Burundi majandus (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Sisukord

Majandus

Sissejuhatus...................................................................2

Loodusressursid .............................................................3

Tähtsaim toodang ..........................................................3

Teised majandusharud ...................................................3

Sisemajanduse kogutoodang ..........................................3

Inimarengu indeks..........................................................4

Import , eksport ja kaubanduspartnerid...........................4

Kasutatatud materjalid...................................................5
2.Majandus
2.1 Sissejuhatus
Referaadi teises osas tutvustan Burundi majandust. Käesolevas töös annan ülevaate nii Burundi SKT-st kokku kui ka ühe inimese kohta. Veel kirjutan loodusressurssidest, energeetikast, impordist ja ekspordist ning paljust muust .
2.2 Loodusressursid
Maavaradest leidub Burundis nt. kulda, plaatinat, tinamaaki, vaske, turvast , fosforiiti ja palju muud. Veel leidub Tanganjika järve all ja Rusizi jõe orus naftat, kuid seda ei ole veel kasutusele võetud. Sealsed maavarad on väga hästi kaardistatud. Burundis on head põlluharimise ja karjakasvatuse võimalused ning ühtalsi ka väga hea hüdroenergia tootmise võimalus. 2008. aasta seisuga on maakasutus enamuse osast põllumajandus ja mitmeaastased rohumaad- mõlemad 35,0%. Järgmisena on mitmeaastased kultuurid(15,2%), siis metsad ja põõsastik (6,8%) ning muudeks kasutatakse maad 7,9%. Suure rahvaarvu tõttu on maad väga vähe ning maa on väga üle kurnatud .
2.3 Tähtsaim toodang
Burundi on kivine maa, kus inimesed elatuvad naturaalmajanduslikust põlluharimisest või karjakasvatusest..Madala arengutasemega riikides on domineeriv põllumajandus, mis annab Burundi SKP-st enam kui 30%, millisega on elanikkond hõivatud enam kui 90 % ulatuses. Peamine põllumajandustoodang on kohvi ja tee tootmine, mis on ka Burundi peamiseks ekspordiallikaks moodustades 93% Burundi ekspordist. Kohapealne töötlev tööstus puudub ning kohv ja tee müüakse töötlemata kujul. Teised põllumajanustoodangu produktid on puuvill, mais, maguskartul, banaanid , veiseliha , piim, nahad , sorgo .
2.4 Teised majandusharud
Karjamaadena kasutatakse väheviljakaid alasi ning seal peetakse kitsi , lambaid ja veiseid. Karjamaad katavad umbes kolmandiku kogu riigi pindalast ning karjakasvatamine on suur. Kitsi ja veiseid kasutatakse piima- ja lihaloomadena. Metsandust on järjest vähemaks jäänud, kuna metsi on väheks jäänud puiduga kütmise ja maanappuse tõttu. Kalandusega tegeletakse kõige rohkem Tanganjika järve lähistel, kuna see on väga kalarikas järv, kuid kalandusega tegeletakse ka teiste veekogudue ääres. Toimub palju väikekalapüüki ja seega ei ole sellel rahvamajanduslikku tähtsust.
2.5 Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang -SKT ehk sisemajanduse koguprodukt –SKP (inglise keeles Gross Domestic Product-GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. SKT on enimlevinud majandusliku arengu võrdlev näitaja Sisemajanduse kogutoodang ja eriti sellest tuletatud näitaja sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta kuuluvad kõige kasutatavamate majandusnäitajate hulka. Burundi SKP 2013. Aastal Wikipedia andmetel on 2,723 USD. Ühe elaniku kohta on SKP 820 USD aastas. Võrdlusena Eestiga on vastav näitaja Eestis 23,280 USD aastas ühe inimese kohta. Burundi on SKP Per Capita alusel 182. kohal ning Eesti on 43. kohal.
2.6 Inimarengu indeks
Inimarengu indeks arvutatakse riikide keskmise elatustaseme, haridustaseme ja oodatava eluea põhjal. Indeksi väärtus asetseb skaalal 0 kuni 1. Null tähendab madalaimat ja 1 tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset. Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010. aastani kvartiilide kaupa:

Väga kõrge inimarengu indeks ( > 0,79)
Kõrge inimarengu indeks (0,69–0,78)
Keskmine inimarengu indeks (0,52–0,68)
Madal inimarengu indeks (

Inimarengu indeksi kohaselt oli Burundi 2013. aasta andmetel 180. kohal arengunäitajaga 0.389, kuuludes sellega madala arengutasemega riikide gruppi. Eesti vastav näitaja on 0,840, milline annab riikide järjestuses 33. koha, kuuludes sellega väga kõrge arengutasemega riikide gruppi.
2.7 Import, eksport ja kaubanduspartnerid
Peamised ekspordiartiklid on Burundis kohv, tee, suhkur, puuvill, nahad. 2013. aasta andemtel oli kogu ekspordimaht 127,1 miljonit dollarit.Peamised impordipartnerid on Saksamaa 14.8%, Pakistan 9.1%, Hiina 8.7%, Austria 7.5%, Rootsi 7.2%, Belgia 5.1%, Prantsusmaa 4.7%, Ruanda 4.4%, USA 4.1%. Burundi impordi moodustavad tootmisvahendid, naftatooted, toiduained.Saudi Arabia 16.3%, Hiina 7.9%, Uganda 7.7%, Belgia 7%, Keenia 6.7%, Sambia 6.6%, India 5.5%, Singapur 5.1% . 2013. aasta andmetel oli impordi kogumaht 810 miljonit dollarit. Väliskaubandusbilanss oli negatiivne, kuna eksport ületas importi 6,38 korda, mille põhjal saab järeldada , et riik on majanduslikult sõltuv doonorriikidest ja ei ole jätkusuutlik.
2.8 Kasutatud materjalid

http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi#Inimareng

http://et.wikipedia.org/wiki/Kvartiil

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_Human_Development_Index

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GNI_%28PPP%29_per_capita

https://translate.google.com/
5

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Toomas_R Õppematerjali autor

Referaat Burundi majandusest.

burundi sisemajanduse kogutoodang eksport kaubanduspartnerid majandusharud teised majandusharud capita Burundi majandus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Põllumajandus ja areng Burundi vabariigis

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUS JA ARENG BURUNDI VABARIIGIS Referaat õppeaines Arenguökonoomika Koostaja: Kaia Pau Ökonoomika ja ettevõtluse eriala Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................

Arenguökonoomika

pdf

Suurbritannia

jaanuaril 1973. aastal. 5. RIIGI ARENGUTASE Riigi arengutaseme iseloomustamiseks toon välja mõned arvud: SKT ühe inimese kohta aastal 2008 oli 36 357 USA dollarit. Tööealise elanikkonna hõivatus põllumajandussektoris on 1,4%, tööstussektoris 18,2% ning teenindussektoris on 80,4%. Imikusuremus oli 2008. aastal 4,85 surma tuhande elussünni kohta. Suremus oli 10,02 surma tuhande elaniku kohta, sündimus 10,65 sündi tuhande elaniku kohta. Suurbritannia majandus on arenenud tööstuse ja rohkete välissidemetega. Endise Briti impeeriumi emamaana on ta säilitanud arvestatava koha kapitali ja kommertsteenuste väljaveos. Suurbritannia on vanim tööstusriik, seal algas industrialiseeriminejuba 18. sajandi keskel. Kuna Suurbritannia asus tollel ajal isolatsioonis, ei levinud tööstusühiskond sealt pikalt välja ning jõudis palju areneda enne, kui teised riigid alustasid industrialiseerimisega.

Geograafia

pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia