Hiina põllumajanduse ja toiduainetetööstuse iseloomustus (0)

Hiina
I
1) Riigi põhjaosa asub paras -, suur keskosa lähistroopilises ja äärmine lõunaosa troopilises vöötmes. Idaosas valitseb mussoon -, sise- ja lääneosas mandriline kliima.
Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmine temperatuur -28 kraadi, madalaim mõõdetud -50 kraadi). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26 kraadi.
Sisemaal sajab 400-600, ranniku põhjaosas 700-1000, lõunaosas ja mägedes 2000-2500 mm/a. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/a) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15 kraadi). Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi.
Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki.
2) Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde-Hiinas Mandžuuria tasandikul stepi ja metsastepi mustmullad , mägedes metsapruun- ja leet- pruunmullad ning segametsade kamar- leetmullad . Kagu-Hiinas vahelduvad lähistroopilised kolla- ja punamullad orgude ferralliitmuldadega. Lõuna-Hiinas valdavad punased ferralliitmullad. Lössiplatoo keskosa katavad stepi mustmullad, äärealasid kuivstepi kastan- ja pruunmullad. Mitmel pool mägedes on ülekaalus metsapruunmullad. Kuivadel lavamaadel ja loodeosa suurtes nõgudes valdavad kuivstepi kastanmullad ning poolkõrbe pruunmullad ja kõrbe-hall-pruunmullad.
3)Hiina on mägine maa: ainult 16% riigi alast asub madalamal kui 500m, 26% 500-1000 m kõrgusel ja 58% kõrgemal kui 1000m. Pinnamoe poolest jaguneb riik kolmeks: Tiibeti kiltmaa ja tema kõrged ääremäestikud, läänepiirilt Kirde-Hiinasse ulatuvate kõrgtasandike ja mäestike ala ning Ida-Hiina tasandikud ja kesk- ja madalmäestikud. Hiina on ainus riik maailmas, kus maapinna kõrgusvahe ulatub 9000m-ni.
4)Põllumajandus on koondunud põhilised Suurele Hiina tasandikule.
a) loomakasvatus -
Hiinas on maailma suurim lamba-, kitse-, sea-, hobuse-, kana - ja kalkunikasvatus
b)taimekasvatus-
Kasvatatakse bataati, puu- ja köögivilja, kaera, nisu, maisi, otra , riisi, kartulit , hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli ning teed
II
1)Põllumajandusliku tootmise vormid

• Põllumajandus toetub väikemajanditele.
  
• Istandused (nt tee, suhkruroog )
  

2)Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega.
3) Ekport

• Sojaoad
  
• Puuvill
  
• Söödateravili
  
• Riis
  
• Liha
  
• Kala
  
• Puu- ja juurviljad
  
• Toiduõli
  
• Tee
  
• Vürtsid
  

Import

• Nisu
  
• Söödateravili
  
• Suhkur
  

III
Tähtsamad põlluviljad on sojauba , mais, nisu, suhkrupeet, lina, päevalill ja sorgo . Kasvatatakse ka kartulit, riisi ja tubakat . Loomakasvatus keskendub hobusele ja veisele.
IV
Ligi pool COD-reostusnäitajatest on Hiinas tingitud põllumajandusest (millega kaasneb vee madal hapnikusisaldus ja kõrge elavhõbedasisaldus). Põllumajandusministeeriumi teatel tuleneb põllumajanduse poolt keskkonnale tekitatud kahju eelkõige karjakasvatusest ning väetiste ja kemikaalide liigsest kasutamisest.