Saksamaa ühendamine (0)

SAKSAMAA � HENDAMINE 19.saj algul polnud nimel 'Saksamaa' reaalset poliitilist t�hendust. Saksamaad iseloomustas: 1. poliitiline killustatus 2. majanduslik killustatus 3. puudus saksa patriotism Saksa rahvast ei v�etud t�siselt. Riigi �hendamiseks oli 2 teed: 1.riigi �hendamine �laltpoolt (siin konkureerisid omavahel Austria[Habsburgide d� nastia ] ja Preisimaa [Hohenzollernite d�nastia]. 2.�hendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel 1815-1866 eksisteeris Saksa liit � juhtiv riik AUSTRIA 1861 sai troonile WILHELM I 1859 asutati �lesaksamaaline erakond SAKSA RAHVUSLIIT, mille eesm�rgiks oli Saksamaa �hendamine Preisi juhtimisel. 1866 puhkes Preisi-Austria s�da (V� itis Preisi, Saksa liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa �hendamise plaanist.) 1867. rajati Preisi juhtimisel P�hja-Saksa liit. Prantsuse-Preisi(saksa) s�da 1870-1871 P� hjused (Preisimaa poolsed ): Prantsusmaa takistas Saksamaa �hendamist, teda oli vaja s�jaliselt purustada. P�hjused(Prantsusmaa poolsed): *tahtis iga hinna eest takistada Saksamaa �hendamist. *V�imul olev Napoleon tahtis v� ikese v�idus�jaga t�sta oma autoriteeti ja s�ilitada trooni . Ettek��ne s�jaks: *Selleks oli Hispaania troonip�rimise k�simus. Kukutati kuninganna Isabella, Leopoldile pakuti trooni. Prantsusmaa protesteeris selle vastu. T�li lahenes, kuid Preisi kantsler BISMARCK v�ltsis kirja ja Prantsusmaa vihastus ja solvus. Prantsusmaa alustas s�da ja seda Preisimaa tahtiski. Prantsusmaa j�i diplomaatilisse isolatsiooni. S�jalised ettevalmistused: *Prantsusmaal ��rmiselt pealiskaudselt, Preisimaal v�ga l�bim�eldult. S�ja algul piirati Prantsuse v�ed, Sedani kindluse � mber . Napoleon III sattus vangi. Pariisis puhkes rahva �hest�us. Prantsusmaa sai s�jas l��a. Kirde osa okupeeriti Preisi v� gede poolt, kaasaarvatud Pariis. 18.jaan.1871 kuulutati v�lja Saksa Keisririik. V�ljakuulutamine toimus Prantsusmaa pinnal, Pariisis, Versailles' lossis. Prantslastele h�sti alandav. Saksa keisriks sai WILHELM I, kantsleriks BISMARCK. KAPITULATSIOON: Prantsusmaa pidi maksma kontributsiooni Saksa poolt ja neid v�gesid peeti �leval Prantsusmaa poolt ja lahkuma pidid siis kui kontributisoon oli tasutud . Saksamaa said endale ALSACE-LORRAINE ( ELSASS -LOTRING). Said Metzi kindluse.