Aasia suurriikide: Hiina, India, Jaapan, ajalugu. (0)

Aasia suurriigid : Hiina, Jaapan, India
JAAPAN:

• 1904 –1905 – Vene-Jaapani sõda. Jaapanit tunnustatakse rahvusvaheliselt kui uut suurriiki
  
• 1907 – sõpruslepingud Prantsusmaa ja Venemaaga
  
• 1910 – Korea annekteerimine
  
• 1927 – Tanaka memorandum – Jaapani ülemvõimu kehtestamine Aasias
  
• 1931 – Mandžuuria okupeerimine
  
• 1936 – Kominternivastane pakt- Venemaa vastane
  
• 1937 – Hiina-Jaapani sõja puhkemine, Hiina pm. vallutatatakse Jaapani poolt
  
• 1940 – Kolmikpakt
  
• 1941 – kallaletung USA-le, Pearl -Harborile
  
• 1945 – kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september)
  
• 1946 – põhiseadus
  
• 1951 – San Francisco rahuleping
  
• 1951 – julgeolekupakt USAga
  

HIINA:

• Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud.
  
• 1911 – noorhiinlaste revolutsioon
  
• 1912 – Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks
  
• 1927 – 1936 – Guomindangi võim - demokraatlik
  
• 1928 – Hiina ühendamine
  
• 1928 – luuakse Punaarmee
  
• 1937 – 1945 – Hiina-Jaapani sõda
  
• 1946 – algab kodusõda
  
• 1949 – Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine, Mao Zedongiga eesotsas (1.okt)
  
• 1958 – Suur hüpe
  
• 1966 – Suur proletaarne kultuurirevolutsioon
  
• 1976 – Mao Zedongi surm
  
• 1989 – Taevase Rahu väljaku veresaun , Hiina jääb kommunistlikuks
  

INDIA:

• 1885 – India Rahvuskongress
  
• 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas seisis India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharlal Nehru . Nehru pooldajate arvates ei olnud omavalitsusõigus nende maale piisav ning seepärast esitasid nad India täieliku iseseisvuse nõude.
  
• 1930. aastail algas Indias nn kodanikuallumatuse kampaania. (loobuti tööst riigiasutustes, alkoholi tarbimisest, ei ostetud inglise kaupu, õpitud nende koolides )
  
• 1935. aastal võeti Londonis vastu India valitsemise seadus, mille alusel valiti hiljem India haldusüksuste ehk provintside vastutavad valitsused.
  
• 1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks – hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks.
  
• 1947, 15.august kuulutab India välja iseseisvuse, seda teeb ka 2.osast koosnev Pakistan
  
• 1950. aastal kuulutati välja India vabariik. Pakistan kuulutati islamivabariigiks 1956.
  
• 1971 . aastal kuulutas varem Pakistanile kuulunud Bangladesh end iseseisvaks vabariigiks, mis põhjustas relvastatud võitluse Pakistani valitsusvägede ja kohaliku elanikkonna vahel.
  
• India astus välja Bangladeshi toetuseks ning järjekordne India-Pakistani sõda lõppes Pakistani armee kapituleerumisega ning Bangladeshi iseseisvuse kinnistamisega.
  
• Alates 1998 on India ja Pakistan tuumariigid .
  

Kolonialismi ja koloniaalsüsteemi lagunemine

• Suurbritannial tekkis üha rohkem raskusi oma koloniaalimpeeriumi kooshoidmisega (Inglise-Buuri sõda 1899- 1902 , Iiri küsimus, autonoomia - ja iseseisvusnõudmised Indias).
  
• Saksamaa võitles lõplikult jagamata maailmanurkade pärast (Hiina, Maroko ).
  
• USA püüdis mitte sekkuda Euroopa konfliktidesse ( isolatsionism ), olles aktiivne Ladina-Ameerikas.
  
