Kalvinism, sest see nõuab inimeselt kõrgete eetiliste standardite süstemaatilist järgimist B. ? Luteri usk ega kalvinism ei mõjutanud kumgki mitte kuidagi kapitalismi vaimu tekkimist. C. ? Luteri usk, sest see arvestab inimloomuse nõrkusega Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" A. Õige! inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi" B. ? kapitalistlikku vaimu Süstemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt (Max Weberi käsitluses) inimese jaoks A. Õige! märk äravalitusest, igavesele elule määratusest B. ? vahend õndsuse (igavese elu) saavutamiseks Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus A. Õige! inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku ühiskonda B. ? ainult kapitalistlikku ühiskonda, kus neid moraalselt hukka ei mõisteta
Kirjutas raamatud ,,Kapital" ning ,,Lisaväärtuse teooria". Marx oli veendunud, et kapitalism mängib positiivset rolli. See tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Teine põhiklass, töölised, on küll õiguslikult vabad, kuid majanduslikult mitte. Omandi puudumine ei võimalda neil enestel toota ega luua rikkusi, vaid sunnib müüma tööjõudu. Marx väärtustas tööjõudu kui peamist tootmistegurit. Kaks kapitalistlikku tootmise põhilist tõukejõudu olid toota kasumit ning püsida konkurendis. Adam Smith oli majandusteooria rajaja, kes propageeris vabaturumajandust ning taunis riigi sekkumist majandusse. Max Weber oli sotsioloog, kes uuris kapitalistlikku tootmisviisi vaimseid eeldusi, võimu olemust ja tüüpe ning lõi klassikaks muutunud bürokraatia teooria.
Karl Marxi kooperatsiooni(ühistegevuse)teooria Marx kirjeldab kooperatsiooni kui kapitalisti palgatud tööliste ühendatud jõupingutust mingi raskuse tõstmisel. Ühistegevuse toime seisneb selles, et koostöös saavutatakse efekt töö tegemise kiiruses - töötegemiseks kulub märkimisväärselt vähem aega. Kooperatsiooni arenemisega vabaneb kapitalist kõigepealt oma kätega tootmisest, niipea kui ta kapital on saavutanud minimaalsuuruse, mis alles võimaldabki päris kapitalistlikku tootmist Kapitalistid on Marxi järgi otsekui kindralid lahinguväljal, kelle käsk paneb liikuma väga suure jõu, mis viib kapitalistid kooperatsiooni võimalusi ära kasutades majandusliku tulemuseni. Tööliskollektiivid suudavad teoreetiliselt ise juhtida mitte ainult kauplusi, vaid ka vabrikuid ja mis tahes tööstusi ning sedaviisi ei jäta mingit tähelepanuväärset kohta enam kapitalistidele Briti ühistegevuse alused Ühistegevuse eesmärgiks on nende järgi
* lõpetati NSVL poolt * 1961 Berliini müür Idablokk: juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-B & Lä-B, kommunitslikust kapitalistlikku liiduvabariigid: juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla 9.02.1946 Stalini kõne Moskvas UNGARI KRIIS e ülestõus 1956 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis, raudne eesriie- iseloomustab NSVL Ungari & NSVL eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes
hoiab inimesi eemal põnevate maade avastamisest. Vanadel headel aegadel, kui oli võimalus avastada imelisi paiku ühel kuuendikul planeedist, oli reisimine midagi sellist, mis oli kättesaadav tööeesrindlastele, ametiühingu- ja komsomolitöötajatele. Kui olid eriti tubli ja puhta minevikuga, eraldati tuusik vennalikku sotsialismimaale. Reisimine oli odav ja mugav, eriti hea oli, et igal pool sai hakkama rahvastevahelise suhtlemise keelega. Kuid alati jäi ihalus pääseda kunagi kapitalistlikku läände. Nüüd juba paarkümmend aastat ei takista vähemalt ,,raudne eesriie" enam reisida kasvõi unelmate maale Ameerikasse! Ja neid, kes reisivad, ei ole vähe. Palju on neid, kes lihtsalt vinnavad reisikoti selga ja avastavad maailma just niikaua, kuni neil kas jätkub tahtmist või raha. On tudengeid, kes ei tea, mida nad elult ootavad, ja pensionäre, kes on otsustanud maailmale tiiru peale teha. Reisimisest võib saada kirg, millest enam kunagi ei ole võimalik vabaneda.
· Üksikutest vürstiriikidest hakkasid esile tõusma: Saksimaa, Brandenburg, Baieri jne. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · 1415.a tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin · Selle riigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm 1) 1640-1688 Friedrich Wilhelm ( Suur kuurvürst- neil oli õigus Saksa-Rooma keisrit valida) a) Paneb aluse väga korralikule sõjaväele ja arendab kapitalistlikku majandust b) Võtab Preisi aladel vastu tagakiusatud hugenotte, kes aitavad riiki üles ehitada c) Soodustas suure ja hea väljaõppega armee loomist 2) 1688-1713 Friedrich I Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks a) Jätkab sama poliitikat kui Friedrich Wilhelm. b) Sõjaväe tugevdamine c) Lõi prantslaste eeskujul õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 3) 1700 Preisi Teaduste Akadeemia ( Leibnizi eestvõttel) 4) 1701 krooniti kuningaks
kehtestada. Enne Oktoobrirevolutsiooni ei mõtelnud Eesti kodanlus isegi mitte eesti keele kehtestamisest ametliku keelena. Oktoobrirevolutsiooniga muutus hoobilt kogu asjaajamine Eestis eestikeelseks ja eestlastele kehtestati nende rahvuslikud õigused. Kodanlus oli siis see, kes hakkas muudatustele vastu sõdima. See ei olnud rahvuslik, vaid klassisõda. Stalini järgi ei taotlenud nad mitte rahvuslikku vabadust vaid kapitalistlikku vabadust teisi ekspluateerida. Eesti kirjandus jäi aga revolutsioonist tugevalt maha. Tuglas põhjendas seda sellega, et püüdes sündmustele järele jõuda, ei saavutada küpseid teoseid (kuna liiga kiirustatakse). Kõik kirjanikud olid kodanliku ideoloogilise koolitusega. Nad ei mõistnud revolutsiooni, heal juhul tunnustasid seda passiivselt. Esimese maailmasõja kestel ei ilmunud Eestis peaaegu üldse raamatuid ja rahvas oli kirjandusest võõrdunud
poolt (et need saaksid USAle oma võlad ära maksta). Lisaks oli saksamaa Weimari vabariik äärmiselt ebastabiilne ja tehti mitmeid riigepöörde katseid.(kommunistide ja natside riigipöörde katsed) 2. Kominterni eesmärgid ja tegevus. Komintern asutati 1919. a Moskvas, sinna kuulusid eri maade kommunistlikud parteid. Organisatsiooni kaudu rahastati, suunati ja kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideid ja kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga. Kominterni organiseerimisel toimusid 1920. aastate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Euroopa riigis, kaasa arvatud 1. detsembril 1924 Eestis. Koguti Kominterni kaudu luureandmeid NSV Liidu kasuks ning mõjutati välisriikide poliitikat. Paljudes riikides olid kommunistlikud parteid keelustatud, organiseeriti Kominterni kaudu vasakpoolsete parteide ülevõtmisi kommunistide poolt ja toetati ühisrinnete moodustamist vasakparteidega.
klassikalise poliitilise ökonoomia seisukohtadega, teiselt poolt utopistliku sotsialismiga. Uus ajalooline koolkond astus võitlusse marksismiga Seisukohad: eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu (igal rahval olevat oma seisukohad ja eksisteerivat oma majandusarengu teed). 5) Tuli keskenduda suurtööstusele. Junkrud e suurmaaomanikud. Kapitalistlik/ettevõtja/kodanlik ideoloogia. Esindas suurettevõtjate huve 6) Saksamaa pooldas kapitalistlikku arengut. Utopistid tahtsid eraomandi likvideerimist e likvideerida olemadśolev keskkondlik kord.
Ei ole õige n-ö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist C. Ei ole õige n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. 8. Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" A. Õige! inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi" B. ? kapitalistlikku vaimu 9. Süstemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt (Max Weberi käsitluses) inimese jaoks A. Ei ole õige vahend õndsuse (igavese elu) saavutamiseks B. ÕIGE märk äravalitusest, igavesele elule määratusest 10. Max Weberi arvates kapitalistliku vaimu kandja A. Õige! naudib oma rikkust vaid "kutsealase rahulduse" mõttes; äri muutub eesmärgiks omaette B.
kas meedia suudab kajastada kõiki ühiskonna jaoks olulisi küsimusi? Suurte meediaettevõtete omanikud ei pruugi huvituda või olla teadlikud paljudest sotsiaalsetest probleemidest (Laughey 2007) Neomarksistlik lähenemine käsitlus massimeediast kui valitsevale klassile või grupile meelepärase status quo taastootjast (erinevalt nt liberaalsest meediateooriast, mis näeb meedia rolli sõnavabaduse tugevdamises) tekkis osalt reaktsioonina funktsionalistlikule teooriale. kapitalistlikku ühiskonda iseloomustab klassipõhine domineerimine, meedia on osa ideoloogia areenist, kus võideldakse erinevate klasside vaadete üle ning valitsev klass 4 saavutab üha suurema kontrolli (samas kui Marxi ideed olid, et domineerimine viib konflikti ning klassisuhete ümberpööramiseni). kuigi meediatöötajad näevad end autonoomsetena, on nad sotsialiseerinud ja
" st. Riik ei tohiks sekkuda majanduse toimimisse. Keskendus indiviidile. Marksismi teooria- Selle lõi Karl Marx. Väidab, et kapitalismil on inimkonna arengus positiivne roll. Tähendas tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse, töölised on küll vaba õiguslikud, kuid mitte majanduslikult. Töölisklass on väljas kogu ühiskonna eest. Vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weberi teooria- Toetas kapitalistlikku tootmisviisi. Põhimõteteks olid tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamise täpsus. Juhtmõtted: rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus. JÕUKUS. Valitsmea peaks üks kindel liider ja ametnikkonna mõjuvõimu tuleb piirata(plebistsitaarne demokraatia).Rahvas on aktiivne kodanikkond. 4. Heaoluühiskond- riigikorraldus, mis tungib majandusliku taastootmise ning jaotamise
Reaalsuses saame endale seda vaid piiratud koguses. Inimene on ikka selline, et tahab alati rohkem. Võimaluste suurenedes kasvavad ka unistused. Tegelikkuses tuleb keskmisel eestlasel poes targalt ringi vaadata ja olla kokkuhoidlik, et mõnikordki teatrit või kontserti külastada. Sellised mured on arenenud ühiskonnas. Samas teame me kõik lugusid nälgivatest Aafrika lastest, kus raha väärtus on hoopiski teine. Elu oleks märkimisväärselt lihtsam, kui maailmas poleks kapitalistlikku suurusehullustust ja mõtlemisviisi: ,,Võidab see, kel on surres rohkem asju". Juba Schopenhauer ütles, et me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole. Pealiskaudsena paistvast demonstratiivsest jõukusest pean tähtsamaks hinge ilu. Olen alati mõelnud, et kui olen puhta südametunnistusega, aus, siiras ja lahke, saavutan oma eesmärgid ja tunnen enda üle uhkust. Paraku olen õppinud, et sellisena maailmas läbi ei löö
Arutlus raamatu põhjal: Keskaja kultuurist ja olustikust H.Palamets Raamatu esimene lause viitab sellele, kui punane H.Palamets on. Marksistlik ajalooteadus mõistab keskaja all peaaegu 12 sajandit kestnud periood, mis põhiliselt jääb orjanduslikule formatsioonile vastava vanaaja ja kapitalistlikku korda esindava uusaja vahele. Marksism oli kommunismi alus. Raamat on punasest propagandast läbi imbunud. Katoliiklust mustati. Vihjati umbes nii, et kõik mungad on joodikud jne. Askeetliku lihasuretaja asemele ilmus turske ja täissöönud munk, kes oskas hinnata häid roogasid ja veine. See ei olnud nii, vähemalt mitte nii süvenenud. Segaseks jäi see, et siiamaani juttude kohaselt on jäänud mulje, et kloostrid on kohad, kust kasvatatakse tavalistest inimestest paremad inimesed
Zirodiinid Ziroodinid olid Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud uus vasakpoolne saadikute grupp, mille mitu juhtivat liiget pärines Gironde'i [zhii-rohd] derpartemangust, mistõttu hakati rühmituse liikmeid nimetama zirodiinideks. Nende toetajaskond oli Lõuna- ja Edela-Prantsusmaa suurte linnade kodanikud. Suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud, kes tahtsid saada uusi turge ning nõudsid vaba kapitalistlikku ettevõtlust a konkurentsi. Zirodiine pooldasid ka advokaadid, filosoofid, kirjanikud jt, kelle sihiks oli vabariik, mille ideaalid olid pärit antiikajast ning milles nähti eelkõige isiku-ja kodanikuvabaduse kindlustajat. Zirodiinide võimule tulek Ühiskondlikke pingeid hakkasid üha enam teravdama ka majandusraskused, mis olid tingitud eelkõige inflatsioonist. Metallraha kadus käibelt ja paberraha kurss langes. Aastal 1792 haaras
Selle loojateks peetakse politolooge Adam Smithi ja David Ricardot- nad pühendusid turumajandussuhete analüüsile, olles veendunud, et need on kõige efektiivsemad. Liberalismi majanduslik suund pidas rikkuse allikaks kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Selle põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Karl Marx- Tema käsitluses tähendas kapitalism niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Marx tõi välja kaks kapitalistlikku tootmine põhilist tõukejõudu: vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weber- Ta nimetas oma valitsemismudelit plebistsitaarseks demokraatiaks. Ta pidas edu pandiks autoriteetset liidrit. Rahvas pole Weberi teooria järgi mitte passiivne mass, vaid aktiivne kodanikkond, kes suudab osaleda poliitika kujundamises ning valida endale liidri. 1.3 Heaoluriik ja heaoluühiskond
Mitte kunagi varem pole maailma ülikoolides ja akadeemiates olnud nii palju inimesi, kelle jaoks filosoofia on põhiala, ning mitte kunagi varem pole filosoofial olnud sedavõed palju eraldiseisvaid harusid, millest tervikliku ülevaate võivad saada veel ainult spetsialistid. Esimese suure löögi filosoofia enesekindluse pihta, millele 20.sajandil tuli reageerida, andsid eelkõige kolm meest : Karl Marx, Friedrich Nietzsche ja Sigmund Freud. Marx oli näidanud, et kapitalistlikku majandussüsteemi juhivad omad seadused, mis ei allu mõistuse kontrollile ning loovad eeldused peatsele kriisile. Nietsche paljastas valgustusaja usu inimese enesemääramisse kui kõigest võimutahte sünnitise. Viimaseks seadis Freud kahtluse alla inimese võime valitsed mõistusega omaenda sisemise mina, oma emotsioonide ja tungide üle, kirjdeldades neid kõikehõlmava sugutungi vormidena. Kõik need väited muutsid mõistuse
puudus, mis suurendab Interneti tähtsust ja seal ilmuvate tasuta materjalide rohkust. Aina enam on maailmas blogipidajaid, keda võib samuti kirjanduse kui loomingu nautlejateks pidada. Nagu varem proovitud kirjandusega rahateenimisvõimalused Interneti teel tulu ei too. Siit järeldades saab väita, et kirjandus kui looming ei kao, vaid muutub lihtsalt vastavalt ajale. Võrreldes, nii hästi meeles olevat, "nüüdisaega" ning uut kapitalistlikku suunda kirjanduse seisukohast, saab vaid öelda, et kõik elus toimuvad muutused on millekski head. Kui varem oli kirjandus peamiselt looming ning äriline edu käis asja juurde, siis nüüd on saanud selgeks, et uuel ajastul enam nii kergelt läbi ei saa. Nüüd on äriline pool raske töö tulemus ning seetõttu ka sellest tulenev looming palju kvaliteetsem. Raskel teel tulev on alati palju rohkem väärt ning seda ka kirjanduses
