Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanaaeg, Paleo-, Meso- ning neoliitikum ja tsivilisatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks metalliajal suurenes meeste roll ühiskonnas?
  • Miks metalliajal eraldus käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest?
  • Miks metalliajal kujunes klassiühiskond?
Australopiteekus
Lõuna inimahv , elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa
Homo habilis
Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine.
Homo erectus
Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia . Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld .
Homo sapiens neanderthalensis
Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni.
Homo sapiens sapiens
Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi.
Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum
Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg
Eluviis rändav rändav paikne eluviis
Oskused kivist tööriistad tööriistad- kivist,sarvest, puust, samad esemed,
nahast ja luust , võtsid kasutusele vibu paremini töödeldud Tegevusalad vähene küttimine, korilus küttimine,korilus,kalastamine küttimine,kalapüük, algeline f loomakasvatus, koplapõllundus
2 tähtsat mõistet:
Anastav majandus- toidu hankimine loodusest
Viljelev majandus- kasvatab oma toidu ise
Miks metalliajal suurenes meeste roll ühiskonnas?
Kuna mehed oskasid metalli töödelda, karja kasvatada, kogukonda kaitsta. Seoses adra kasutamisele võtmisega muutus põlluharimine naiste jaoks liiga raskeks tööks- põldu hakkasid harima mehed.
Miks metalliajal eraldus käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest?
Käsitöö eraldus põlluharimisest ja karjakasvatusest, kuna tootlikum põllumajandus võimaldas oma ülejääkidega tekkida sellisel ühiskonnakihil, kes ise ei pidanud toidu hankimisega tegelema ja käsitöölised vahetasid oma tööde vastu põllumajandussaadusi.
Miks metalliajal kujunes klassiühiskond?
Eraomandi kujunemisega tekkis varanduslik ebavõrdsus, algas kihistumine .
Miks metalliajal hakati sõdu pidama ?
Sellepärast, et kihistumine ja ahnus sundis inimesi ülejääke varastama; soov teiste varandust omandada( loomad, vili, tööriistad)
TSIVILISATSIOON
Selle tekkimiseks võis olla kaks põhjendust:
1) Rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid( või juhatas neid hädavajalikel töödel). Seeläbi kasvas nende enese prestiiž ja rahvas hakkas neid usaldama . Seega valiti välja liider/liidrid.
2) Rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma- neist said valitsejad võimu tarvitamise teel.
Tsivilisatsiooni tunnused:
  • Kirja teke
  • (Põlluharimine ja karjakasvatus)
  • Ühiskonna selge varanduslik kihistumine
  • Rikkuse teke(kindel territoorium , kindel ühiskonna juhtimise kord)
  • Kõrgkultuuri arenemine( kirjandus,teadus,usulised tõekspidamised)
    Esimesed tsivilisatsioonid:
    Egiptuse Niiluse kallastel, umbes 3000 eKr.
    Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul, umbes 3000 a. eKr
    India Induse ääres, umbes 2400 a. eKr
    Kreeta saar Vahemeres, umbes 2000 a. eKr
    Hiina Huanghe jõe orus, umbes 1700 a. eKr
  • Vanaaeg-Paleo--Meso- ning neoliitikum ja tsivilisatsioon #1 Vanaaeg-Paleo--Meso- ning neoliitikum ja tsivilisatsioon #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tkkei Õppematerjali autor
    Siit leiab vastuseid küsimustele: Kes? Mida millal tegi? Mis ajal elas? Mis eluviisid/oskused/tegevus alad olid igal kiviajal,
    mõisted anastav majandus, viljelev majandus. Mõned tähtsamad küsimused ja vastused metalliajast. Tsivilisatsiooni info, kuidas tekkis? tunnused ning esimesed tsivilisatsioonid.

    Sarnased õppematerjalid

    Inimese kujunemine
    3
    rtf

    Inimese kujunemine

    KORDAMINE 1. Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge) inimene

    Ajalugu
    Muinasaeg maailmas ja eestis
    4
    docx

    Muinasaeg maailmas ja eestis

    Euroopasse jõudis 70 000 aastat tagasi lähis-ida ja hispaania kaudu. Hakati nimetama cro-magnoni inimeseks. Evolutsiooni käigus kujunesid välja eri maailmajagude inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. 3. Tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused - Eluviisid ­ korilased, kütid ja kalastajad. Jahiloom oli põhjapõder, püügivahenditeks luust oda, õngekonks ja ahing ning tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed. - Uskumused ­ väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine. Koopamaalingud (altamira, lascaux, chauvet)

    Ajalugu
    Egiptus-Mesopotaamia-tsivilisatsioonid
    5
    docx

    Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid

    Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg ­ kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg ­ algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg ­ algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ­ muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr ­ 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal

    Ajalugu
    Tsivilisatsioonid
    10
    doc

    Tsivilisatsioonid

    1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 ­ 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. ­ 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi

    Ajalugu
    Esiajalugu-tsivilisatsiooni sünd
    13
    doc

    Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

    Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu. Fetisism Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva, sarve, hammast, karva. Muinasaja arenguetapid : Kiviaeg 1. Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi) 2. Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr): · Anastav majandus · Rändav eluviis · Vibu ja nool, koera kodustamine 3. Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr): · Neoliitiline revolutsioon ­ üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv. · Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps. · Vanim linn maailmas- Jeeriko. · Lihvimisoskus, puurimine. · Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul. 4. Vaskkiviaeg / eneoliitikum · Üleminek kiviajast pronksiaega.

    Ajalugu
    Esiaeg ja Vana-Egiptus
    7
    docx

    Esiaeg ja Vana-Egiptus

    Australopiteekused 5 -2 mlj aastat tagasi Oskasid ronida puude otsa, sõid ka liha. Homo habilis 2,5 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu. Homo erectus 2 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu ning kasutada tuld. Olid kütid ja korilased. Neandertaallased 250 000 ­ 300 000 aastat Toitu hankisid küttides. Elati tagasi koobastes ning puuvaiadest nahkadega kaetud onnides. Tööriistad olid

    Ajalugu
    Esiajalugu ja idamaad
    14
    docx

    Esiajalugu ja idamaad

    Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid ­ negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.

    Ajalugu
    Ajalugu esiaeg
    2
    docx

    Ajalugu esiaeg

    alasti naisefiguurid. Mida kunst tol ajal täpselt tähendas või sümboliseeris, pole täpselt teada, võime ainult arvata. Kindel on aga see, et kunsti teke näitab nüüdisinimese paremat abstraktse mõtlemise võimet, kui varasematel inimlaste liikidel. Just seesama abstraktne mõtlemine võis olla põhjus, miks nüüdisinimene jäi olelusvõitluses muudest inimliikidest (nt neandertallastest) edukamaks. 11) Mis on tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur? (Konspekt/ õpik lk 195) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur ­ hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. 12) Nimeta tsivilisatsioonide tunnused (5) (Konspekt/ õpik lk 25) 1. Põlluharimine ja karjakasvatus 2. Ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. Riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. Kirja teke 5. Kõrgkultuuri arenemine (nt kirjandus, teadus)

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun