Miina Härma Gümnaasium Referaat Bangladesh Siim Karel Koger Klass: 10B Kool: MHG Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord BANGLADESH (ÜLDANDMED) ................................................................................................................ 3 1) RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND .....................
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas suuruselt viies riik. Hõlmates ligi poolt Lõuna-Ameerikast on ka riigi rahvastik väga suur 191 miljonit. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajaduslik...
koplapõllundus 2 tähtsat mõistet: Anastav majandus- toidu hankimine loodusest Viljelev majandus- kasvatab oma toidu ise Miks metalliajal suurenes meeste roll ühiskonnas? Kuna mehed oskasid metalli töödelda, karja kasvatada, kogukonda kaitsta. Seoses adra kasutamisele võtmisega muutus põlluharimine naiste jaoks liiga raskeks tööks- põldu hakkasid harima mehed. Miks metalliajal eraldus käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest? Käsitöö eraldus põlluharimisest ja karjakasvatusest, kuna tootlikum põllumajandus võimaldas oma ülejääkidega tekkida sellisel ühiskonnakihil, kes ise ei pidanud toidu hankimisega tegelema ja käsitöölised vahetasid oma tööde vastu põllumajandussaadusi. Miks metalliajal kujunes klassiühiskond? Eraomandi kujunemisega tekkis varanduslik ebavõrdsus, algas kihistumine. Miks metalliajal hakati sõdu pidama? Sellepärast, et kihistumine ja ahnus sundis inimesi ülejääke varastama; soov teiste varandust
koopamaalinguid, mis kujutasid inimesi küttimas · Vooliti inimeste ja loomade kujutisi KÜTTIDE JA KORILASTE RITUAALID · Enne jahti tantsiti, põristati trumme ja lausuti nõiasõnu, mis pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse erinevatesse jumalustesse · Taara oli kõige levinum Saaremaal · Setodel oli Peko · Eestlased arvasid, et hiied on pühad
Küttimisesr ja korilusest elatuvas ühiskonnas- tegeletakse küttimise, kalapüügi ja korilusega- elatutakse looduses vabalt leiduvatest andidest. Elatakse pisikestes kogukondades, kus varanduslikud lõhed peaagu puuduvad, tööjaotus on üsna lihtne. Poliitiline korraldus on samuti lihtne- müned tugevama autoriteediga meest peataksw küttide-korilaste rühma juhiks. Varajastes põllumajandus- või karjandusühiskondades- elitist saadakse põlluharimisest või siis karjakasvatusest, mõnikord ka mõlemast. On juba suuremad varanduslikud lõhed- pole veel linnu ega riiki. Traditsioonilistes ehk arenenud mittetööstuslikes ühiskondades- on olemas linnad, kus tegeletakse kaubavahetusega ja käsitooga, samuti on ka riikide moodustised. Oma algeline riigiaparaat ja ametnikkond. Ühiskonnad on jaotatud seisusteks (talupojad, aristokraadid, preestrid, linnaelanikud jne).
..50 mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250 mm, riigi kaguosas kuni 800 mm ning kõrgmägedes üle 1000 mm (suuremalt jaolt lumena). Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus. Kõrbetes on hallmuld.Mägedes on mägipruunmuldi 12% maast on põllumaa ning ainult 40% sellest on niisutatud. Metsaga on kaetud ainult 1-2% maast. Majanduslikud eeldused Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest. Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970ndatel aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Riik on suht vaene, mille tõttu on palju raskem põldu harida ja neid niisutada. Taime ja Loomakasvatus Afganistanis kõige rohkem kasvatatakse nisu,oder,mais ja riis. Selles riigis on ka oluline puuvilja kasvatus. Puuviljadest kasvatatakse arbuuse ja viinamarje.
loomakasvatusega ja maaviljelusel oli suurem tähtsus. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem proksiaeg umbes 1800-1100 eKr ja Noorem pronksiaeg umbes 1100-500 eKr´. Tol ajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Kuid suurem osa elanikest elas siiski avaasulates. Ka matmiskommetes oli suur muutus, hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks ehk rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Elatuti pealmiselt karjakasvatusest ja maaviljelusest. Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asutatud. Eelrooma rauaaeg umbes 500 eKr 50 pKr. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus kasvas ja kasutusele võeti soorauamaak. Rooma rauaaeg umbes 50-450 pKr. Tarandkalmed muutusid korrapärasteks. Elatuti pealmiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Samuti arenes käsitöö, mis soodustas põllumajanduse arengut. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Keskmine rauaaeg umbes 450-800 kerkisid mõned linnused
Tähtsamad põlluviljad on sojauba, mais, nisu, suhkrupeet, lina, päevalill ja sorgo. Kasvatatakse ka kartulit, riisi ja tubakat. Loomakasvatus keskendub hobusele ja veisele. IV Ligi pool COD-reostusnäitajatest on Hiinas tingitud põllumajandusest (millega kaasneb vee madal hapnikusisaldus ja kõrge elavhõbedasisaldus). Põllumajandusministeeriumi teatel tuleneb põllumajanduse poolt keskkonnale tekitatud kahju eelkõige karjakasvatusest ning väetiste ja kemikaalide liigsest kasutamisest.