A. Edisson RÖNTGENITORU W. Röntgen ELEKTRIGENERAATOR M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??? ROMANTISM vaimuelu põhisuund, idealiseeriti minevikku, tunti huvi ajaloo, muinsuste ja rahvaluule vastu RAHVUSLUS ideoloogia, kultuurivorm, sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. MARKSISM Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine
Merkantilismi suurteks kritiseerijateks said füsiokraadid, kes rõhutasid looduse tähtsust ühiskonnale. Nende arvates pidi ühiskond eeskuju võtma loodusest ning et rikkuse allikaks on põllumajandus. Füsiokraatide koolkonna rajas Francois Quesnay, kes väitis, et kogu majanduse aluseks on põllumajandus ninh kes pidas kaubandust kahjulikuks. Viimast selgitas ta sellega, et kasulikud asjad vahetatakse kaubanduses vähem kasuliku raha vastu. Majanduslik liberalism on kapitalistlikku ühiskonna majandusteooria. Põhilist probleemi- kuidas rahvas võiks rikkaks saada- üritas lahendada ka majandusteadlane ja filosoof Adam Smith. Smith väitis, et rikkus saladus ei peitu kaubanduses, rahas ega maas, vaid töös. Ta selgitas, et inimesed peavad olema tööga rahul ning töö peab vastama indiviidi vajadustele. Samuti arvas Smith, et on tarvis vaba võitlust ehk konkurentsi ning parima töötulemuse saavutab igaüks kindlal alal ehk tekib tööjaotus
mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadusi allasuruvaks nähtuseks. Sürrealismile iseloomulikud jooned Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (nagu ka kõigi teiste ühiskondlike reeglite ja tabude) kahtlaseks muutmine või kaotamine. Sürrealistid pidasid Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Inimese vabastamiseks nägid nad vahendina spontaansust ja alateadlike tungide väljendamist. Rahvas tuli päästa ühiskonna survest. Vabastamaks neid Lääne ühiskonnast, sattusid sürrealistid ajutiselt koostöösse kommunistidega. Stalinismist ütlesid sürrealistid varsti lahti, kuid Lev Tolstoi ideid jäid nad austama. Sürrealistid käsitlesid kunsti nagu elu ,,peaproovina". Toetuti siiski Sigmund Freudi õpetustele
millised peaksid olema seadused selles riigis. Vaieldud on ka õigluse tõlgendamise üle, mis on minu arvates ülimalt subjektiivne mõiste. Ka Eestis on olnud erinevaid lähenemisi eetikale ja õiglusele. Eriti pidas seda tähtsaks kommunistlik reziim. Praegune kapitalistlik ühiskond püüab minu arust rohkem lähtuda liberaalsest maailmavaatest, kus iga indiviid vastutab iseenda eest. Meie riigis elavatel inimestel, kes on algselt elanud kommunistlikus ühiskonnas ja seejärel sattunud kapitalistlikku ühiskond, on raske harjuda sellega, et nüüd saab loota ainult iseendale ja oma perekonnale. Nõukogude ENEst leiab õiguse kohta sellise ütluse: ,,Sotsiaalne õiglus loodi koos Nõukogude riigiga ning ta on varasemaist õigustüüpidest kvalitatiivselt erinev, kõrgemat tüüpi õigus. Seoses NSV Liidu kujunemisega üldrahvalikuks sotsialistlikuks riigiks on nõukogude sotsialistlik õigus saanud kogu nõukogude rahva tahet väljendavaks õiguseks."
1924. a. avaldas Breton oma arusaamise sürrealismist. See on ,,puhas psüühhiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendam mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid või muid selletaolisi kaalutlusi". Selle määratluse järgi ei tarvites sürrealism vaid kunstiga piirduda, selle üheks eesmamärgiks oligi elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda ja eriti Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi maha suruvaks jõuks. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudava ühiskonna survest. Soov Lääneühiskonda lammutada viis nad ajuti koostööle ka kommunistidega: stalinismist ütlesid nad lahti, kuid jäid austama Lev Tolstoi ideid. Kuigi sürrealismi laiem eesmärk oli siiski elu muutmine, oli see praktikas ikkagi kunstivool
eesmärkidel. A. N. Tolstoi annab paljastava pildi kõiksuguste kapitalistlike monopolide, kompaniide ja aktsiaseltside tegevuse hiiglaslikust ulatusest, sellest, kuidas nad valmistavad ette uut maailmasõda, mille eesmärgiks on käputäie finantsmagnaatide diktatuuri kehtestamine. Firma «Anilin-Rolling» on välja sirutanud oma kombitsad üle kogu Euroopa, tuues endaga kaasa hävingu ja laose. Kunstniku poolt kolmekümne aasta eest maalitud pilt ennetab paljudes joontes tänapäeva kapitalistlikku Euroopat, mille võimumehed on dollarite eest reetnud oma rahvaste huve. On iseloomulik, et A. N. Tolstoi teostes inimesed, kes pretendeerivad maailmavalitsemisele, ei paista välja erilise intellektuaalse jõu, andekuse, silmapaistvate mõtete ega millegi muu poolest, mis annaks neile õiguse inimeste tähelepanu võita, võimule saada. Ükski neist ei suuda anda inimestele midagi positiivset, nad ei ole võimelised millegagi rikastama teadust ega kultuuri, jätma ajalukku eredaid jälgi
Miks ebaõnnestusid? Kuidas püüti ellu viia? Ebaõnnestumise tagajärjed Ilmastiku poolest kehv viljaaasta Kehtestati vilja Hinnas kasvasid, nn. jahusõjad algasid Feodaalsuhete raames ei saanud ellu viia vabakaubandus Riigi võlad kasvasid, nii et sissetulekust ei kapitalistlikku seadust Püüti maksustada aadlikke suudetud enam võlaprotsente tasuda Opositsiooni osutas kuninganna juhitud ja vaimulikke (I, II seisus) Turgot' saadeti erru, kõik reformid tühistati õukonna partei Absolutism jõudis kriisi 9. Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus?
