BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING (0)

Valga Põhikool
BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING
Referaat
Raigo Kõvask
8.a klass
Juhendaja : Harry Zilensk
Valga 2012
SISUKORD
Sissejuhatus......................................................................................lk.3
Elulugu.............................................................................................lk.4
Tunnustused .................................................................................lk.4
Teosed..............................................................................................lk.5
Luulekogud ..................................................................................lk.5
Valikkogud..................................................................................lk.5
Romaanid....................................................................................lk.6
Esseistika ja mälestused..............................................................lk.6
Kirjandus....................................................................................lk.6
Kokkuvõte.......................................................................................lk.7
Kasutatud Kirjandus.......................................................................lk.8
Lisad...............................................................................................lk.9-11

Sissejuhatus

Bernard kangro( 1910 -1994) oli luuletaja, proosakirjanik ja kirjandusteadlane .Ma valisin selle teema, sest ma tahtsin teada benrand kangro ja ta loomingu kohta.Kangro kohta on tema eluajal palju kirjutatud, neist kõige olulisem Karl Ristikivi „Bernard Kangro“ mis avaldati 1967.Kangro andis ka oma luuletuste ja romaanide kõrvalt välja ajakirja „ Tulimuld “.Kõige pikem romaanide sari oli tartu romaanide sari kus kangro tegi palju luulekogusid ,mõned olid tehtud rootsi stiilis aga neid polnud palju muudetud. Bernhard Kangro algne nimi oli Bernhard Kangro aga kirjanik ei soovinud h-tähte oma nimes niisiis on ta nimi Bernard Kangro.

Elulugu

Bernard Kangro(vt. lisa1 ) (18.09.1910-25.03.1994) Sündis Oe külas,Vana- Antsla vallas, Võrumaal, Rüütli talus , taluomaniku Andres Kangro ja Minna Kangro perekonnas. Ta oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik.Kiltre talus sündinud Andres Kangro(1870-1944) ostis Vana-Antsla mõisale kuuluva oekülas Sepani-Rüütli talu 1,904,300 rubla eest ning kosis samal Vastse-Antsla vallast Kuldre külast Ala- Kiisa talust sepatütre Miina Amose. Rüütli talu suurus oli 33 hektarit, sellest Rüütli talu abielupaaril sündis (8.04.1905) tütar kes ristiti salmeks ( Abielludes sai kongo nime, suri 1988) .Vana kalendri järgi (5.09.1910) sündis perre teine laps,kes ristiti bernhardiks, kuid hiljem soovis asjaosaline nimest h -tähe ära kaotada .Bernard Kangro isa suri koledasse surma ,nimelt kui ta 1944. Aaastal sügisel Vana-Antsla vallamajja normivilja läks viima, ei tulnud ta enam tagasi omal jalal, vaid vanker tõi koju tema surnukeha.Koolis käis kirjanik kõigepealt Kiltres ja Antslas , 1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi. Pärast suurt kaalumist, kas rahakott ikka võimaldab, suundus Kangro siiski Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Kangro pere oli vaesusesse tõuganud traagiline tulekahju, kus kirjaniku vanaisa hukkus põlevas rehes. Perekonnamüüt räägib, et tuhast olla leitud tema süda. Seda lugu on kirjanik korduvalt meenutanud, viimati “Kipitais”(vt. lisa 3), motiivile on rajatud ka poeem “Süda ei põle ära”(vt. Lisa 4).
Lõpetas Tartu Ülikooli (1929–1938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga.
Aastatel 1943–1944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina.
Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi.
Aastatel 1950–1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina.
Oli seotud ka väljaannetega:
Eesti sõna (1942)
Puhkus ja elurõõm (1943)
Kodukolle (1945)
Stockholms-Tidningen(1946)

Tunnustused:

Tartu Ülikooli audoktor.
tema nimeline kirjanduspreemia.

Teosed

Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat:külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu.
Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud
"Arbujad" (1981)
"Arbujate kaasaeg " (1983).

Luulekogud:

"Sonetid" (1935)
"Vanad majad" (1937)
" Reheahi " (1939)
"Põlenud puu" (1945)
"Pühapäev" (1946)
"Seitsmes öö" (1947)
"Tulease" (1949)
"Veebruar" (1951)
"Eikellegi maa" (1952)
"Suvihari" (1955)
"September" (1964)
"Varjumaa" (1966)
"Allikad silla juures" (1972)
"Hingetuisk. Jääminek" (1988)

Valikkogud:

"Ajatu mälestus" (1960)
"Minu nägu" (1970)
"Kogutud luuletused" (1991)

Romaanid:

"Igatsetud maa" (1949)
"Kuma taevarannal" (1950)
" Peipsi " (1954)
"Taeva võtmed" (1956)
"Sinine värav" (1957)
"Jäälätted" (1957)
"Emajõgi (1961)
"Tartu (1962)
"Kivisild (1963)
"Must raamat (1965)
"Keeristuli" (1969)
" Joonatan , kadunud veli " (1971)
"Öö astmes x" (1973)
"Puu saarel on alles" (1973)
"Kuus päeva" (1980)
"Seitsmes päev" (1984)

Esseistika ja mälestused

"Arbujad" (1981)
"Kipitai" (1992)
Kangro armastus oma mälestusi kirja panna ja publitseerida, mõningaid episoode võid lugeda mitmest raamatust.Ka tema romaanidesse on sulatatud palju mälestisi ,eriti „Sinises Väravas“ Ja Tartu- sarjas .
"Härjanädalate aegu" (1994)
Kangro ei raatsinud niisama istuda ja sulge sahtlisse visata vaid istus ikka ja jälle kirjutuslaua taha, küll lundis lõikusetee maja pööningu kambris , küll katvikis või bastadis suveks üüritud toas.Ta koondas 1988-1991 kirja pandud mõtted 1992 – ndaks aasta sügiseks kogumikku pealkirjaga“ Härjanädalate Aegu.

Kirjandus

Karl Ristikivi, "Bernard Kangro"
Karl Muru, "Ühe nooruslüürika vaatlusi " – Keel ja Kirjandus 1971
Janika Kronberg, "Kirjuta!" – Looming 2000
Oskar Kruus, "Bernard Kangro: elukäik ja looming". Eesti Raamat, Tallinn 2003

Kokkuvõte

Bernard Kangro oli proosakirjanik kes andis välja ka ajakirja „Tulimuld“. Ta kirjutas nii romaane kui ka luuletusi.Ta esimene pikim romaan oli tartu-romaanide sari, teine oli unenäost alguse saanud, mis jutustas joonatanist. Kangrol amputeeriti jalg, Kangro ja tema naine Maria surid 1994 samasse haigusesse.Nad mateti 8 aprillil 1994 lundi krematooriumi kabelis (vt. lisa 2).“Varjumaa“ on tema üks kõige mahukamaid luulekogusid , milles on 94 luuletust. Mõned luulekogud on tehtud Rootsi stiilis, milles on 12 luuletust aga nad ei erine eriti eesti omadest

Kasutatud kirjandus:

Bernard Kangro elukäik ja looming. (Oskar Kruus 2003.a.)(vt.lisa 5)
Lisad:
Lisa.1
Lisa.2
Lisa.3
Lisa4
Lisa 5