Olavi Ruitlane "Naine" (1)

1 Hindamata

Sisukord

Sisukord 1
1.Sissejuhatus 2
2. Olavi Ruitlane 3
Avaldatud kogumikes 6
3.„Naine“ 7
4.Kokkuvõte 12
5.Kasutatud kirjandus 13
6.Lisad 14
1. Sissejuhatus 3
2. Olavi Ruitlane 4
I. Elulugu 4
II. Tunnustused 6
III. Looming 7
3. „Naine“ 8
I. Teosest 8
II. Naised 9
III. Mees 11
4. Kokkuvõte 12
5. Kasutatud kirjandus 13
6. Lisad 14

Sissejuhatus

Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan “Naine” ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest , isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga.

Olavi Ruitlane

Elulugu

Olavi Ruitlane[ Lisa1 ] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pigem eraklik, hella südamega ja mõtles vaikselt omaette , enda sõnul oli ta ära hellitatud.[3] Ruitlane lõpetas Võru I 8-klassilise kooli ja käis kolm aastat Võru Tööstustehnikumis. Lõpetas Võru kaugõppekeskkooli. [2] 1991. aastal kolis tagasi Tartusse. Edasi läks sõjaväkke, sest ema arvas , et seal saab ta meheks. Meheks polevat ta siiamaani saanud, sest sõjaväes õppis ta ainult varastama, valetama ja viina jooma.[3] Ta on olnud ehitusmaaler, treial , autojuht, katlakütja, valvur , töökoja meister, varustaja, karjus ja turvamees. [2]
Alates 2002. aastast on vabakutseline kirjanik , tegeleb arvutigraafikaga, hooldab “Uma Lehe” võrguversiooni. Kirjutab nii võru kui eesti keeles luulet, proosat, näidendeid, artikleid, arvustusi, laulutekste jm. On avaldanud luulekogusid, romaane, näidendeid. [1] Ruitlase luule sünnib põhiliselt võru keeles. Sest võru keel on “sihuke asi, millel on jõud sees, ja sellega saab edastada asju, mis kirjakeeles tunduksid kuidagi kohatud”. [4]
Patsifistina arvab Olavi Ruitlane, et relvi ei peaks üldse olema. Jahipidamist samuti. Kalamees on ta küll. Kultuurkapitalilt saadud 25 000 eest ostis uue paadi ja mootori. [4]
Olavi Ruitlane pidi sulgema Tartu maakohtu määruse alusel oma blogi , sest seal valmiv raamat tööpealkirjaga “Olavi ja Marika pesumaja ” oli solvanud tema endist abikaasat. Enda sõnul sulges Ruitlane internetipäeviku lugemise võimaluse kõigile peale iseenda kohe, kui oli kohtumääruse tähitud kirjaga kätte saanud. Sulgemise põhjuseks oli endise abikaasa hagiavaldus , mille järgi on blogisse võetud kontekstist välja rebitud lauseid. [5]
Ruitlane on Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige. [2]

Tunnustused

1. koht ajakirja “Kalastaja” kalastusteemalisel kirjandusvõistlusel “Kalamehejutt” (2001)
4. koht Kalevala MM-il Espoos. (2002)
2. koht 2004 a romaanivõistlusel romaaniga “ Kroonu ”
Bernard Kangro kirjanduspreemia (2004) [2]

Looming

" Inemise sisu" (Tartu 1998) -Luuletused võru ja eesti keeles
"kaera jaan ja mister propper" (Võro 1999) -Luuletused võru ja eesti keeles
Lasteromaan " Kail " (2000)
" Volli ": Metsavelledraama üten vaatusen, viieteistkümnõn pildin (Võru 2004)
"Kroonu" (2005)- Vene sõjaväest rääkiv romaan, 2004. a. romaanivõistlusel 2.koht
"Peko" (2005) Näüdendikäsikiri setode nurmejumnal Pekost- ühistö Kauksi Üllega
"Pristan" (2005) -näidend koostöös Aapo Ilvesega
"Naine" (2009) – romaan [Lisa2]