saab tekkida vaid siis, kui inimesed teadlikult kujundavad ajalugu. Töölisklassil ei teki eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on nii nagu peab ja kõik on õiglane, teist võimalust ei nähta. 19. Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria. Kritiseerib kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteadlase esmane eesmärk peaks olema inimeste elu paremaks muutmine ehk emantsipatsioon. Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku toodangu jaoks vajalikke väärtusi. Inimesed muutuvad robotiteks, individuaalsus kaob.
koondunud madalamatele astmetele. Iseloomulik keskaegsele agraarühiskondadele B-tüüp: püramiidisarnane ühiskond, kus igal järgneval astmel on vähem inimesi. Iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda C-tüüp: samuti püramiidisarnane ühiskond, võrreldes B-ga on väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna. Keskmine inimene tunneb ennast selles ühiskonnas üsna hästi. Iseloomustab kaasaegset kapitalistlikku heaoluühiskonda. D-tüüp: sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, kus enamik inimesi on keskmistel positsioonidel ehk väga rikkaid ja väga vaeseid on vähe. Arvatakse et selle poole võiks liikuda eeskätt postsotsialistlikud riigid. E-tüüp: sotsiaalsel võrdusel rajanev ühiskond, kus enamik inimesi on koondunud tipu lähedale ja madalamatele astmetele on jäänud vähe inimesi. Vastab kõige enam traditsioonilise sotsialistliku ühiskonna
valitsejale. Seoses trükimeedia levikuga hakkasid inimesed kogukonna tunnet tundma nende inimeste suhtes, kes lugesid nendega samas keeles. 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse Massikultuuri analüüs ja kriitika Frankfurdi koolkond (Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt.). Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxi võõrandumise kontseptsioonist. Olid 1960ndatel üliõpilasrahutuste eesotsas. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang.
ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsioonidena, mis pidid organisatsiooni keskjuhatusele alluma. Tegemist ei olnud eri maade kommunistlike parteide vaba foorumiga, vaid Komintern oli kogu oma eksisteerimise aja NSVL kontrolli all ning täitis Moskva võimupoliitilisi eesmärke.K kaudu rahastati, suunati, kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideed, kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga. Kasutati eri meetodeid: 1920ndate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Eur riikides. Koguti luureandmeid NSVL kasuks, mõjutati välisriikide poliitikat. Kuna paljudes riikides olid kommunistlikud parteid keelustatud, organiseeriti Kominterni kaudu vasakpoolsete parteide ülevõtmisi kommunistide poolt ja toetati ühisrinnete moodustamist vasakparteidega. II MS ajal 1943 saadeti Komintern laiali
kaugemale ja võimalik, et liiga kaugele, on isegi tervisega tegelevad inimesed – terviseedendajad, terapeudid ning arstid – sõltuvuses alkoholist ja tema tekitatud kahjude kõrvaldamisest.“ See on teksti ülesehituslikult võrdlemisi intelligentne ja kaval samm, sest see seob teksti üheks tervikuks ja annab talle hea rütmi. Seda võib kirjeldada ka Aava ja Salumäe mõistega „võtmesõna“. Kasaku tekstis on selleks „sõltuvus“, mis kirjeldab küllaltki hästi kapitalistlikku maailma võimuvertikaale ja selle süsteemi sõltuvuslikku ülesehitust, kus igal lülil on taandatuna omandisuhtele kindel funktsioon. Kasak ei kasuta oma tekstis väga palju metafoore, kuigi arvamuslugedes on neid tihtipeale palju rohkem kui näiteks uudislugudes, mis on pigem range ülesehitusega ja väldivad ilukirjanduslikku ülespuhutust. Metafoorid võimaldavad uusi ja keerukaid nähtusi vana ja hästi tuntud mõistete abil kirjeldada
korral millegi samaväärse hiljem tagasiandmist. Seda väidet illustreerib stseen, mil Charles väidab, et temale ollakse "võlgu" teenete eest, mida ta on osutanud ning ta soovib vastuteenet. Tegemist on eelkõige industriaalühiskonnaga, kus tootmine toimub väljaspool kodust majapidamist ja kodu on tarbimisüksus. Mittetöötavad pereliikmed nagu Caroline Hawkinsite peres ja Ally Craigide peres on sõltuvad töötavatest inimestest, kelleks on nende isad. Filmis on võimalik eristada kapitalistlikku majandust, kus orientatsioon on tarbijal ning tarbimisviisid peegeldavad ühiskonnasisest sotsiaalset hierarhiat. Näiteks on võimalik eristada perekond Craigi ja Hawkinsi tarbimisviise. Kui esimesed paiknevad sotsiaalse hierarhia alumisel poolel tarbides vähem ja minimaalselt, siis Hawkinsi perekond saab endale lubada rohkem, õhtustades kallites restoranides ja külastades kunstimuuseume. Kapitalistlikku majandusmudelit iseloomustab ebavõrdsus
Rahvuskultuur Herder maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on tõelised ajaloo subjektid. Rahvus o noluliseim tunnus, keskne tunnus on keel, igal rahval on unikaalne rahvavaim - Rahvuslik ärkamine rahvus saab iseendast teadlikuks Anderson rahvus on viis maailmas enda kohta määratleda, enne oli kokkukuuluvustunne läbi religiooni või valitseja Massikultuuri analüüs ja kriitika frankfurdi koolkond Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxist. Lääne massikultuuri kriitika, sest kommerts surub peale kapitalismi väärtusi ja muudab inimesed samasuguseks. Asjastumine tendents vaadata asju lähtuvalt turuväärtusest - Tarbimisantropoloogia kritiseerib frankfurdi koolkonda, uurib iniemse kultuuri tarbimist, inimene oskab massikultuuriga manipuleerida Bourdieu klass ja maitse. Klassipäritolu määrab milline on elustiil ja maitse asjade osas
enam ise otsustama, mis on hea ja mis on halb. Millised alljärgnevad väited on Weberiga kooskõlas? · Kalvinism on kapitalismi vaimu kujunemiseks soodsam kui luterlus, sest nõuab inimeselt kõrgete eetiliste standardite süstemaatilist jälgimist · Benjamin Franklini jutustatud ideaal on vaid soovitused edukaks äriks · Massachussettsis (Benjamin Franklini kodu) võis leida kapitalismi vaimu ilminguid juba enne kapitalistlikku majandust. Seetõttu võib öelda, et kapitalismi ,,vaim" tekitab muutusi majanduses · See Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" kehastab ainult kapitalismile omast ,,rahatungi" · Näiline voorus on Benjamin Franklini arvates piisav, kui ta toob kasu nagu tõelinegi voorus Kalvinism · nõuab inimeselt süstemaatilist, metoodilist heade tegude sooritamist
ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria Max Horkheimer (1895-1973), Herbert Marcuse (1898-1978), Theodor Adorno (1903-1970), Erich Fromm (1900-1980) jt.. Alustas tegevust Saksamaal enne II maailmasõda, peale Hitleri võimuletulekut emigreeruti USA-sse, seal saadi populaarseks 1960ndatel uusvasakpoolsete liikumise eesotsas. Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteaduste esmaseks ülesandeks pole mitte tõe väljaselgitamine, vaid inimeste elu paremaks muutmine emantsipatsioon, inimeste vabastamine. Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on avaldanud inimesele kahjulikku mõju, kuna see ratsionaalsus kaotab inimese spontaansuse; ratsionaalne uurimine üritab kõike standardiseerida. Kuna Mõistus kaotab religiooni jms. andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta
modernistlikku, radikaalset, sotsialistlikku, postmodernistlikku, kristlikku, heaolufeminismi, kultuurfeminismi igaüks näeb oma missiooni erinevalt, igaüks valib vahendeid erinevalt. Näiteks liberaalne feminism on keskendunud võrdsete kodanikuõiguste ja haridusalaste võimaluste tagamisele (ilmselt peetakse täna loomulikuks, et naistel on valimisõigus ning võimalus saada kooliharidust, ent see ei ole Euroopas alati nii olnud); marksistlikud feministid näevad kurja juurena kapitalistlikku ühiskonda ja soolist tööjaotust kui naiste ekspluateerimise alust; radikaalsed feministid näevad kõikjal meeste kontrolli naiste üle, patriarhaalset domineerimist ning püüavad saavutada naise vaatepunktist mõtestatud uut reaalsust. Lihtsustatult öeldes leiduvad mõõdukad feministid, kes rõhutavad, et naine on samasugune nagu mees, ja on olemas radikaalsed feministid, kes rõhutavad, et naine on erinev mehest ja parem kui mees.
Vabakaubanduse ja ettevõtluse pooldajad. Pooldasid moderniseeritud monarhiat, mille puhul kuningas dirigeerib majandusteadlaste väljatöötatud teooriaid. Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Pidasid põllumajandust oluliseks (valitseks turumajandus ja palgatöötajad on efektiivne), kapitalistlikku tootmist (talumajanduse ideoloog). Põllumajandus oli ainus tegelik rikkus, kõik sai toimuda (tööstus ja kaubandus), ainult tänu kaubandusele. F. Quesnay – pooldas vabakonkurentsi, majandusvabadust. Peab sisekaubandust väärtuslikumaks kui sisekaubandust. Talupojad – rentnikud, palgatöölised, harivad renditud maad. 10) Utoopilise sotsialismi tekke põhjus(ed) ja selle esindajate eesmärgid? Utopistid kerkisid esile koos varakapitalismi tekke ja arenguga 16. ja 17. sajandil
rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia Sissejuhatus 1894 krooniti Nikolai II Romanov, hüüdnimi Nikolai Verine. Piiramatu isevalitsuslik monarhia, riigiaparaat oli suur ja raskepärane, omavalitsuste tegutsemisvabadus oli piiratud
Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat. 3
Diskrimineerimise vaatepunktist mõistetakse rõhumist kui eraldamist, eriliseks ja vähemväärseks pidamist. Diskrimineerimise mõiste pöörab tähelepanu igasugusele vabaduste ja kohustuste eristamisele soo alusel. Piiratud on vabadused ja võimalused. Ekspluateerimise mõiste on pärit marksistliku ideoloogia feministlikust analüüsist, kus rõhumist määratletakse kui võimuhierarhiatest ja naiste seisundist kasusaavat, samuti neid ärakasutavat kapitalistlikku süsteemi. Rõhumine peitub siinkohal töös (produktsioon), mida kasutatakse ka metafoorina naiste keha ja seksuaalsuse (reproduktsioon) ekspluateerimise analüüsimisel. Kui töö tähendab vaid palgatööd, siis 6 kas kodutöö eest makstakse palka? Seetõttu ongi naiste tööd nii isiklikus kui ka avaliku
väljaminekuid. Olukorra parandamiseks: · kuni 1924. aastani püüti defitsiiti tasakaalustada riigilaenudega · 1924. aastast alates hakati eelarve defitsiiti katma ka inflatsiooni teel. Peagi langes frangi väärtus kuni 1/6 oma esialgsest väärtusest. Selle võrra vähenes ka riigivõlg. 22. 1929-1933. aasta majanduskriisi iseärasused ja pikaajalisus · algselt hõlmas USA majandust · seejärel haaras kogu kapitalistlikku maailma · kriis kestis 4 aastat · oli ületootmise kriis -toodete varud ei leidnud realiseerimist · kriis hõlmas 2/3 tööstusharude tootmisvõimsusest · kõige pikaajalisem kapitalismi ajaloos · tööstuskriisi põimumine agraarkriisiga, kõik kapitalistlikud riigid haaratud, agraarkriis hõlmas kõiki pm harusid, tööstuses suurettevõtted ei tajunud riigi kui terviku huve, rahvusvaheline turg oli kitsenenud Põllumajandus teravilja tööstus langes kokku.
Sipelgase Punase päikese lapsed, K. Traks Punases keerises. Nõuga jõu vastu. jms). Siseministri määrusega keelati igasugune kaastöö välisajakirjadele. Väliskirjanduse sissetoomine katkestati. Septembri alguseks keelati kõik koolides kasutusel olnud õppe-, käsi- ja abiraamatud.15. augustil saatis ENSV Haridusministeerium linna- ja maakoolivalitsustele ning riigikoolide juhatajale ringkirja, mille alusel tuli omal algatusel kõrvaldada kooliraamatukogudest 1)reaktsiooniline 2) kapitalistlikku kurnamist õigustav ja kaitsev 3) NSV Liidu vastane 4) kommunismi vastu sihitud kirjandus. 16. augustil uus korraldus, millega keelati 1) NSVL 2) ENSV 3) töötava rahva eluliste huvide 4) sotsialismi ülesehituse vastased teosed. Kindlasti tuli eemaldada kogu usuteaduslik kirjandus ja Zinovjevi, Rõkovi, Trotski, Buhharini teosed. 22. augustil sisekaitseülema Harald Habermani korraldus, millega tuli kõrvaldada NSVL
Kalvinism- nõuab inimeselt süstemaatilist, metoodilist heade tegude sooritamist Kutsealase tubliduse väljendust näeb kapitalismi vaim legaalses rahateenimises Näiline voorus on Benjamin Franklini arvates piisav, kui ta toob kasu nagu tõeline vooruski Kalvinismi kohaselt pälvib ainult väike osa inimesi igavese elu. Kes nimelt, selle on Jumal oma vägevuse ilmutamiseks juba ette otsustanud Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku ühiskonda Max Weberi arvates esindasid tema ajal traditsionalistlikku töössesuhtumist eelkõige vallalised naised. Uue, ratsionaalsema töökorralduse omaksvõtmisel paistsid silma erandlikult silma vaid pietistliku usulise kasvatuse saanud tüdrukud Näiline voorus on Benjamin Franklini arvates piisav, kui ta toob kasu nagu tõeline vooruski Luteri usu järgi võis Jumala armu pärast patust elujärku uuesti taastada patukahetsuse ja pihtimisega, kalvinismi järgi mitte
1) Kunstnikke vapustas 1914. aastal puhkenud I Maailmasõda. 2) Dadaistid koondusid Sveitsis, linnas nimega Zürich. 3) Dadaistid eirasid traditsioonilisi väärtusi. 4) Sokeerivaid töid esitas näitustel New Yorgis elav prantslane Marcel Duchamp. 5) Ta eksponeeris näitustel mitte maale, vaid vabrikutooteid. 6) Sürrealism toetus paljuski psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. 7) Sürrealismi põhimõtted sõnastas prantsuse kirjanik Andre Breton. 8) Sürrealistid kuulusid kapitalistlikku ühiskonda. 9) Sürrealistid püüdsid väljendada inimese seksuaalsust, et vabastada teda mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. 10) Kuulsaim sürrealismi esindaja kunstis on Salvador Dali (1904-1989). 11) Tema maalidel korduvad lemmikmotiivid: ülespuhutud, eksalteeritud ja küllastatud vihjetest ja alltekstidest. 12) Kummalisi olendeid kujutas prantslane Max Erns. 13) Fantaasia- ja värviküllased, laste joonistusi meenutavad on hispaanlase (täpsemalt katalaani) Salvadro Dali tööd.
SÜRREALISM: Sõja lõppedes kogunesid dadaistid Pariisi. Sürrealistide vaimseks juhiks oli André Breton. Paar aastat käis sürrealistide ja dadaistide vahel võitlemine. Võitjana väljub Breton. Kui dada liikmed olid anarhistlikumad. 1924.aastal avaldab Breton psühhoanaluusi rajajale S.Freudile toetust tema öpetusele. Sürrealismi määratlus ei viita kunstile, nende eesmrgiks oli vähendada piiri elu ja kunsti vahel. Ühiskonda, kultuuri ja eriti läänemaailma kapitalistlikku kultuuri pidasid nad inimese vabaduse ja tegelike vajaduste mahasuruvaks jõuks. Spontaansus, alatedadlike tungide väljendamine see vabastab inimese. Inimene vabaneb nö ühiskonna survest. See, et nad soovisid lääneõhiskonda lühkuda, see viis sürrealiste mingil hetkel kommunistide juurde. Sealt võitsid nad ainult Trotski? Öpetuse üle. Sürrealismi eesmärgiks oli elumuutmine, praktikas jääb ikkagi kunstivooluks. Nad kasutasid kunsti elu peaproovina.
Klasside tekke aluseks on majandus. Nad kujuneva d objektiivselt tootmissuhete kaudu. Klassid on läbi ajaloo olnud majanduslikult determineeritud: orjad ja orjapidajad, feodaalid ja pärisorjad, kodanlus ja proletariaat.--Marx defineeris stratifikatsiooni läbi suhte; valitsev -allutatud. Marx tõestab küll vastandklasside olemasolu, kui sellest ei järeldu üleminek teise ühiskonda. Feodaali pärisorja vastuolust ei järeldu , et see viiks kapitalistlikku ühiskonda. Tegelikuks mootoriks üleminekul oli hoopiski vastuolu feodaali ja linnakodanluse vahel. Klassivõitlus on arengu alus. Klassivastandlikkus kandub üle ka ühiskonna kõikidele teistele sfääridele. Kõik ühiskonnas eksisteeriv ideed, institutsioonid, kultuuriväärtused, veendumused on "tagasiviidav" majanduslikule baasile. Ühiskonna kõiki probleeme saab seletada ja lahendada ainult klassiprintsiipi järgides.
koostööd. 3. Marksism Konfliktile toetuv teooria. Viib konflikti klassivõitluse tasandile. Ebaõige tootmisvahendite jagunemine. Tänapäevasel kujul on see võrdlemisi kirev. Sõltuvuse teooria Väidab, et arenenud riigid, tuginedes oma võimule, tungivad arenguriikidesse läbi misjonäride, poliitiliste nõustajate, ekspertide ja multinatsionaalsete korporatsioonide (MNC), et neid integreerida kapitalistlikku süsteemi, selleks, et saada ligipääs nende loodusvaradele ja muuta nad arenenud riikidest sõltuvaks. Maailmasüsteemi teooria (Edasiarendus arenenud maailma teooriast) Maailma on võimalik jagada kolmeks: - Tuumiksüsteem (arenenud tööstusriigid) - Perifeeria (Tuumikriigid ekspluateerivad neid ning nad on vaesed) - Semi- e. poolperifeeria (riik, mis asetseb tuuma ja perifeeria vahel ja
korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia Sissejuhatus 1894 krooniti Nikolai II Romanov, hüüdnimi Nikolai Verine. Piiramatu isevalitsuslik monarhia, riigiaparaat oli suur ja raskepärane, omavalitsuste tegutsemisvabadus oli piiratud
Väljendatakse nt. nn. Gini indeksiga. sotsiaalne mobiilsus: millisel määral inimese ühiskondlik positsioon on tema päritolu poolt määratud? Vahelduval määral erinevates ühiskondades ja erinevatel aegadel. Absoluutne: kogu ühiskond (USA peale II ms), suhteline: elu jooksul, võrreldes teistega. # kiire muutus soosib sotsiaalset mobiilsust # haridussüsteem võib sotsiaalset mobiilsust kas soodustada või takistada # NB: demokraatia eeldab eliitide vaheldumist; kapitalistlikku klassiühiskonda legitimeerivatest väidetest tähtsaim on see, et inimeste ebavõrdsuse aluseks on nende endi võimekus ja mitte nt. vanemate positsioon ühiskonnas
Kvantitatiivne uurimus ja muutujate analüüs - Empiiriline uurimus on selgitanud, et lihtne edastamise mudel ei tööta mitmel põhjusel. Peamised põhjendused on järgmised: signaalid ei jõua vastuvõtjateni või nendeni, kellele need mõeldud olid, teadetest ei saada aru selliselt, nagu need olid saadetud, kanalis on liiga palju ületamatut müra või ei .toimu meedia vahendusel Alternatiivne paradigma Erinev nägemus ühiskonnast, mis ei aktsepteeri valdavalt liberaal-kapitalistlikku korda kui õiglast või möödapääsmatut või parimat võimalikku, mida patusele inimkonnale soovida võiks. Ka ratsionaalsele arvestusele tuginev/utilitaarne sotsiaalse elukorralduse mudel ei ole sobiv. Aluseks sotsialism ja .marksism, frankfurdi koolkond Väljaarendatum käsitlus meedia sisu ideoloogilise külje kohta Meedia sisus ei eksisteeri fikseeritud tähendusi, mis teadete vastuvõtul viiksid prognoositava ja .mõõdetava mõju kujunemisele
sünnivad, arenevad, õpivad, kujundavad oma maailmavaate. · Tarbimiskultuur: M. Featherstone (1991) ja. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: 1. kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; 2. tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; 3. tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. 1. kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus, mis näeb tarbijakultuuri tõukejõuna kapitalistlikku tootmise kasvule (üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides tarbijatega läbi meedia ja reklaami); 2. tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus, mille järgi inimesed kasutavad tooteid selleks, et märkida sotsiaalset kuuluvust (selle funktsiooni täitmisel on olulised kaupadega seonduvad sümbolilised assotsiatsioonid); 3. tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine, mis rõhutab
annaabi.ee 
