Bernard Kangrost (2)

BERNARD KANGRO
lühireferaat
Elulugu
Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 Oe külas, Vana- Antsla vallas, Võrumaal. Ta isa oli taluomanik Andres Kangro ja ema Minna Kangro.
Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis 1919–1922, Antsla kõrgemas algkoolis 1922–1924 ja Valga gümnaasiumis 1924–1929. 1929–1938 õppis Kangro Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala, lõpetades magistrikraadiga cum laude . Ta kuulus üliõpilasseltsi Velesto
Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943–1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja “Tulimuld” ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Ta oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946).
Kangro on kasutanud erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik , O. J., Oskar Jooniste , Taavet Valler.
Bernhard Kangro suri 25. märtsil 1994 Rootsis.
Looming
Loomingu tunnused
Kangro kirjutas 17 luulekogu , 17 romaani, rida memuaarteoseid ja esseekogumikke, olles üks nobedaima sulega eesti kirjanikke. Ta kirjutas kokku umbes kaks ja pool tuhat luuletust.
Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Ta kirjutas loodus-, kodu- ja mõtteluulet.
5 luuletust
Pealkiri
Teema-
motiivid
Ilmekad kujundid
Hinnang/ põhjus
„Lepatriinu“
Loodusteema
„Päike toetas vastu seina oma valged soojad käed...“
„Põõsal tiksub väike lind...“
Ilus ja lihtne loodusluuletus . Tekitas mõnusa suvise tunde.
„Viimane käik“
Mõtte-/loodusluule
„Vihiseb tuiskav liiv...“
Veeselja rohetav kaugus mind nagu kättpidi veab...“
Väga meeldis see luuletu, see oli täpselt nagu minu mõte, aga ma ei oleks osanud seda nii hästi kirja panna.
„ Ajatu mälestus“
Mõtteluule
„Laman selili ja olen enda meelest reheahi ...“
„Üle minu käivad parred...“
Mulle meeldib selle luuletuse mõte.
„Kell kuus hommikul “
Mõtteluule
„...tänavalatern naeris mu kohmetust“
Väga huvitav luuletus , mittemidagi ütlev, aga siiski meeldis.
„Seenevana“
Loodusluule
„... tigu kudus sukka.“
„...ronis pakku päevapeni, käpikkindad käes.“
„ Rohutirts ,..., viskas pilli põõsanurka.“
„Sisalik käis varbad villi...“
Humoorikas ja lõbus luuletus , mida oli huvitav lugeda.
NÄIDE: „Seenevana“
Seene serval jalgu puhka ,
väsitav on ränd.
Põles jaaniuss , sest tuhka
täis on iga känd.
Sipelgate jooksurajal
tigu kudus sukka.
Alles hilja puhteajal
raputades tukka
ronis pakku päevapeni,
käpikkindad käes.
Rohutirts, kes oli seni
töötand täies väes,
viskas vihastudes pilli
vastu põõsanurka.
Sisalik käis varbad villi
kuni leidis urka.
Minagi poen seene alla,
popsutades piipu .
Taeval keritakse valla
koidu punast triipu .
Kokkuvõte
Enne referaadi tegema hakkamist ei teadnud ma Bernard Kangrost mitte midagi, olin lugenud vaid lõiku ühest ta luuletusest. Nüüdseks oskan Kangro kohta juba midagi rääkida ja tema luuletusi soovitada .
Valisin oma referaadi teemaks Kangro, kuna olin lugenud paari lõiku tema luuletusest „Ajatu mälestus“, mis mulle meeldisid. Referaati tehes lugesin veel palju luuletusi, mis mulle isegi rohkem meeldisid. Jäin valikuga väga rahule.
Kasutatud kirjandus
ENE 4. 1989. Kirjastus „Valgus“
Kangro, B. 2000. Kojukutsuv Hääl „Eesti Raamat“. Tallinn
Väike sõnarine: II. 1999. Koolibri
http://tartu.postimees.ee/260204/tartu_postimees/kultuur/127476.php
http://lib.werro.ee/index.php/vorumaa-kirjanike-galerii/48-kangro-bernard-18-ix-1910-vorumaa-vana-antsla-25-iii-1994-lund.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Bernard_Kangro