Tsivilisatsiooni tekkimine: TSIVILISATSIOON hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise põhjused: viljelusmajanduse tekkimine, metallide kasutamine. Tunnused: ühiskondlik tööjaotus, ühiskond on jagunenud erinevatesse varanduslikesse klassidesse, riikluse kujunemine, kirja tundmine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Hiina, Kesk-Ameerika, Kreeka. Miks eraldus metalliajal käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest? Tööriistade valmistamine nõudis spetsiifilisi oskusi. Egiptuse riik ja ühiskond: I klass: VAARAO seadusandja, kõrgem preester, sõjaväe ülemjuhataja, piiramatu võim. II klass: PREESTRID vaarao nõuandjad, viisid läbi reiligiosseid kombetalitlusi. ASEVALITSEJAD teostasid vaarao võimu, kogusid makse, juhtisid ehitusi. KÕRGEMAD VÄEPEALIKUD juhtisid sõjaväge. III klass: KÄSITÖÖLISED täitsid ülikute tellimusi
võimalus. 2008. aasta seisuga on maakasutus enamuse osast põllumajandus ja mitmeaastased rohumaad- mõlemad 35,0%. Järgmisena on mitmeaastased kultuurid(15,2%), siis metsad ja põõsastik(6,8%) ning muudeks kasutatakse maad 7,9%. Suure rahvaarvu tõttu on maad väga vähe ning maa on väga üle kurnatud. 2.3 Tähtsaim toodang Burundi on kivine maa, kus inimesed elatuvad naturaalmajanduslikust põlluharimisest või karjakasvatusest..Madala arengutasemega riikides on domineeriv põllumajandus, mis annab Burundi SKP-st enam kui 30%, millisega on elanikkond hõivatud enam kui 90 % ulatuses. Peamine põllumajandustoodang on kohvi ja tee tootmine, mis on ka Burundi peamiseks ekspordiallikaks moodustades 93% Burundi ekspordist. Kohapealne töötlev tööstus puudub ning kohv ja tee müüakse töötlemata kujul. Teised põllumajanustoodangu produktid on puuvill, mais, maguskartul, banaanid, veiseliha, piim, nahad, sorgo. 2
püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal. Karli pojapojad aga jagasid riigi 843 a. Pärast pikki tülisid kolmeks: Ida-Frangi, Lääne-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi keisririigi lagunemine Verduni kokkuleppe kohaselt- Ida-Frangi, Lääne-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Ida-Frangist kujunes Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-Frangi riik lagunes täiesti. Iseloomustage viikingite ühiskonda- Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, lisaks veel küttimine ja kalapüük.Inimesed olid isiklikult vabad ja elasid suurte taluperedena keda juhtis peremehed e. Bondid, olid ka orjad e träälid.Peeti kohalikke koosolekuid e. Tinge(bondid otsustasid kohalikke asju) ja maakondlike ühiskoosolekuid ehk alltinge. Rikkamate bondide seast valiti kogukondade juhid ehk konungid. Rootsis kujunes kaks suurt hõimuliitu: põhjas svealased ja lõunas götalased. I aastatuh. Suurenes meresõit ja kaubavahetus
Koos üleminekuga põlluharimisele muutusid uskumised: esikohale tõusid Päikese ja Maa kultus, suurte loodusjõudude kummardamine ja viljakusmaagia. Hakati kasutama geomeetrilist ornamenti. 5. Arutle miks a) Suurenes meesteroll ühiskonnas: kasutusele võetakse ader, millega seoses muutub põlluharimine meeste tegevusalaks. Mehed valmistasid tööriistu ja tegelesid karjakasvatusega. Lisaks oli meeste roll kogukonna kaitsmine (röövlite eest.) b) Eraldus käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest: metallist tööriistade valmistamine nõuab erilisi oskusi ja vastavaid töövahendeid. Paremad tööriistad -» parem saak -» tootlikus tõusis. Tekivad ülejäägid mida saab vahetada käsitöö saaduste vastu. c) Kujunes klassiühiskond : Seoses metallide kasutusele võtmisega tekib eraomand. Inimene, kellel on rohkem maad ja paremad tööriistad, saab suurema saagi ning ülejääk on suurem kui nendel, kellel on halvemad tööriistad ja väiksemad maad. Varsti
