Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadi. Jaan Rääts Jaan Rääts sündis 1932.aastal Tartus. Ta on helilooja ja pedagoog ning oli muusikaelu juht nõukogude aastatel. Rääts on kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu Muusikakoolis ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane)
Jaan Rääts (15.10.1932Tartu) Helilooja ja pedagoog, muusikaelu üks juhte nõukogude aastatel. On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Tema kontsert nr 1 kammerorkestrile aastast 1961 on eesti muusika üks tähtteoseid. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1955-1966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 1966-1974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat, 1974-1993, oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Ühtlasi oli ta pikemat aega seotud kommunistliku partei ladvikuga, olles nii nõukogudeaegse
10 http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt 10 Mihkel kerem Mihkel Kerem on sündinud 23.jaanuaril 1981. aastal Tallinnas. Ta on eesti viiuldaja ja helilooja. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2007. Õpingud · Tallinna Muusikakeskkool 1987-1999 - Mirjam Keremi viiuliklass ja Mati Kuulbergi kompositsiooniklass · EMTA 1999-200? - Mirjam Keremi viiuliklass ja Jaan Räätsa kompositsiooniklass 11 · Royal College of Music, London 200?-2006 Biograafia Viiuldajast helilooja Mihkel Keremi loomingu hulka kuulub üle saja teose. Kõige arvukamalt on ta komponeerinud kammermuusikat, milles kesksel kohal on viiul. Sümfoonilise muusika (sh kolm sümfooniat) ja instrumentaalkontsertide kõrval on ta loonud üheksa
9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad
Tema muusikalistest lavateostest on "Vanemuise" lavastatud balletid "Valgus" ja "Rändlinnu lend" (1981) ning Mai Murdmaa koreograafiaga "Peegeldused" (1984). Hans Hindpere (18.03.1928 Jõhvi), helilooja. Lõpetas 1958 muusikateooria erialal Tallinna Muusikakooli ja 1963 kompositsiooni erialal Anatoli Garsneki klassisTallinna Riikliku Konservatooriumi. Oli 1948-1949 Rakvere Teatri muusikaalajuhataja, 1962-1965 ETV muusikasaadete toimetaja ja 1965-1967 Jaan Kreuksi nimelise Noorsoo Kultuuripalee kunstiline juht. Tegutsenud kontsertmeistrina ENSV Riiklikus Filharmoonias ja "Estonias". Mänginud estraadiansambleis ("Elektron", "Varioola"), juhendanud taidlus-vokaalansambleid. Heliloomingu populaarsema osa moodustavad levilaulud. Tõnis Kaumann (05.04.1971) Tõnis Kaumann sündis 1971. aastal Tallinnas. 1989. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Tallinna Muusikakeskkooli René Eespere õpilasena ning 1994. aastal Eesti
Esimene koorilauludekogu 1908, vastukaja negatiivne. 1914 ilmus ,,14 laulu kooridele" rahvuslikum ja võeti omaks. 20- 30.rahvuslikkus domineerib tema loomingus. Paremik koori- ja soololauludes valmib siis. ,,Seitse sammaldunud sängi", ,,Jaan läheb jaanitulele", ,,Vihmakõnõ, vellekõnõ", ,,Läksin kõrtsi aega viitma". Heino Eller 1940 kutsutakse tööle Tallinnasse konservatooriumisse kompositsiooniproffessoriks. Tema õpilased: Villem Kapp, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Arvo Pärt, Valter Ojakäär, Arne Oit, Alo Põldmäe, Anatoli Garsnek. Looming: peamiselt instrumentaalmuusika, süveneb palju detailidesse, eeldab läbimõeldust, ei taha absoluutselt 'tühja ruumi täitmist'. Klaveriteoseid oli 200 umbes, eelistab lühipalasid, näiteks miniatuure, nt ,,Kellad", ,,Liblikas". Tema lemmikinstrument oli viiul, kuulsamad miniatuurid viiulile: ,,Männid" ja ,,Avarused". Roosa õpik: Eller rahvusliku helikeelega instrumentaalmuusika viljeleja
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid