks.
* Ahv  tuleb  loomaaia  direktori  jutule  Mina  ei  saa  enam  jänese  ja  kaelkirjaku
lähedal  elada
Miks  
Jänes   räägib  päev  läbi  anekdoote  ja  kaelkirjak  naerab   öö  otsa  nende  peale
* Filmilaos  krõbistavad  kaks  hiirt   filmilinti  närida  On  sul  hea  film
Raamatuna  oli  parem
* Ema  hakkas  tube  koristama   ja  saatis  pojad  õue  mängima  Mõni  minut  hiljem
kostis   sealt  väiksema  nutt.
Mis  seal  lahti  on
Ma  ei  tea  mis  vennaga  teha  Ta  kaevas  maasse  augu   ja  tahab  seda  nüüd 
tuppa tuua
* Üks  noormees  on  vette  kukkunud  ja  karjub  appi  Eemalt  möödub  eideke
Mis  te  karjute
Ma  kukkusin  vette
Seda  ma  näen
Aga  ma  ei  oska  ujuda
Ka  mina  ei  oska  ujuda  aga  ega  ma  ometi  sellepärast  karju
* Puhkekodu  direktor   kohtas  puhkajat  kes  just  kalapüügilt  tagasi  oli  jõudnud
Noh  kuidas  kala  näkkas
Ah  ei  saanud  kalapoegagi
Esimese  päeva  kohta  polegi  see  kõige  hullem  Mõned  puhkajad  ei  saa  siin 
kala  kogu  puhkuse  jooksul  Vaat  see  on  ebaõnn