.............................................8 MERE ASEND Kariibi meri asub Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika vahel. See meri on Atlandi ookeani poolkinnine osa. Kariibi meri hõlmab Ameerika Vahemere lõunaosa ning asub troopilises kliimavöötmes. MERE NIMI Ammustel aegadel oli Kariibil merel teine nimi Karaiibi meri. Karaiibid olid keelelt kokku kuuluv indiaani hõimurühm Lõuna Ameerika põhjaosas, kunagi varem ka Antillidel. See hõimurühm elatus maaviljelusest ja karjakasvatusest, kuid olid ka tuntud kui sõjakad inimsööjad. Koloniseerimisajal hävitasid hispaanlased Antillide karaiibid peaaegu täiesti. Kariibi keeled on indiaani keeled, mida kõneleb umbes 25 000 inimest Lõuna Ameerika põhjaosas ja Kesk Brasiilias. Sellelt suurelt indiaanihõimult on meri oma nime saanudki, sest nemad olid saarte esimesed asukad. SAARTEVAHELINE MERI Kariibi meri on Atlandi ookeani osa, mis piirneb lõunas Lõuna -
Põllumaa on koondunud jõeorgudesse ja piki lõuna- ja ida rannikut. Suur osa Hiina territooriumist on kiltmaa, millel on raske kasvatada midagi muud peale riisi. Ligi pool COD-reostusnäitajatest on Hiinas tingitud põllumajandusest (millega kaasneb vee madal hapnikusisaldus ja kõrge elavhõbedasisaldus). Põllumajandusministeeriumi teatel tuleneb põllumajanduse poolt keskkonnale tekitatud kahju eelkõige karjakasvatusest ning väetiste ja kemikaalide liigsest kasutamisest. Eeldused põllumajanduse arenguks. SKT on $13.374 trillioni ja ühe elaniku kohta on $9,828 (purchasing power parity, 2013. a seisuga, vikipeedia) ja nominaalne SKT on $8.939 trillioni, kus ühe elaniku kohta on $6,569. Eelarve: tulud - $1.857 trillioni, kulutused - $1.992 trillioni (2012) Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega.
kes kirjutas ladinakeelse ``Inglise rahva kiriku ajaloo.`` Karolingide renessanssi tegi eriliseks see, et uuriti kirikuisade teoseid ja ennekõike Piiblit. Korraldati ka ulatuslik ümberkirjutamine, tänu sellele ongi säilinud praeguseni paljud olulised antiikteosed. Jeesus Kristus on sündinud ajavahemikus 7.-4. saj. eKr. 10) Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? – Skandinaavia ühiskond elatus peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Selgelt välja kujunenud klassiühiskonda polnud, kuid eksisteerisid jõukamad. Enamik inimesi olid vabad ning elasid suurte taluperedena, mida juhtis bond. Kogukonna üksikasju otsustati ühiskoosolekutel. Olid olemas kogukonna pealikud- konungid. Nendest omakorda valiti pealik, kes valitses kogu maakonda. 11) Mis põhjustas skandinaavlaste massilise väljarände ja röövretkede laine alates VIII. sajandist? Kuhu toimusid peamised retked
täiendavale soojenemisele. Õhutemperatuuri tõus tingib : · Jääliustike järk-jargulise sulamise ja ookeanipinna tõusu; · Muutusi sademete koguses, aurumises ja mulla niiskuses; · Muutusi tormi- ja tuulevööndites; Sellega kaasnebhulk sotsiaalseid probleeme: rahvasteränne, poliitiline ebakindlus, parasiitahaiguste levimine pooluste suunas. Kasvuhoonegaasid satuvad põhiliselt õhku fossiilsete kütuste põletamisel aga ka prügimägedelt, karjakasvatusest, riisikasvatusest, energeetika tööstusest. Happevihmad Happevihmasi põhjustavad happelised oksiidid ( väävel- ja lämmastikoksiidid), mis paiskuvad õhku fossiilsete kütuste põlemisel. Ka autotrantsport suurendab happeliste oksiidide hulka atmosfääris. Happevihmade mõju avaldub ökosüsteemidele ja keskkonnale mitmel erineval moel. · Happevihmad mõjutavad otseselt veelkeskkonna elustikku. Paljud varem kalarikastena tuntud järved on muutunud elutuks.
Metaan (Methane - prügila gaas) Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi lagunemisel (anaeroobne lagunemine). Seda esineb näiteks soodes ja mudastel aladel. Palju metaani on imetajate soolegaasides ning seda eraldub ka mäletsejate sõnnikust. Rohkesti metaani tuleb ka riisipõldudelt. Suurem osa atmosfääri metaanist pärinebki tänapäeval karjakasvatusest ja riisikasvatusest. Metaan on maagaasi (6090%) ja soogaasi peamine komponent. Teda sisaldub ka kaevandusgaasis, naftagaasis ja tahkekütuste uttegaasides. Metaani leidub maapõues söekihtide vahelistes tühimikes, kust ta söe kaevandamisel vabaneb. Metaan on Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni atmosfääri põhikomponent. Metaan on lämmatav gaas. Kui halvasti ventileeritud suletud ruumi tungivad metaani aurud, võivad need õhust hapniku välja tõrjuda
Uut põldu saadi alepõletamisega, alepõletamiseks valitud maalapil raiuti maha puud ja võsa maha ning lasti hästi kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tekkis tuhk, mis oli väga heaks väetiseks. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel tuli umbes 15 aastaks puhkama jätta. 3 Peale küttimisest, karjakasvatusest ja kalapüügist saadavale saagile, tegid naised pronksiajal ka jahu odrast ja nisust, jahust valmistati toidulauale karaskit ja putru. Linnuste eelastmeks olid kindlustatud asulad ehk asulalinnused. Asulate kindlustamise vajadus on Eestis tekkinud pronksiajal, I aastatuhande esimesel poolel e.m.a. Selleks ajaks olid tootlikud jõud arenenud niikaugele, et tekkisid teatud varud koduloomade, teravilja ja
Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud. Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel. Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal ja võimendavad seeläbi kasvuhooneilmingut. CFC-ühendid: freooni lendub aerosooldeodorantidest, külmutusseadmetest jne. Niisiis praeguse inimkonna tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside
mikrobioloogilised protsessid. Peamine tehislik allikas põlemine küttekolletes, sisepõlemismootorites (autotransport = liiklus), en.tootmine. Tänu N oksiididele leiavad atmosfääris aset reaktsioonid, mis viivad fotokeemilise sudu (teket soodustavad ka atmosfääri sattunud süsivesinikud) ja maalähedase O3 moodustumiseni. Ammoniaak NH3 tekib looduses org-te ainete klagunemisel, õhku satub põllumaj- ku tegevuse tagajärjel karjakasvatusest, sõnnikuhoidlatest, põldude väetamisel sõnniku ja mineraalväetistega. Õhus NH3 vähendab aerosoolide, pilvevee ja sademete happesust, kuid sadenedes maapinnale on looduse hapestaja. Toitainevaestes kooslustes suurenenud N sadestumine esialgu vähendab muldade hapestumise mõju. Võib viia tundlike koosluste eutrofeerumiseni. 2. Süsinikoksiid toksiline, ohtlikkus ei oma lõhna, värvust. Satub atmosfääri : a
Õppetekstidena kasutati peam. antiikautorite teoseid. Õpetlased tegelesdi ka ülipõhjalike antiikkultuurialaste lekskionide koostamisega ja kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada.Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks.neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiogaafia.Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised. Vana-Vene riik:Dnepri keskjooksu aladel põlluharimisest ja karjakasvatusest elatuvad idaslaavlased järk- järgult põhjpoolsetele soomeugrilaste aladele asusid, rajasid nad oma asulad jõgede äärde. Viikingite ajal sai alguse ka skandinaavlaste huvi Ida-Eu veeteede vastu.Varjaagipealik Rjurik sai võimule862.a Novgorodi linnas. Tema kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882.a. Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome- ugri hõimud
rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks. Tihedaim asustus: Aasias Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orgudes ja deltades, Jaava saarel, Jaapani rannikualadel Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani Ameerikas ja Austraalias rannikualad, saared, sisemaal asustus hõre Aafrika rahvastiku tihedus suur P
Kuni inimese saabumiseni Eesti alale koosnes siinne loodus metsadest ja soodest, mis ei kuulu kõige liigirohkemate koosluste hulka. ,,Ka meie tänased okasmetsad on üsna liigivaesed. Kui kõnnite kuusikus ja korjate kukeseeni, siis on see küll kena ökosüsteem, kuid väga palju liike seal ei ela," sõnab instituudi botaanikaosakonna juhataja Martin Zobel. ,,Suure liigirikkuse tõid siia inimtekkelised rohumaad." Esimesed märgid karjakasvatusest Eesti alal pärinevad 6000 aasta tagusest ajast. Karjamaid rajav inimene avas maastiku, tekitades juurde üha rohkem niite, aasu ja pargitaolisi kooslusi. Niisugused uued maastikud meeldisid arvukatele Eesti looduses algselt tundmatutele rohttaimedele, nagu näiteks mägiristik, angerpist, värv-varjulill, arukaerand ja keskmine värihein, millest paljude algkodu asub Lõuna-Siberi või Kagu-Euroopa steppides.