Avaldatud kogumikes

“Hea raamat” (Tartu 1998)- NAKi proosakogumik
"Tagasi prügimäele" (kirjastus "Tänapäev" 2000)- Eesti punkluule antoloogia, koostanud J. Rooste
"Viie tunni tee / Five Hours Away " (2001)
"Ime kütken tähe poole kist " (Viljandi 2002)- Eesti murdeluule antoloogia, koostanud Siim Kärner
“Emajõe kondor “ (2002)- NAK-i kogumik, Ruitlaselt valik luuletusi
“Väinämöisen paluu” (2002) soome- ugri keeltes kirjutajate antoloogia, Ruitlaselt valik luuletusi
Antoloogia “Tallinnasta pois” (Absurdia, Helsinki 2003)- Ruitlaselt novell „ President “
"Viie Pääle " (Väiku Välläandja 2005)- võrukeelsed luuletused ja laulutekstid + CD; kaasautoriteks Contra , Aapo Ilves, Jan Rahman ja Pulga Jaan.

On kirjutanud ka luulet, proosat, artikleid, arvustusi, mida on avaldatud Vikerkaares, Eesti Ekspressis, Sirbis, Eesti Päevalehes, Võromaa Teatajas, DI-s jne.
Kirjutanud laulutekste ansamblitele ja kollektiividele, nagu Kala, Koer, Mtj, Orelipoiss, Bernhard, Ummamuudu, Pixels, Eliit , Lõkõriq ning Päris Anni. [2]

„Naine“

Teosest

"Naine" on Olavi Ruitlase kolmas romaan ja räägib avameelselt lähisuhetest Mehe ja Naiste vahel. Initiimsus ei ole autori jaoks tabu , pööraselt naljaka pealispinna alt toob ta välja Mehele pealesunnitud rolli - olla Naise nürida käe poolt vägivaldselt juhitav marionettnukk. Romaan jutustab loo eluvõõrikust noore kirjaniku "vabadusvõitlusest" kehtestatud normidega ning püüdlustest end mehena identifitseerida. [6]
Romaan baseerub osaliselt Ruitlase enda elule, sest on kui jätkuks suletud blogile. „Naine“ on eesti esimene „suhte-meestekas“.
Raamatu peategelane on Mees, kes töötas haiglas , kus ta Naisega, kes oli „riistakeskuses“ medõde, tuttavaks sai, turvamehena. Mees sõitis kord Naisele Lollide Maainimeste alevisse külla, kuhu ta lõpuks pidama jäi, ning abiellus Naisega ja nad said ka lapsed. Pärast abiellumist hakkas elu halvemaks minema, sest siis avanes Naise tõeline pale, mis Mehele ei meeldinud. Ta hakkas Naist jälestama ning elas temaga ainult Lapse pärast veel koos, kuid enda lõbustamiseks otsis erinevaid afääre. Mees tegeles luuletamisega ja sai selle eest raha, aga see ei sobinud Naisele, kuna polevat õige töö, ja nii otsis Naine mehele uue töö, mis Mehele ei meeldinud ja millega ta hakkama ei saanud. Naine otsustas lõpuks, et talle ei sobi enam Lollide Maainimeste ega Joodikute keskel elada ja selleks osteti uus korter Linna, mida Mees remontima hakkas. Kui korter valmis sai, leidis Mees, et nüüd on viimane aeg Naisest lahku minna ja läks Väikese Naise juurde elama.
Raamatus on kujutatud erinevaid inimtüüpe ning kuna ühtki nime pole, saab igaüks end samastada mõne tegelasega.

