RÕNGU KESKKOOL AFGANISTAN Referaat Rõngu 2009 Sissejuhatus Afganistan on maa, millest pidevalt kuuleme. Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.Sõna "Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadzikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).Hiinaga ühendab teda pikk ja kitsas Vkhni koridor. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Sisukord 1.Üldandmed ja kaart.......................................................................
ka Lähis-Ida alla. Kolm neljandikku Afganistanist on ligi pääsmatu Puuduvad täpsed,usaldatavad satistilised andmed. Pindala on 652 225 või 645 806,56 km² Pinnamood Ebatasane Enamus pindalast on kaetud mägedega Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani, jagades Afganistani osadeks. Kesk - ja põhja Afganistaan on mägine - Lõuna- Afganistaanis on põhiliselt kivikõrb. Kliima Mandriline kuiv lähistroopiline kliima. Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Erinevate riigiosade vahel esineb alju klimaatilisi muutusi näiteks: mäestike piirkonnas,mis asuvad idas. Kliima Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga
Madalike ja kere aluspõhja moodustavaist settekivimeist on leitud suuri nafta- ja maagaasivarusid. Suured nafta- ja maagaasi varud on Põhjameres, Suurbritannia saarest põhjas.(9) Energeetikas on vähenenud söe tarbimine ning suurenenud nafta osatähtsus, mida veetakse sisse peamiselt Lähis- Idast. Prantsusmaal toodetakse enam kui pool elektrienergiast tuumaelektrijaamades. (8) 14 Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, eriti piimakarja- ja seakasvatus, mägismaadel ka lambakasvatus. Taimekasvatuses on oluline teraviljakasvatus (nisu, oder, mais). Prantsusmaa tasandikel laiuvad viinamarjaistandused, toodetakse palju veine. Holland on kuulus oma lillekasvatuse poolest. (8) 4.1. Suurbritannia Pindala: 244 110 km² Rahvaarv: 58 135 000 Pealinn: London Riigikeel: Inglise keel Rahaühik: Naelsterling ehk nael (12 lk 20)
49%. Kasvatatakse nisu, maisi, päevalille, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, tubakat ning köögi- ja puuvilja (ka viinamarju). Loomakasvatuses on olulised sea-, veise- ja lambakasvatus ning linnu-, eriti veelinnukasvatus. SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005). Hiina Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga, Mongooliaga, Põhja-Koreaga, Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani, Nepali, Pakistani, Afganistani, Tadzikistani, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Koos Aomeni ja Hongkongiga on pindala 9 574 000 km2 ning rahvaarv 1 325 082 400 (2007). Pealinn 7,7miljoni elanikuga Peking. Hiina on jagatud 22 provintsiks, 5 autonoomseks piirkonnaks, 4 keskalluvusega linnaks ja 2 erihalduspiirkonnaks. Riigikeeleks on mandariini keel ja rahaühikuteks on jüaan, Aomenis Macau pataca ning Hongkongis hongkongi dollar. Hiina on föderatiivne vabariik, mille valitsemissüsteem on põhiseaduse järgi Hiina
kõrgmäestikukliima.Lähistroopiline kliima on läänes kuni 650 m kõrguseni, sellest ülalpool läänes ja ka madalamatel kõrgustel idas ja riigi keskosas on niiske ja keskmiselt soe ilmastik. Alates 2100 m kõrguselt algab mäestikukliima ning alates 3600 m kõrguselt on aastaringne lumi ja jää. Gruusias on levinud metsapruunmullad ja leetpruunmullad, paakunud must- ja hallmullad ning alluviaalmullad. Kõik need mullad on viljakad, loodustingmused on põllumajanduse arenguks soodsad. Kliima on suhteliselt soe, augustis võib tõusta temperatuur 40°C-ni. Musta mere ääres on talve keskmine temperatuur 5°C ja suve keskmine 22°C, selles piirkonnas kasvavad ka mõned palmiliigid, sademeid on seal 1000-2000 mm aastas, Batumi sadamas isegi 2500 mm aastas. Ida-Gruusia suve keskmine temperatuur on 20-24°C ja talve keskmine on 2- 4°C. Sademeid on vähem kui lääneosas, 500-800 mm aastas.Khvanchkaramikrotsoonis,
........................................................................................................................ 54 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; ............................................................................................................................................................. 58 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; ........ 59 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; ........................................ 60 58
........................................................................................................................ 54 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; ............................................................................................................................................................. 58 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; ........ 59 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; ........................................ 60 58
Ekspordib korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka, autosid ning elektrikodumasinaid.peamised import/eksport partnerid (peale Euroopa Liidu liikmesriikide) on USA ja Jaapan.Põllumajandus on vähetõhus, sest suurem osa põllumajanduses töötavaid inimesi on vanemast generatsioonist (kasutatakse nii mõnelgi pool kündmisel veel härjarakendit). Tehnika on aegunud ja uue põlvkonna esindajad ei tunne põllumajanduse vastu huvi. Põhilised põllukultuurid on mais ja viinamarjad. Kuna Hispaania pakub odavamaid põllusaadusi, siis ei suuda Portugali saak sellega võistelda. Lissabonis asub riigi tähtsaim sadam, mille kaudu kulgeb kolmveerand kaubavedudest. 15 Asend Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Kogupindala on 92 391 km2.Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga
Kõik kommentaarid