11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud. Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel. Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal ja võimendavad seeläbi kasvuhooneilmingut. CFC-ühendid: freooni lendub aerosooldeodorantidest, külmutusseadmetest jne.
on avaldatud ka lüüdi murdes. Kasutatakse ladina tähestikku. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil peavad karjala keelt oma emakeeleks vaid umbes pooled Venemaa karjalastest. 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena (1989. aasta andmed). Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal (soome keeles Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul
Eestis umbes 50 leiukohta, kultuurkiht õhuke, paljude segi teiste perioodidega Matusekohti teada paarkümmend. Matused enamasti kägarasendis, hauapanused, palju tööriistu sh venekirved Lameda ja kumerpõhjalised nõud. Nöörmustriga, vähem ka tekstiilvajutisega kaunistatud Neoliitikumis Vanimad kultuurkõrreliste tolmuteraleiud Eestis 4000-3500 a ema. Viljeluse laienemine toimus koos nöörkeraamika kultuuri levikuga umes 3000 eKr. Märgid karjakasvatusest: lamba kitse, veise ja sigade luid Jätkus kalapüük ja jaht, ilmselt esimesed alepõllud Viljelusmajanduse levikuga muutus asulakohtade paigutus, väheneb seotus suurte veekogudega, asustust hakkab mõjutama viljelusmajandusesk sobilik mullastik ja potensiaalsed karjamaad Kultuurkiht on asulakohtades õhuke, seda seostakse üksisperelise asustusviisi levikuga Reviirid muutuvad väiksemaks KIVIAJA JÄLJED MAASTIKUS MUINASAEG Maastikus ei ole selgeid märke kiviaegsest asustusest
ebausu kombeid ja alkoholismi ning antakse juhiseid aiapidamiseks ja hoonete ehitamiseks. Hupeli „Lühike õpetus” sisaldab hulgaliselt rahvapärast sõnavara nii haiguste kui ka (ravim)taimenimetuste kohta. ● Jutukirjanikud F- G. Arvelius - Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-ramat” (I osa 1782, II osa 1787), milles leidub ka mõni algupärane lugu. Raamat on õpetlik ja manitsev, sisaldades lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja karjakasvatusest ning õppimise kasulikkusest. Arveliuse teine eestikeelne raamat sisaldab majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid ning kannab pealkirja „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi- Ramat” (1790), mis on mugandatud saksakeelsest talupoegadele mõeldud abiraamatust. ● F. W. von Willmann - Juttud ja teggud” sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinud valmidest ja õpetlikest mõistujuttudest, millest osa siirdus sealt ka rahva suulisesse jutuvarasse.