• 19. sajandi lõpul vallutasid ameeriklased Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid
  
• Prantsusmaa, kes otsis kompensatsiooni lüüasaamise eest Prantsuse-Preisi sõjas 1870-1871, teostas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Indo-Hiinas.
  
• Vene keisririigil olid tõsised koloniaalpoliitilised vastuolud Suurbritannia ja Jaapaniga (Vene-Jaapani sõda 1904-1905).
  
• Itaalia huvid olid seotud enamasti Põhja- ja Kirde-Aafrikaga.
  

• Koloniaalsüsteemi lagunemine saavutab hoo pärast Teist maailmasõda seoses:
  

• Euroopa vabadus- ja võrdõiguslikkuse ideede levikuga ;
  
• koloniaalpoliitika muutumisega n-ö eetiliseks imperialismiks;
  
• Euroopa suurriikide nõrgenemisega;
  
• anglosaksi ideega kõigi rahvaste demokraatlikust koostööst (ÜRO)
  
• nn. kolmanda tee otsingutega
  
• 1955 – Bandungi konverents: 29 Aasia ja Aafrika riiki mõistavad hukka kolonialismi, rassilise diskrimineerimise ja tuumarelvad
  
• 1957 – 1. solidaarsuskonverents Kairos: 43 riiki (nende hulgas ka NSV Liit) kuulutab rahumeelse kooseksisteerimise vajadust
  
• 1961 – Belgradi konverents: erimeelsused mõõdukate ja läänevastaste riikide vahel
  

Aafrika aasta 1960
1960. aasta oli Aafrika aasta. Koloniaalvõimud pakkisid kiirkorras oma asjad kokku ja andsid Mustal Mandril võimu üle peaaegu esimesele ettejuhtujale. Vähem kui kaheteistkümne kuuga astus sel ajal maailma­­areenile 17 uut Aafrika riiki, kusjuures nende tulevik pidanuks olema ideaalne: maavarasid jagus uutele riikidele enam kui piisavalt, pindalalt andis enamik neist Euroopa suurriikidelegi silmad ette, vaja oli vaid saavutatud vabadus jõukuse kasvatamisele suunata.
Paraku kukkus välja midagi muud.
Enne Teist maailmasõda oli Aafrikas ainult kolm iseseisvat riiki: Etioopia, Libeeria ja Egiptus .
Koloniaalvalduste piire ei muudetud – tekkisid ebaloomulikud riigipiirid
Demokraatia asemel kinnistub enamikes riikides tribalism – hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel jne
Visalt püsis vaesus , relvakonfliktid , korruptsioon ja onupojapoliitika – läänelik demokraatlikute väärtustega ühiskonnakorraldus lihtsalt ei sobinud neile
Troopilise Aafrika riikide probleemid

• Enamikus koloniaalvõimu alt vabanenud Aafrika riikides valitsesid diktatuurid .
  
• Poliitiline ebastabiilsus , riigipöörded ning võimude mõtlematu tegevus viisid mitmed Aafrika riigid hävingu piirile: looduslikud varad olid mõttetult raisatud, majandus purustatud , riigid sattusid hõimu- ja kodusõdade kaosesse.
  
• Korruptsioon, vaesus, mahajäämus, relvakonfliktid, onupojapoliitika
  
• Lääne demokraatlikute väärtuste mitte omaks võtmine
  

Külm sõda kolmandas maailmas

• Algab võitlus riikide peale, kes ei kuulu ei demokraatiat omaks võtnud lääneriikide, ega kommunistliku maailmavaatega riikide hulka. (Nt. India ja iseseisvunud Aafrika riigid)
  
• Vastuolude teravnemise toob kaasa Iisraeli( juudid ) ja Palestiina ( araablased ) riikide tekkimine
  
• Kommunistid saavutavad Hiinas võimu ja ametlik valitsus tõmbub Taivani saarele , USA kaitse alla
  
• Kommunistlik režiim tõseb Aasias, eriti Ida-Aasias väga tugevalt esile
  
• Korea sõjaga üritab Põhja-Korea, kommunistlikute Hiina ja NSVL abiga Lõuna-Korea vallutada
  
• Vietnami sõja kaotamine tähendab USA-le kommunismi võidukäiku Ida-Euroopas
  
• 1956. Toimunud Suessi kriisiga kaotab lääs Lähis-Idas populaarsust ja kommunistlik süsteem tõuseb kriisi eduka lahendusega tuhast
  
• Külm sõda kolmandas maailmas tähendas ennekõike lääneriikide ja kommunistlike riikide omavahelist mõõduvõttu: ideoloogilisel tasandil, võidurelvastumises, mõjusfääride laiendamises, majanduses
  

Araabia maad, vastasseis Iisraeliga

• 14. mai 1948 kuulutati välja juutide riik Iisrael, kuid araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama ja alustasid juba järgmisel päeval sõjategevust.
  
• Juudid osutuvad vaatamata arvulisele vähemusele sõjas edukamaks ja suur osa Palestiina riigi jaoks määratud alasid liidetakse Iisraeliga, ülejäänud Jordaaniaga
  
• 1949 sõlmitakse vaherahu
  
• 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse PVO (Palestiina Vabastusorganisatsioon), kelle eesmärgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine
  
• Egiptus, Süüria, Jordaania alustavad ettevalmistusi sõjaks Iisraeliga, kuid Iisrael andis 1967. Juunis ennetava löögi, algab kuuepäevane sõda
  
• Iisrael vallutab Siinai poolsaare, Gaza sektori, Jordani jõe läänekalda
  
• 6. Oktoober 1973 alustavad Egipus ja Süüria ootamatut pealetungi, esialgu saadab vaid Egiptust edu kuid siis Iisrael kogub ennast ja alustab vastupealetungi, tungides Niiluse deltasse, ähvardades Siinai poolsaarel võitlevad Egiptuse üksused ära lõigata
  
• ÜRO korraldusel lõpetatakse sõjategevus 24. Oktoober
  
• Sõjategevus oleks äärepealt katkestanud lääneriikide ja araabiamaade suhted – Iisraeli toetavatele riikidele kehtestati naftaembargo ja hinda tõsteti 4x
  
• Araabiamaad, eriti Egiptus oli sõdadest väsinud ja uus president alustas riigi demokratiseerimist
  
• USA presidendi residentsis Camp Davidis peetud läbirääkimiste tulemusena sõlmisid Iisrael ja Egiptus märtsis 1979 rahu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare
  

Islamimaailma vastuolud läänemaailmaga
Islamimaailm on vastuolus läänemaailmaga, sest nende väärtushinnangud on väga erinevad.

• USA ja teiste läänemaailma toetus Iisraelile ajab islamiusulisi vihale
  
• USA tungis ilma ÜRO nõusolekuta peale 11. Septembri terroriakti Iraaki
  
• Islamiusulised peavad oma kohuseks „püha sõja“ pidamist kõikide uskumatute vastu, keda lääneriigid üldjuhul toetavad nt (Saudi Araabia)
  

Suessi Kriis

• 1952 toimus Egiptuses riigipööre ja monarhia kukutati
  
• 1956 riigistas uus valitsu, eesotsas Nasseriga Suessi kanali
  
• NSV Liit hakkab Egiptust toetama
  
• 1956 sügisel ründab Egiptust Sb mahitusel Iisrael, peagi astub viimase poolel sõtta ka Prantsusmaa
  
• ÜRO, USA ja NSVL sunnivad sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama, Sb ja Prantsusmaa viivad oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem teeb seda ka Iisrael
  
• Suessi kriisi tagajärjel väheneb Prantsusmaa ja Sb mõju maailmas, suureneb aga NSVL oma.
  
• 1956. Aastaks oli kommunistlik süsteem sattunud kuristiku äärele kuid suutis selle kriisiga ennast raskest olukorrast välja rabeleda ja positsioone tugevdada