Vana-Egiptus (1)

Inimese kujunemine: Australopiteekus- lõunaahv – 4-2 milj.a tagasi – Aafrika – käis kahel jalal; tööriistu ei valmistanud, kasutas, mida kätte sai. Homo habilis- osav inimene – 2,4-1,5 milj.a tagasi – Aafrika – oskas valmistada tööriistu. Homo erectus- (püstine)sirginimene – 2-1,5 milj.a tagasi – Aafrika, Euroopa, Aasia – jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, häälitsused. Homo sapiens neanderthalensis - neandertallane – 200000-30000 a.tagasi – kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, kõnelesid, matsid surnuid. Homo sapiens sapiens- pärisinimene e tark inimene – elasid kõikjal – kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunst , tule süütamine, peenemad tööriistad, efektiivsem toiduvarumine.
Kiviaja perioodid: Paleoliitikum-vanem kiviaeg – rändlev eluviis – tööriistadena kasutati seda, mida leiti – tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Mesoliitikum -keskmine kiviaeg – rändlev eluviis – kivist tehti tööriistu, kasutati ka tuld – tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Neoliitikum-noorem kiviaeg – paikne eluviis – savinõude valmistamine, ketramine, riide kudumine – tegeldi lisaks eelnevatele ka maaharimise ja karjakasvatusega.
Tsivilisatsiooni tekkimine: TSIVILISATSIOON – hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise põhjused: viljelusmajanduse tekkimine, metallide kasutamine. Tunnused: ühiskondlik tööjaotus, ühiskond on jagunenud erinevatesse varanduslikesse klassidesse, riikluse kujunemine, kirja tundmine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia , Egiptus , India, Hiina, Kesk-Ameerika, Kreeka.
Miks eraldus metalliajal käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest? Tööriistade valmistamine nõudis spetsiifilisi oskusi.
Egiptuse riik ja ühiskond: I klass: VAARAO – seadusandja, kõrgem preester , sõjaväe ülemjuhataja, piiramatu võim. II klass: PREESTRID – vaarao nõuandjad, viisid läbi reiligiosseid kombetalitlusi. ASEVALITSEJAD – teostasid vaarao võimu, kogusid makse, juhtisid ehitusi. KÕRGEMAD VÄEPEALIKUD – juhtisid sõjaväge. III klass: KÄSITÖÖLISED – täitsid ülikute tellimusi. TALUPOJAD – maaharimine, osalesid teplite ja püramiidide ehitamisel. KIRJUTAJAD – panid kirja tööliste kohustused ja tegid märkusi kohustuste täitmise kohta. IV klass: ORJAD – tegid erinevaid töid, mida kästi.
Kirjelda 3 Egiptuse jumalat(ülesanne, välimus): RA – peajumal -päikesejumal, samastati vaaraoga; kujutati kulli peaga. HOROS – taevajumal; kulli peaga. ANUBIS – matusetalitluste ja palsameerimise jumal; shaakali peaga.
Palsameerimine - aju eemaldatakse raudkonksuga läbi nina, eemaldatakse ka siseelundid , mis pannakse spetsiaalsesse anumasse . Keha kuivatatakse ja mähitakse tervenisti linasesse riideribasse ja määritakse kummivaiguga.
MASTABA – Vana-Egiptuse aegne lubjakivist laotud lame haudehitis . EGIPTUSE POOS – nägu külgvaates, silmad otse, jalad külgvaates, õlad otse. NOMARH – asevalitseja . PAPÜÜRUS – paberisarnane kirjutusmaterjal, mida saadakse papüüris-lõikheina säsist. PÜRAMIID – Egiptuse haudehitis. VAARAO – Egiptuse piiramatu võimuga valitseja. SADUFF – kooguga kaevu meenutav veetõstuk, millega muistses Egiptuses toimetati vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud. SFINKS – lõvi keha ja mehe peaga skulptuur Vana-Egiptuses, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat.
Miks Niilus tähtis on? Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärasele üleujutustele, mis tulenevad vihmaperioodidest Niiluse ülemjooksul.
Egiptuse kultuur: KIRI – 4-3 at. Ekr – KIRJAMÄRGID: piktograafiline kiri, ideograafiline kiri, silpkiri , tähestikuline kiri – KIRJUTUSMATERJAL: papüürus. HARIDUS – KOOLID: kuninglike järglaste majad, templid – ÕPETAJAD: preestrid – ÕPILASED: väike protsent rahvast – ÕPPEAINED: lugemine, kirjutamine, arvutamine TEADUS – ÜLDISELOOMUSTUS: praktilise suunitlusega – ASTRONOOMIA : päikesekalender, 365 päeva aastas, ilma liigaastata GEOMEETRIA: kolmnurga, ringi pindala; püramiidi ja silindri ruumala; arv π – ARSTITEADUS : osati teha silmaoperatsioone ja erinevaid ravimeid. KIRJANDUS – RELIGIOONIGA SEOTUD: hümnid jumalatele – LÜHIVORMID: novellid , õpetussõnad
Kes on pühad loomad? Kass , skarabeus , härg.