Riigid, millel on ligilähedane rahvastikutihedus: Eesti - 30,45 inimest / km2. Libeeria 33,18 inimest / km2. Madagaskar 33,44 inimest / km2. Läti - 35,54 inimest / km2. Enamik inimesi on koondunud USA idaossa, kuna Ameerika avastati tulles ida poolt. Ajapikku on toimunud ränne lääne suunas, kuid tihedaim asustus on siiski jäänud idarannikule, tänu tähtsatele kaubandussidemetele Euroopaga ning soodsamatele loodusoludele, kuna minevikus elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Palju on elanikke ka Läänerannikul, kus asuvad suurlinnad nagu San Francisco, Los Angeles, San Diego, Portland, Seattle. USA keskosa on hõredamalt asustatud, kuna seal tegeletakse rohkem põllumajandusega linnastuvus on väiksem. Lääneosa on küllaltki mägine ning elutingimused on ebasoodsamad, sellest tulenevalt on ka asustatus väike. Tihedam asustatus on seal ainult suurlinnades nagu Denver ja El Paso. Soolis- ja vanuseline koosseis Joonis 3. USA rahvastikupüramiid 2008
iseseisvaks keeleks. Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kasetohutükk, millesse on kraabitud kirillitsas vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga. Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal 5 (soome k Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9
Nüüd võime suhtelisele kindlalt väita, et see on vanim teadaolev kaitsemüüriga ümbritsetud linnaline asula. Linna ümbritses 800m pikkuna ja 4m kõrgune müür, kuhu kuulus ka ümmargune 9 meetrise läbimõõduga kivitorn. Torni peaegu 9 meetri kõrgused varemed on säilinud tänaseni. Linnas oli kulk kivipõranda ja põletamata tellistest seintega ümara või nelinurksa põhiplaaniga akendeta maju. Jeeriko elanikud elatusid osaliselt põlluharimisest ja karjakasvatusest – vahetuskaubad. Esimene Jeeroko lonn hävis tules, kuid selle asemele ehitati 8. aastatuhandel eKr veel suurem linn, mis hävitati 2. aastatuhandel eKr. Vallutati ja siis põletati maatasa. Arheoloogilised avastused näitavad et paiksed asutused olid ka teistes kohtades. Türdi idaosas avastatud mesoliitikumiaegsed asulad on kuni 11 000 aastat vanad Ühest neist, Göbekli Tepe varemetekompleksis
lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soodsa pinnase turba kasvuks ning põldude hävinguks, vähemalt saare lääneosas. Hilisemad sajandid ainult toetasid alustatut. Ametlikult on Iirimaa pinnast 5, 5% kaetud metsaga, kuid metsad on mõneti veidrad. Nii kuusemetsad kui lehtmetsad. Lainja pinnamoega Kesk- ja Lõune-Iirimaal on kõik võimalik ülesharitud ja täisistutatud. Lääne poole liikudes hakkab järjest enam silma
Köögist viis trepp katusele, kus hoiti küttepuid ja tehti ka mõningaid koduseid toiminguid. Eluaseme suurus ilma katuseta oli umbes 70 m2. Kodune igapäevaelu - maja kui eluase Toit Suurema osa egiptuse elanike toidulaud koosnes leivast ja õllest, kaunviljadest ja aiasaadustest, arvatavasti ka odavamast kalast ja linnulihast (peamiselt tuvid, haned ja pardid) või siis kitse -, lamba- või sealihast. Nuumamine oli oluline osa karjakasvatusest. Hauamaalingutel esineb ka ulukeid, näiteks antiloope, gaselle, kaljukitsi, kelle liha oli ilmselt hinnatud. Liha tarvitati toiduks kohe pärast tapmist. Säilitamiseks liha kas kuivatati või soolati sisse. Köök Köök asus enamasti maja tagatoas või suuremate valduste kõrvalhoonetes. Kuna toitu valmistati peamiselt lahtisel tulel, polnud köökidel tavaliselt kindlat katust. Köögihoovi ühes
mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus ''Üks kaunis Jutto-ja õppetusse-Raamat'' mille lugejaskond pidi olema talupojad (õpetused maaharimisest ja karjakasvatusest). Autor Friedrich Gustav Arvelius. Varajane lasteluule J.G. Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A. Oldekop avaldas lõunaeestikeelseid lastelaule, nt ''Poisikeste rõõm talve pärast'', ''Varblane'' Eesti lastekirjandus 19.sajandil Kirjutati esimesed spetsiaalselt lastele määratud teosed, esimesed noorsooraamatud, tõlkemugandused. Lastekirjandust ilmus ka kalendritest, 19.sajandil jätkus aabitsate ja lugemike väljaandmine. 1830
· Räägiti germaani keeli · Künnipõllundus · Halvad põllumajandustingimused sundisid rahvast tihti välja rändama · Lõuna-Rootsist goodid Musta mere põhjarannikule; tungisid Rooma keisririiki · Taanist rändasid välja anglid, saksid ja jüütid V sajandil Britanniasse, panid aluse anglosaksi rahvake · Taani elanikkond sai rahvasterändamise tõttu täiendust Kesk-Euroopas Skandinaavia ühiskond · Elatuti põlluharimisest, karjakasvatusest, küttimisest ja kalapüügist · Hakkas tekkima varanduslik kihistumine · Elati enamjaolt suurte taluperedena, juhtisid taluperemehed ehk bondid · Kohalikud koosolekud- tingid; osalesid bondid · Maakonna ühiskoosolekus- alltingid · Kogukondade pead-konungid · Kujunesid välja kaks suurt hõimu- götalased ja svealased · Meresõdi ja kaubavahetuse osatähtsus suureneb · Rüüsteretked · Kauplemiskohad- Birka Sigtuna, Hedeby
Iirimaa kaubasadamad. Metsandus ja kalandus: Iirimaa metsad ei olegi päris metsad. Tuleb muidugi märkida, et need enam kui 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette vaadata ei osanud, sest tänu nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soodsa pinnase turba kasvuks ning põldude hävinguks, vähemalt saare lääneosas. No ja hilisemad sajandid ainult toetasid alustatut. Ja metsa puudumine torkab Eestist tulnule teravalt silma, seda muidugi ka mujal Lääne-Euroopas
