Raimo Kangro Nikita Gustsin & Anton Tsalõi Elulugu Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro Elulugu Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Raimo Kangro Elulugu Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana. Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Elulugu Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia komposit...
Valga Põhikool BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING Referaat Raigo Kõvask 8.a klass Juhendaja:Harry Zilensk Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................lk.3 Elulugu.............................................................................................lk.4 Tunnustused.................................................................................lk.4 Teosed...................................
Tauno Kangro Ragnar ja Rebane Elulugu · Tauno Kangro sündinud 25. mail 1966 Tallinnas · Eesti skulptor ja joonistaja · Elab Laitses ja töötab Tallinna vanalinnas · On Eesti Kunstnike Liidu liige Haridus · Tauno Kangro alustas oma kunstiõpinguid Kalju Reiteli Skulptuuristuudios · Tallinna 20. keskkooli lõpetas 1984. aastal · Pärast seda õppis Tallinna Kunstiülikoolis 1986 kuni 1993, skulptuuri erialal · Aastatel 1992-1999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Looming · Tema loomingusse kuuluvad nii skulptuurid ja joonistused · Skulptuurid jagunevad 2 rühma: pisiplastika ja monumendid · Joonistused jagunevad 4 rühma: akti-, looma-, maastiku- ja portree joonistusteks · Tauno Kangro skulptuurid pole püstitatud ainult Eestis, vaid ka Saksamaal ja Taanis. · Taanis: "Oli ilus suvepäev" Randers, 1998"Õnnelik m...
Bernard Kangro (1910-1994) Bernard Kangro (ka Bernhard) oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik. Kangro oli pagulaste ja kirjanduselu eestvedaja. Elulugu · Sündis Oe külas, Vana-Antsla vallas, Võrumaal taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas. · Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis (19191922), · Antsla kõrgemas algkoolis (192224) ja · Valga gümnaasiumis (19241929). · Lõpetas tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude. · Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. · Aastatel 1950-1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. · Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Looming · Bernard Kangro luulet iseloo...
ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteadus...
BERNARD KANGRO lühireferaat Elulugu Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 Oe külas, Vana-Antsla vallas, Võrumaal. Ta isa oli taluomanik Andres Kangro ja ema Minna Kangro. Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis 19191922, Antsla kõrgemas algkoolis 19221924 ja Valga gümnaasiumis 19241929. 19291938 õppis Kangro Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala, lõpetades magistrikraadiga cum laude. Ta kuulus üliõpilasseltsi Velesto Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943 1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Ta...
Tõnu Kõrvits Juula Reinumägi MGH 12c 2012 Elulugu *Sündis 1969. aastal Tallinnas *1987. a astal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe *1994. aastal Eesti Muusikaakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi *1994-1997 õppis ta Muusikaakadeemia magistrantuuris Jaan Räätsa juhendamisel *Levimuusika arranzeerija ja orkestreerija *2001. aastast õpetab ta Eesti Muusikaakadeemias orkestratsiooni *Aastaid on ta teinud saateid Klassikaraadiole Elulugu * Eesti Heliloojate Liidu liige. *2003/2004 aasta hooajal oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja Looming *Algselt oli tema looming lihtsas helikeeles (1990) Sellel ajal üks hinnatumaid helitöid on "Concerto semplice" *Hiljem on Kõrvitsa käekiri muutunud keerukamaks, kuid alles on jäänud muusika südamlik tundetoon ja hingestatus *Teosed kannavad poeetilisi pealkirju, mis...
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................
Contra ehk Margus Konnula Elulugu Sündis 22. märtsil 1972 Võrumaal Urvastes Teenis piirivalvurina Töötas kuu aega inglise keele õpetajana Oli Urvastes postiljon ja ka postiülem Pärast seda vabakutseline kirjanik ja tsenarist Urvaste valla lehe peatoimetaja Eesti kirjanike liidu liige Looming Luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss,lorilaul) traditsioonidest, lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Tuul kägistab ust"(2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Urvaplaaster" (2012) Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2011. aastal ...
Contra Karl-Tõnis Truup VKHK Sisukord 1. Elulugu 2. Kus töödanud 3. Looming 4. Contra tähelend 5. Contra laval 6. Mida kirjutab Contra? 7. Tunnustused 8. Teosed 9. Viited Elulugu Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis Kus töödanud Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Contra looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti ...
BETTI ALVER ELULUGU Sündis 23.novembril 1906 Jõgeval Sündis raudteelaste perekonnas Aastast 1937 on ta Elizabet Talviken Aastast 1956 on ta Elizabet Lepik Betti Alveri sugulased on Eduard Alver ja Siim Kallas Suri 19.juuni 1989 Tartus HARIDUS 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924 aastal 1924-1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna ja tõlkijana Tartus TEOSED 1927.aastal debüteeris novelliga “Liivi Deevidiivi” Teosega “Tuulearmuke”(1927) sai ta II auhinna “Looduse” romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanuk...
KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi...
Elulugu Jaan Rääts (15.10.1932 Tartu) Helilooja ja pedagoog, muusikaelu üks juhte nõukogude aastatel. On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 19551966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 19661974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Aastatel 19681970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, ErkkiSven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. 2002 Valgetähe III klassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omaval...