Naised

Teoses on väga palju ja erinevaid naistüüpe. Peategelane Naine esindab kõike, mis on halb, naeruväärne, tobe , kiuslik ja rumal. Ta on teose ainus negatiivne tegelane, absurdsuseni ebameeldiv, ning tema käes süütult kannatava minajutustaja Mehe suurimaks lohutuseks jääb olnu aus ülesmärkimine. [7]
Naise kuju on farsilik, see on koondkuju või kuvand keskmisest tänapäeva naisest-tarbimishullust maniakist, mitte normaalsest inimesest. [9] Meeleolusõrmus on oivaline kokkuvõte vaimukalt kujutatud tänapäevasest ostu- ja laenuhullusest ning arutust rämpsujahist, mille abil oma sisemist tühjust täita üritatakse: isegi oma emotsioonide ja meeleolude mõistmiseks on vaja „ soodsalt ” väljamüügilt soetada 170-kroonine jublakas. [10]
„ Naises ” juhtub nii mõndagi triviaalset ja inertset, mis elus ikka aset leiab. Alguses oli naise juures küll pidu, ja pidu oli seal kogu aeg: näljasele mehele anti süüa, juua ja puha, aga pärast hakkas ajapikku paha. Pidi päris kõlbulik naine olema, kui mees selle naise ja tema kahe lapse juurde nõnda pidama jäi, et seal oli ämm ja äi ning viimaks veel üks, nende ühine laps. Aga selles, et see maailmas nii igitavaline side või suhe või kooselu või mis tahes tekkis, pole „süüdi” mitte mees ja mehe meelest ka naine justkui mitte, vaid ikka hiljaks jäänud esimene hommikune buss ja Jumal, kes ei suutnud naise reisi tund aega kauem koos hoida. Ja kui mees siin ilmas kord naise reite vahele on läinud, siis ta jääb sinna vähemalt esimese bussini või terveks eluks või ka ainult seitsmeks aastaks.
Tagantjärele leiab mees: „Hommikul kell pool seitse nussisin oma elu ära.” Ent vastutasuks hakati teda varustama eluks tarviliku söögi ja joogiga , kuni mees enam juua ei tahtnudki. Küll aga pidutses ja „lõõgastus” ohjeldamatu naine, keda tuli vahel küla pealt koju tassida ja mõnikord ka kipsi panna. Aga muidu oli neil kõik korras ja naine plaanis täiesti normaalset elumudelit, kuni hakkaski paisuma kõht. Ent: „Pärast Lapse sündi, meie neljanda kooseluaasta alguses, kulusid Naise piduriklotsid aga täielikult läbi. Nüüd tikkus ta pärast piisavat alkoholikogust märatsema, kõrtsis mõnele teda Eelmise Mehegapetnud Alatule Maanaisele käsipidi kallale minema, laudadelt regulaarselt võõraid kokteiliklaase tilgatumaks jooma ja nende pahaseid omanikke täis oksendama. Veel võis ta keset ööd suvalises suunas hääletama asuda, autojuhiga kakeldes endale sinised silmaalused hankida”. [8]
Ruitlane pakub siiski ka alternatiivvalikuid, kuna kõik naised õnneks pole sellised. Mees kolib kokku Väikese Naisega, kellega oli kõik teistsugune. Väike Naine ei joonud end silmini purju, ta vihkas ülemääraseid asju, ostsis vaid hädatarvilikke riideid kasutatud riiete poest ja luges raamatuid. Väikese Naisega kokku kolides avastas Mees, et on muutunud monogaamiks, ja sai aru, et Mees ei petagi, kui ta on õnnelik. Kõik Naised muudavad Meest: Noor Naine nooreks, Kirglik Naine kirglikuks, Kadunud Naine igatsevaks, Tütarlaps Lapseks, kuid just Väike Naine muutis Mehe paremaks, mis tegi kogu maailma ilusamaks. [11, 205-206]
Oluline on ka naise staatus Emana, kelleks võib muutuda iga naine. Emaks olemine olevat maailma vanim reklaamitrikk, sest Emad on võtnud endid kõige aluseks, loojateks, ja lisanud sellele toitja ja katja imago . Emadus annab naisele suured eelised ja kallutab kaalukausid naise kasuks.

Mees

Mees on naise labasuse, rumaluse , alkoholismi ja isegi seksuaalse ründe ohver! (“Minu kooselus Naisega olin nõrgema soo esindajaks mina, Mees”, lk 15) Kõlab uskumatult, aga et lugu usutavamaks muuta, pole ka mees, kes on ametilt luuletaja, just puhas kõlbluse vaim, keda räpane elu ehk naine penetreerib. Mees on elukutseta looder, truuduseta hoorajääger, alkoholimaias pullimees ja vastutustundetu tüüp. Aga võrreldes naisega, kes elab poris ja elatub meeste riistadest suguhaiguste proovide võtmisega, on ta siiski kaunishing, kes vaatab elumerest üles tähtede poole ning põeb kõigest korra klamüüdiat. Ruitlane ei nõua mehelt midagi, aga annab talle “loomulike vajaduste” rahuldamise õiguse. Mehel on õigus armastusele ja vabale ajaveetmisele talle meeldival moel. Autor toob teoses hulga näiteid, et luuletaja ei peaks tööd tegema, sest see ei sobi talle ning kui mõni naine seda nõuab, on see loomuvastane. Ruitlase raamat näitab mehele teed vabadusse . [12]
„Sina, Mees, oled Naise omand ja kui sa arvad , et põgenemine toob sulle igatsetud vabaduse ja meelerahu , oled sa rumal. Sina, Mees, oled Naise jaoks lihtsalt vahend ja sinu vabadust ning meelerahu annab piirata teiste käepäraste vahenditega, nagu Laps, Seadus, Ühikskondlik Arvamus. See, mida sina, Mees, tahad, on su enda asi... Sa maksad kõige eest..“ [11, 177]
Mees oleks kui ühiskonna ohver, kellel pole sõnaõigust ja on seaduse silmis alati paha. Näiteks esitab Naise Laps politseile süüdistuse, et Mees on teda peksnud, ja Last jääb uskuma nii politsei kui ka Naine. Ruitlane kujutab Meest ühiskonna poolt vaadatuna kui liikuvat tootmismasinat, kelle ainus eesmärk siin ilmas on järglasi teha, kuid tegelikult on ka Mehel tunded ja ta hoolib oma lastest, mitte ei taha endast vaid jälge maha jätta, et siis, õllepurk käes, minema jalutada.

Kokkuvõte

Referaadi tegemine oli huvitav ja laiendas silmaringi, kuna leidsin palju huvitavaid mõtteid nii Olavi Ruitlaselt kui ka erinevatelt kriitikultelt. Romaan annab küll mitmeid huvitavaid naistüüpe, kuid mehi on kahjuks väga vähe, eelkõige siis minategelase näol. Ja kuna tema on suhteliselt saamatu ja ajab enamiku oma elust toimunud halbadest sündmustest Naise süüks, ei tahaks uskuda , et selline ongi mees. Olen rahul, et oma töö aluseks just selle teose valisin, kuna raamat on tõesti hea, ja olen seda soovitanud paljudele tuttavatele.

Kasutatud kirjandus

Võrumaa Keskraamatukogu , Olavi Ruitlane: http://lib.werro.ee/index.php/olavi-ruitlane.html (17.04.2010)

Olavi Ruitlane: http://et.wikipedia.org/wiki/Olavi_Ruitlane (19.04.2010)

Inemise sisu : Olavi Ruitlane / J. Tootsen. [ Vikerraadio heliarhiiv], 2007, 14.jaan: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=712731 (18.04. 2010)

Virumaa Teataja“ Põrmustatud geeniusest Viru kirjanduslaureaadiks“ http://www.virumaateataja.ee/180306/esileht/15029494.php (19.04.2010)

Eesti Päevaleht „Olavi Ruitlane sulges kohtu nõudmisel avameelse blogi“: http://www.epl.ee/artikkel/423885 (19.04.2010)

Apollo Raamatud: Olavi Ruitlane „Naine“: http://www.apollo.ee/product.php/0338908 (20.04.2010)

Eesti Ekspress “Nädala raamat: Olavi Ruitlane „Naine““: http://www.ekspress.ee/news/areen/raamatud/nadala-raamat-olavi-ruitlane-naine.d?id=27690451 (20.04.2010)

Looming “Esimene buss, jumal ja vanaema kuldhambad“: http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=273 (20.04.2010)

Eesti Päevaleht „Olavi Ruitlane: Minu raamatus räägib Mees!“: http://www.epl.ee/artikkel/476566 (20.04.2010)

Sirp „Vembuvana lood“: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9409:vembuvana-lood-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3268 (20.04.2010)

Olavi Ruitlane „Naine“

Vikerkaar “Avameelselt abielust“: http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=5028 (20.04.2010)

http://www.nlib.ee/html/pics1/lml-pics/2009/i09-r39ruitlane.jpg (20.04.2010)

Lisad

Lisa1. Olavi Ruitlane [9]
Lisa2. Olavi Ruitlane „Naine“ [13]

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 63 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

63 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

zestful Õppematerjali autor

Uurimustöö, referaat

ruitlane olavi ruitlane "naine" eesti kirjanik referaat uurimustöö

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Contra

Contra luuletused on lauldavad, kuid sama hästi võib neid kogumikust lugeda ning need ei tundu sugugi kuivade laulusõnadena.3 Lisaks luuletustele on ta kirjutanud veel mitmeid jutustusi ja näidendeid. Contra kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK) ja aastast 1997 on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. NAK liikmed Contra, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane, Jaan Pehk. Foto: Kristiina Nurmis 1 Wikipedia 2 T. Teder, Ärileht 3 O. Remsu, Õpetajate Leht ~5~ Contra luulekogud × "Ohoh!" (1995) × "Üüratu üürlane" (1996) × "Kesmasolin" (1996) × "Contramutter 10. lend" (1997) × "Tarczan" (1998) × "Ei ole mina su raadio" (1998) × "Päike ja lamp" (1998)

Kirjandus

doc

Postmodernism Contra luules

Siit küsimusest kumab tsipa läbi tänapäevane edukuseihalus. Kõige suurem asi ja tegelt ka kõige raskem on olla õnnelik. Kas oleks mõeldav, et elaksite Tallinnas? Kas ja mis motiveeriks sellist sammu tegema? olen elanud. Mõned kuud. Raske ütelda, ma ei näe praegu endal mingit kutsumust, mis laseks mu Tallinnasse tööle. Ja kui mul seal töökohta ei ole, mida kuradit ma veel sinna otsin? Ma saan praegugi küllalt Tallinnas käia. No mind motiveeris Tallinnas elama naine, kes sinna tööle läks,praegust sellist põhjust ka ei ole. Mis on teie lemmik raamat? Üks meeldejäävamaid on Vonneguti Laste ristisõda ehk Tapamaja korpus viis ja eriti see Tralfamadore planeet (sorri kui valesti kirjutasin), kus elasid väga huvitava ajatajuga tüübid, kes elasid eelkõige õnnelikes hetkedes. Olid kurvad ja katastroofilised hetked ka, aga neile nad lihtsalt ei pööranud tähelepanu

Eesti keel

docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

Ei kohta kurja mõisavalitsejat. Eestlased hoiavad pigem mõisavalitsejat pantvangis ja petavad teda. ,,Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp (kaval, tasakaalukas, ,,terve mõistuse" esindaja), Aida Oskar, (ahnus, asjade omamine), KoeraKaarel (lollus, naiivsus, laiskus), Muna Ott (kohaneja, kõikide peremeestega toimetulev), Räägu Rein ja Ints (rahvuslased), Kupja Hans (unistav, tundlik tüüp), Liina (iseseisev, eesti naine, taustaks ,,Libahundi" Tiina), Imbi ja Ärni (külakehvikud, väiklased ja tasuta asjade huvilised). ,,Ivan Orava mälestused" (1995) pseudomemuaarid, mille autoriks on vana eestiaegne sepp Ivan Ovar. Need on tema fiktiivsed mälestused. 1990ndatel aastate I poolel ilmusid tema mälestused Eesti Päevalehes huumorilehena, hiljem köideti need raamatuks. Mõned jäid veel hiljem lehes ilmuma. ,,Minevik kui helesinised mäed" irooniline alapealkiri, mineviku

Kirjandus

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

1970- 1980ndate Krossi lemmikpeategelane on eesti taustaga ja liigub üle seisuste piiride alt üles. On ka teisi lahendusi. 8. Põhiprobleem 1970-1980nda Krossi proosas on kollaporotsianismi psühholoogia tegelased kohtuvad küsimusega, kas teha võimudega koostööd või säilitada iseseisvus. Koostöövalminduse psühholoog ja uurimine võimu ja vaimu vastasseisu võimalikkus säilitada oma mina. 9. Naine objektistatud, esitatakse maailma mehe vaatepunktist. Mees on nr 1, naine nr 2 maailmas, kus Jaan Kross liigub. 10. Krossi tugevus: eri kultuurides ühtviisi arusaadav, suudab kirjutada nii, et see on universaalne, hoolimata sellest, et ta kirjutab palju Eesti ainest. 11. Krossi ajalooline menu on suurmeeste elulugude menu. Lõputult suurmehi ja ka suurnaisi ajaloost, kelle biograafiaid ostetakse ja loetakse.

Kirjandus

pdf

Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“

Neljandas (ja ka viiendas) tunnis kirjutatakse klassikirjandit ning kasutada võib täidetud õppematerjale kolmest möödunud tunnist. Õpilasel on võimalik vabalt valida nelja arutlusteema vahel. Tunni kavandamine Klass: 12 Kuupäev: - Kellaaeg: - Aine: kirjandus Kursus: 20. sajandi kirjandus Tunni teema: Charles Bukowski „Naised“ ja Olavi Ruitlane „Naine“ . Tehtud tööde kokkuvõte ning naise kujutamine kaasaegses meedias. Tunni eesmärgid:  analüüsida tehtud töid  uurida projekti protsessi kohta  kommenteerida ja anda konstruktiivset kriitikat Tegevused: kuulamine, kirjutamine, arutelu, arvamuse avaldamine Tunni faas Mida teen mina? Mida teevad õpilased Kasutatavad

Kirjandus

doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 ..........................................................................................................................................6 1.1.2. Naine ja mees.............................................................................

Kirjandus

102

docx

Eesti kirjandus II kevad

See ilmus esialgu „Loomingus“ ja hiljem ka raamatuvormis. Undil on selle teose ilmumise ajal suured kriisid, mida ta läbi põeb, hakkab teist korda elukaaslasest lahku minema. Kui ta hakkab teist korda lahku minema, siis ta kirjutab esimese lahkumineku läbi. Prototüüpsust ei maksa otsida, sest see toimib siiski universaalse armastuskolmnurga loona, sõltumata taustadest. Selle alapealkiri ongi „Lovestory“ – kaks meest, üks naine. Peategelane sõitis puhkama oma naisega lääne saartele, mis oli poolsuletud tsoon, see annab ka teosele olulise mõõtme. Tähelepanu köidab, et ta tegelb alati ruumiga ja ka psühholoogilise kujutamisega. Tekstiliselt põnev, sest kasutatakse sisemonoloogi, kuid radikaalselt. See nagu oleks ühe hingetõmbe tekst. See tekst tuleb liigendamata tekstina ühes jorus.  1974 Mattias ja Kristiina – Undi loomingust üks märgilisemaid tekste.

Eesti kirjanduse ajalugu

doc

Jaan Kaplinski

Kui sedagi. ("Silm. Hektor", 2000) Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks! 14 Mehe ja naise erinevustel on sügav bioloogiline põhi. Mehe ja naise keha, ent ka psüühika vahel on mitmeid põliseid erinevusi, mille selgitamises tänapäeva neurofüsioloogia on teinud märkimisväärseid edusamme. Kõigis inimühiskondades on mehe ja naise rollid rohkem või vähem erinevad: naine kui laste sünnitaja ning imetaja on olnud ikka seetõttu vähem liikuv, rohkem seotud koduga ning lastega. Mehe liikumisvõimalused ja seetõttu ka liikumisraadius on olnud suuremad, mehel on suurem valmidus avastada uut, ent ka suurem riskivalmidus. Väikelapsele on isa kaotus väiksem oht kui ema kaotus, nii on naisesse "programmeeritud" rohkem ettevaatlikkust ja hoolitsevust. Ent eri kultuurides, eri paikades ja aegadel on need ürgsed mehe ja naise rollid avaldunud erinevalt

Eesti keel

Rohkem sarnaseid