Saasteained reoained, mis tpollutant, voovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis. Satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toidusse. Tähtsamad on nendest tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe ja metüülelavhõbe, kaadmium, plii) ja orgaanilised ühendid (polüklooritud bifenüüd e. PCB, doksiinid), põllumajandusest pärinevad pestitsiidide jäägid, väetiste komponendid, karjakasvatusest veterinaarravimid ja kasvustimulaatorite jäägid. Võõrained toidu valmistamisel ja säilitamisel moodustuvad või toidu hoidmisel toitu sattuvad ained (polütsüklilised aromaatsed süsivesikud suitsutamisest, praadimisest, plii nõudest jm). 58. Reostumine - mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli,- radioaktiivse energia) või mikroobide inimeste põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette,
õhurünnakutega. 2004. aasta põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik. Afganistanis on alati olnud tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule. Keskvõim ei kontrolli kogu riiki, riigis on 34 provintsi. Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest. Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970ndatel aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast Talibani reziimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist. Seda pidurdavad Talibani mässulised ja korruptsioon. 5 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani
Sageli andsid talupojad end suurmaaomanike eestkoste alla, selle eest pidid nad aga oma maatükki ära andma ja rentnikeks hakkama lisaks veel andamit tasuma. Talupojad olid muudetud ka sunnismaisteks., kuna nende tööta polnud maal väärtust. 10. sajandiks olid nad täielikult isanda võimu all ja erinevused orjadega puudusid, eestis tavatseti neid kutsuda pärisorjadeks. Viikingid Skandinaavlased toitusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Enamik inimestest olid vabad ja elasid taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju arutasid na koosolekutel ehk tingidel. Ülikute seast valiti ka kogukondade pealikud ehk konungid. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahenduse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt rüüstasid nad laevu ja naaberpiirkondi. Tavaliselt pandi välja üks laev ja jagati röövsaak omavahel
Vead eituses, objekti käändes. Pole järjekinde ühildumises, astmevahelduses. Mõjutusi saanud Karja murrakult. Friedrich Gustav Arvelius jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat", mille aluseks on Rochowi koolilugemik "Kinderfreund", kuhu on lisatud algupäraseid lugusi. Arvelius manitseb talupoegi kuulekad ja jumalakartlikud olema, seab eeskujuks aruka eluviisi. Raamatus on lugusid maailmaruumist, õpetusi maaharimisest, karjakasvatusest, õppimise kasust jm. Domineerib didaktiline hoiak ja manitsev laad. "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (mugandatud tõlge) pakub majapidamis- ja tervishoiualaseid õpetuslugusid Johann Wilhelm Ludwig von Luce jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. Luce kirjutas üle 20 teose, nt eesti k 1788 "Juhhataja Piibli ramato sisse", 1818 "Nou ja abbi, kui vaesus ja nälg käe on". Luce kasutab rahvapärast, saaremaiste murdejoontega keelt - "Sarema Jutto ramat"
sõltumatud. Hetiidi kultuur ja tehnoloogilised uuendused- raua kasutuselevõtt Pronksiaeg Eestis Vanem pronksiaeg. Noorema pronksiaja Asva kultuur: töö- ja tarberiistad, asustus, elatusalad, matmiskombed. Vanem pronksiaeg- al 1800 eKr Noorema pronksiaja Asva kultuur: Saaremaal. Töö- ja tarberiistad- metall, vask, tina endiselt ka kivi, puit, sarved. Asustus- Asulad kindlustatud, rannikuvööndis, püsiv elustiil ning avaasulad (sisemaal). Elatusalad- karjakasvatusest, põllumajandusest ning oluline osa ka hankival majandusel. Matmiskombed- kivikirstkalmetega, maapeal hauakonstruktsioon (Skandinaavia eeskuju). PILET 10 Pärsia impeerium Pärsia suurriigi kujunemine ja stabiilsus. Suurriigi häving ja Aleksander Suur. Pärsia religioon sh Zarathustra õpetus. Pärsia suurriigi kujunemine ja stabiilsus ja häving- Tekkis 6saj. Ekr, rajajaks oli Kyros II Erakordselt stabiilne Kestis 200a, ~300 eKr hävis- Aleksander Suure vallutusretk
50 sõjakäiku, laiendas riiki peaaegu kõikides suundades ja riik saavutas oma suurima ulatuse, surus ristiusku saksidele peale, taastas keisrivõimu Euroopas, sest 800. aastal krooniti ta keisriks, pani aluse karolingide renessanssile-(kultuuriline edasiminek Karli ja tema poja ajal). 2. Pronksiaeg Vanem pronksiaeg. Asva kultuur: töö- ja tarberiistad, asustus, elatusalad, matmiskombed. Töö- ja tarberiistade materjalid: metall, vask, tina endiselt ka kivi, puit, sarved. Elatuti karjakasvatusest, põllumajandusest ning oluline osa ka viljelusmajandusel. Asulad kindlustatud, rannikuvööndis, püsiv elustiil ning avaasulad (sisemaal). Maeti kivikirstkalmetega, maapeal hauakonstruktsioon (Skandinaavia eeskuju). Iseloomulik kultuur Asva kultuur Saaremaal.
See kõik on seotud poliitilise ja sotsiaalse struktuuriga. 23 kütid, aiapidajad karja-kasvatajad intensiivne kalurid, (kõpla- põhiline osa põllu-majandus korilased (on põllundus) elatusvahenditest marginaalsed inimestel on saadaksegi maailmas väikesed karjakasvatusest (tänapäeval), põllulapid, (suurte karjade asuvad mida haritakse pidamine) perifreersetel lihtsate piirkondadel, tööriistadega. kus ei saagi Ilmselt ainult !Kung San - kütid-korilased teisiti). (Kalhari sellest ära kõrbes
murdes. Kasutatakse ladina tähestikku. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil peavad karjala keelt oma emakeeleks vaid umbes pooled Venemaa karjalastest (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 4 ja 5). 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena (1989. aasta andmed, Narodõ 1994: 441). Ajalugu I aastatuhande II poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus (kannas). Elatuti peamiselt maaviljelusest ja karjakasvatusest, ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela- nimelisest asulast Laadoga läänerannal (soome k Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9
mõisa ja kirikus ühe kihelkonna inimesed. Sellepärast ongi eesti rahvariided kihelkonniti erinevad. Talurahva paiksus oli läbi sajandite siiski suhteline - nii poliitilised kui majanduslikud olud tingisid rahva ümberasumist. Alati on olnud avatumaid ja suletumaid piirkondi. Teistest liikuvamad olid randlased ning nende maailmapilt selletõttu ka avaram. Üldiselt liikusid mehed rohkem kui naised, eriti hooajatöödel. Varasemad leiud maaharimisest ja karjakasvatusest pärinevad 6.-8. saj. e.m.a. Saaremaalt Asvast. Määrava tähtsusega elatusharuks muutus maaviljelus meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Samal ajal ilmus aleviljeluse kõrvale ka põlispõllundus. Alepõllu tegemiseks raiuti maha tükk metsa, puudel lasti umbes aasta kuivada ning siis need põletati. Mõne aasta pärast alepõld enam suuremat saaki ei andnud ja taas tuli teha uus põld. Põlispõldu hariti aastast-aastasse samas paigas. Seda tuli viljakuse taastamiseks pidevalt väetada
maitset, aroomi või mõnda muud omadust (E-ained). Saasteained - satuvad keskkonda tööstusest ja põllumajandusest ning võivad jõuda toiduainetesse. Tähtsamad nendest on tööstusest pärinevad raskemetallid (elavhõbe ja metüülelavhõbe, kaadmium, plii) ja orgaanilised ühendid (polüklooritud bifenüülid e. PCB, dioksiinid), põllumajandusest pärinevad pestitsiidide jäägid, väetiste komponendid, karjakasvatusest veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid. Minamata lahe õnnetuses Jaapanis põhjustas kohaliku tehase elavhõbedareostus 400 inimese surma ja paari tuhande inimese ajukahjustuse, sest elanikud sõid saastunud mereande. Põllumajanduses kasutatavad tõrjeained põhjustavad aastas 3 miljonil inimesel tõsise mürgistuse. Neist 220 000 sureb. Eriti ohtlik on 2,3,7,8TCDD e. dioksiin. Tekib jäätmete hävitamisel (põletamisel)
annaabi.ee 
