Jaan Rääts (0)

Elulugu
Jaan Rääts (15.10.1932 Tartu)
Helilooja ja pedagoog, muusikaelu üks juhte nõukogude aastatel. On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat.
Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1955-1966 oli ta Eesti Raadio helirežissöör ning 1966-1974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja . Peaaegu kakskümmend aastat oli Rääts  ENSV Heliloojate Liidu esimees.
Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi:
Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme , Timo Steiner , Tõnis Kaumann.
2002 Valgetähe III klassi teenetemärk - Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. 
Looming
Räätsa loomingut on väga palju esitatud nii nõukogude aastatel kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimasel aastakümnel on ta saanud rohkesti kompositsioonitellimusi ka mujalt maailmast, eriti Saksamaalt.
Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Esindab neoklassitsistlikku suunda.
Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised žanrid. Rohkesti on sümfooniaid - kaheksa "päris" sümfooniat (1957-1985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte - kaks kontserti kammerorkestrile, kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert viiulile, kitarrile ja sümfooniaorkestrile jne, sealhulgas ka topeltkontsert flöödile ja kitarrile ning sümfooniaorkestrile - esimene omataoline muusikaloos. 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas 
Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat - tema teoste hulgas on kuuskeelpillikvartetti, kuus klaveritriot, nonett,  sekstett  jne.
On kirjutanud väga palju muusikat sooloklaverile ja klaveriduole. Tänaseks on ta kirjutanud kolm klaverikontserti, kümme klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi eesti rahvaviisidele, 24 marginaali, 24 bagatelli jne.
Meelega ei kirjuta ta nooti enamasti ei tempo- ega dünaamikamärke, andmaks mängijale rohkem vabadusi, et teda mitte piirata.
Rääsa tema helikeelele on iseloomulik erinevate, kontrastsete muusikaliste mõtete kõrvutamine, ootamatused, "kaadrite" kiire vahelduvus, üllatuslikkus, isegi kaleidoskoopilisus . Üksikuid "kaadreid" ühendab aga motoorne liikumine, mis on samuti olnud aastakümneid Räätsa muusika tunnuseks.