Contra luuletused on lauldavad, kuid sama hästi võib neid kogumikust lugeda ning need ei tundu sugugi kuivade laulusõnadena.3 Lisaks luuletustele on ta kirjutanud veel mitmeid jutustusi ja näidendeid. Contra kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK) ja aastast 1997 on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. NAK liikmed Contra, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane, Jaan Pehk. Foto: Kristiina Nurmis 1 Wikipedia 2 T. Teder, Ärileht 3 O. Remsu, Õpetajate Leht ~5~ Contra luulekogud × "Ohoh!" (1995) × "Üüratu üürlane" (1996) × "Kesmasolin" (1996) × "Contramutter 10. lend" (1997) × "Tarczan" (1998) × "Ei ole mina su raadio" (1998) × "Päike ja lamp" (1998)
Siit küsimusest kumab tsipa läbi tänapäevane edukuseihalus. Kõige suurem asi ja tegelt ka kõige raskem on olla õnnelik. Kas oleks mõeldav, et elaksite Tallinnas? Kas ja mis motiveeriks sellist sammu tegema? olen elanud. Mõned kuud. Raske ütelda, ma ei näe praegu endal mingit kutsumust, mis laseks mu Tallinnasse tööle. Ja kui mul seal töökohta ei ole, mida kuradit ma veel sinna otsin? Ma saan praegugi küllalt Tallinnas käia. No mind motiveeris Tallinnas elama naine, kes sinna tööle läks,praegust sellist põhjust ka ei ole. Mis on teie lemmik raamat? Üks meeldejäävamaid on Vonneguti Laste ristisõda ehk Tapamaja korpus viis ja eriti see Tralfamadore planeet (sorri kui valesti kirjutasin), kus elasid väga huvitava ajatajuga tüübid, kes elasid eelkõige õnnelikes hetkedes. Olid kurvad ja katastroofilised hetked ka, aga neile nad lihtsalt ei pööranud tähelepanu
Ei kohta kurja mõisavalitsejat. Eestlased hoiavad pigem mõisavalitsejat pantvangis ja petavad teda. ,,Rehepapi" tegelased kui eestlaste koondportree: karakterite asemel on tüübid, kogukondlik grupipilt. Rehepapp (kaval, tasakaalukas, ,,terve mõistuse" esindaja), Aida Oskar, (ahnus, asjade omamine), KoeraKaarel (lollus, naiivsus, laiskus), Muna Ott (kohaneja, kõikide peremeestega toimetulev), Räägu Rein ja Ints (rahvuslased), Kupja Hans (unistav, tundlik tüüp), Liina (iseseisev, eesti naine, taustaks ,,Libahundi" Tiina), Imbi ja Ärni (külakehvikud, väiklased ja tasuta asjade huvilised). ,,Ivan Orava mälestused" (1995) pseudomemuaarid, mille autoriks on vana eestiaegne sepp Ivan Ovar. Need on tema fiktiivsed mälestused. 1990ndatel aastate I poolel ilmusid tema mälestused Eesti Päevalehes huumorilehena, hiljem köideti need raamatuks. Mõned jäid veel hiljem lehes ilmuma. ,,Minevik kui helesinised mäed" irooniline alapealkiri, mineviku
1970- 1980ndate Krossi lemmikpeategelane on eesti taustaga ja liigub üle seisuste piiride alt üles. On ka teisi lahendusi. 8. Põhiprobleem 1970-1980nda Krossi proosas on kollaporotsianismi psühholoogia tegelased kohtuvad küsimusega, kas teha võimudega koostööd või säilitada iseseisvus. Koostöövalminduse psühholoog ja uurimine võimu ja vaimu vastasseisu võimalikkus säilitada oma mina. 9. Naine objektistatud, esitatakse maailma mehe vaatepunktist. Mees on nr 1, naine nr 2 maailmas, kus Jaan Kross liigub. 10. Krossi tugevus: eri kultuurides ühtviisi arusaadav, suudab kirjutada nii, et see on universaalne, hoolimata sellest, et ta kirjutab palju Eesti ainest. 11. Krossi ajalooline menu on suurmeeste elulugude menu. Lõputult suurmehi ja ka suurnaisi ajaloost, kelle biograafiaid ostetakse ja loetakse.
Neljandas (ja ka viiendas) tunnis kirjutatakse klassikirjandit ning kasutada võib täidetud õppematerjale kolmest möödunud tunnist. Õpilasel on võimalik vabalt valida nelja arutlusteema vahel. Tunni kavandamine Klass: 12 Kuupäev: - Kellaaeg: - Aine: kirjandus Kursus: 20. sajandi kirjandus Tunni teema: Charles Bukowski „Naised“ ja Olavi Ruitlane „Naine“ . Tehtud tööde kokkuvõte ning naise kujutamine kaasaegses meedias. Tunni eesmärgid: analüüsida tehtud töid uurida projekti protsessi kohta kommenteerida ja anda konstruktiivset kriitikat Tegevused: kuulamine, kirjutamine, arutelu, arvamuse avaldamine Tunni faas Mida teen mina? Mida teevad õpilased Kasutatavad
NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 ..........................................................................................................................................6 1.1.2. Naine ja mees.............................................................................
See ilmus esialgu „Loomingus“ ja hiljem ka raamatuvormis. Undil on selle teose ilmumise ajal suured kriisid, mida ta läbi põeb, hakkab teist korda elukaaslasest lahku minema. Kui ta hakkab teist korda lahku minema, siis ta kirjutab esimese lahkumineku läbi. Prototüüpsust ei maksa otsida, sest see toimib siiski universaalse armastuskolmnurga loona, sõltumata taustadest. Selle alapealkiri ongi „Lovestory“ – kaks meest, üks naine. Peategelane sõitis puhkama oma naisega lääne saartele, mis oli poolsuletud tsoon, see annab ka teosele olulise mõõtme. Tähelepanu köidab, et ta tegelb alati ruumiga ja ka psühholoogilise kujutamisega. Tekstiliselt põnev, sest kasutatakse sisemonoloogi, kuid radikaalselt. See nagu oleks ühe hingetõmbe tekst. See tekst tuleb liigendamata tekstina ühes jorus. 1974 Mattias ja Kristiina – Undi loomingust üks märgilisemaid tekste.
Kui sedagi. ("Silm. Hektor", 2000) Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks! 14 Mehe ja naise erinevustel on sügav bioloogiline põhi. Mehe ja naise keha, ent ka psüühika vahel on mitmeid põliseid erinevusi, mille selgitamises tänapäeva neurofüsioloogia on teinud märkimisväärseid edusamme. Kõigis inimühiskondades on mehe ja naise rollid rohkem või vähem erinevad: naine kui laste sünnitaja ning imetaja on olnud ikka seetõttu vähem liikuv, rohkem seotud koduga ning lastega. Mehe liikumisvõimalused ja seetõttu ka liikumisraadius on olnud suuremad, mehel on suurem valmidus avastada uut, ent ka suurem riskivalmidus. Väikelapsele on isa kaotus väiksem oht kui ema kaotus, nii on naisesse "programmeeritud" rohkem ettevaatlikkust ja hoolitsevust. Ent eri kultuurides, eri paikades ja aegadel on need ürgsed mehe ja naise rollid avaldunud erinevalt
Kõik kommentaarid