Tallinna Sikupilli Keskkool Eino Tamberg Referaat Õpilane: Diana Neago Õpetaja: Külli Tingas Tallinn 2013 Sisukord Sisukord ...............................................................................................1 Elulugu.................................................................................................2 Loomingust............................................................................................3 1.Mõned teosed...................................................................................3-4 Kokkuvõte.............................................................................................4 Kasutatud materjal......
Betti Alver BERTA LY TEPASKIND 9.A Elulugu (1906-1989) · Betti (Elisabet) Alver sündis Jõgeval raudteelase peres. · 19141917 õppis Tartu Puskini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. · Õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi". · Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. ·Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. ·Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. Looming · Kooliajal kirjutas romaani "Tuulearmuke", millega sai "Looduse" romaanivõistlusel II auhinna. Teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. ·Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. · Tema esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. · Arbujate aastad ·Alveri abikaasa Heiti Talvik arreteeriti ja küü...
Margus Konnula Elulugu Sündinud 22. märtsil 1974. Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. 19931994 viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes ja aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Looming Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, sest see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab ta oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekee...
Vinni-Pajusti Gümnaasium TÕNU KALJUSTE Referaat Juhendaja: Katrin Pall Koostas: Liisi Rohtsalu 12. klass 2012 Sisukord Sisukord..............................................................................................................................2 Elulugu...................................................
Gustav Suits Gustav Suits (30. (18.) november 1883 Tartumaa 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja Gustav Suits kirjandusteadlane Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Elulugu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja...
Kullamaa Keskkool Birgit Hallkivi BETTI ALVER Referaat Juhendaja: Õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Armastatuim Eesti luuletaja, Betti Alver (1906-1989) Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ...
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Contra Margus Konnula (Referaat) Autor: Mart Toots Tartu 2008 Sisukord · Elulugu · Looming · Teosed · Auhinnad · Contra lauseid intervjuudest · ,,Mulgi neiu" ja ,,Rahvuslind" · Kasutatud allikad Elulugu Contra on sündinud sündinud 22. märtsil 1974, Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, E...
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................. Elulugu..................................................................................................................................................... ...
KARL RISTIKIVI Karl Ristikivi (ristitud eesnimega Karp, samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin) oli eesti kirjanik. Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14- aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Selles majas Pivarootsis elas Mälestustahvel Karl lapsepõlves ja noorusaastail Ristikivi kirjanik Karl Ristikivi (1912-1977) lapsepõlvekodul Tallinna kaubanduskooli lõpetamise järel 1930. aastal ei olnud kerge leida tööd: oli majanduskriisi aeg. Küll oli tulevane kirjanik leidnud pisikese lisateenistuse võimaluse kirjatöödega. Karl Ristikivi esimene jutuke i...
Kool Andra Teede Referaat Koostaja: Klass: 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Luuletaja elulugu...................................................................................4 Looming ja kirjanduslik tegevus..................................................................5 Luulekogu ,,Takso Tallinna taevas" analüüs...................................................6 Luulekogu ,,Saage üle" analüüs................................................................7 Luulekogu ,, Atlas" analüüs.....................................................................8 Kokkuvõte.........................................................................................9 Kasutatud materjalid..........................................................................
LEMBIT PETERSON Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Karjäär.........................................................................................................................4 1.2. Tunnustus.....................................................................................................................5 1.3. Ühiskondlik tegevus............................................................
KEILA KOOLI ÕHTU- JA KAUGÕPPE OSAKOND KLASS 12C Garmen Grünberg Raimond Valgre Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila 2010 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Sisukord Sisukord Elulugu.................................................................................................................................................3 Raimond Valgre looming.....................................................................................................................5 Loomingunimekiri......................
Referaat Betti Alver Sisukord .............................................................................................................................................4 Betti Alveri looming............................................................................................................ 5 Äkki ilm läks sulale............................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus 3 Betti Alveri elulugu Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase pereko...
Karl Ristikivi "Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 - aastane, tõi ta Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ilmale poeglapse, kes sai nimeks Karl. Teenijatüdruku vallaspojana tundis tulevane kirjanik end lapsepõlvest peale "teisena". Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14-aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Ükski hiljem nähtud maailmalinn ei avaldanud talle niisugu...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas Saatus (1917) A. Gailit Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualise...
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid ...
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
HELGI SALLO Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1.1.Lapsepõlv ja noorus..................................................................................................... 4 1.2.Teatritee algus..............................................................................................................4 1.3.Autasud........................................................................................................................ 4 1.4.Isiklik elu......................................................................................................................5 2.KUULSAIMAD ROLLID...................................................................................................... 5 3.TUTTAVAD HELGI SALLOST.............................................................................................
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
Pärnu Koidula Gümnaasium Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I osa 10 klass 2012 Johann Wolfgang Goethe elulugu Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 t...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja ..........................
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pig...
Kooli nimi Nimi klass Uku Masing Referaat Juhendaja: SISUKORD Sisukord.......................................................................................................................3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad ...
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................2 ELULUGU JA LOOMING..........................................................................................................................................3 Teoseid..........................................................................................................................................................10 ................................................................................................................................................................................. 11 ................................................................................................................................................................................. 12 ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats)...
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulu...
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole...
annaabi.ee 
