"Lõpupidu"- Heli Künnapas Peategelane Raili Kõrvaltegelased: Marcus, Roomet, Raul, Maret, Kiku Sündmustik leiab aset Oodveres, mida raamatu kangelanna Raili nimetab kolkakülaks. Raili jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja ta klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raamat koosneb 21-st peatükist. Raamat algab lõpupeoga, kus kõik noored istuvad saalis oodades oma viimast tunnistust. Raili vaatab saalis ringi ja imetleb kuidas kõik kaasõpilased on pidulikuks sündmuseks tundmatuseni muutunud ja kuidas tähtsad inimesed kõnet pidades räägivad, et elu algab siit.
" Blok oli Ajmatova eeskuju ja seepärast tegi niisugune hinnang haiget, ent ta jäi oma luulekeelele truuks. Ahmatova lõi poeetilise müüdi kangelannast, kelle elu on igavene kannatus vastamata ja petetud armastuse pärast, kes unistab erakuelest kloostris, üksindusest, surmast. Lugejale on nii ahvatlev tõmmata paralleele kirjaniku loomingu ja tema eluseikade vahele, otsida prototüüpe, äratuntavaid kohti ja sündmusi. Ahmatova puhul oleks selline käsitlusviis lihtsustatud, tema kangelanna saatust ei tohiks samastada Ahmatova enda saatusega. Julm ja ähvardav, piitsa andev ning naist tänavale kerjama ajav abikaasa on siiski Ahmatova loodud müüt, mitte reaalse elu tegelane. Ometi on kangelanna ja luuletaja minas palju ühist, Ahmatova värssidest leiame tõepoolest autobiograafilisi seiku: lahkumine Gumiljovist, igatsus poja järele, armumised jne. Kuid need pole protokollid, vaid pildid läbi imelise fantaasiaprisma.
CV-Polkovniku lest Tegelase nimi Kangelanna korjas autor kokku mitmetest osadest paljudelt inimestelt, ta voolis ta nagu savist, andis talle näo ja vormi. Tegelane on tehtud justkui, kelle nimeks üldiseks nimeks sai Polkovniku lesk. Haridus Väga väikene kooliharidus. Ise mainis, et ta võiks olla lausa doktor arstide rumaluse alal. (... ma tegin neile selgeks, mida võib saavutada nõrk väikese kooliharidusega naine, kui tal on intelligentsi...) Töökäik /amet Polkoviniku lesk, varem oli polkovniku naine
3. Faktid 4. Minu arvamus 5. Kasutatud kirjandus Alfonso Signorini on sündinud 7. aprillil 1964 Milanos. Ta on ajakirjanik ja kirjanik, populaarne tele ja raadiosaadete juht. Raamat räägib Coco Chanellis kui lihtsalt Gabriellest kellel on alati olnud väga julged ideed ja kellel ei ole olnud kunagi privileege. Raamatus kirjeldatakse kuidas saab ühest tavaliselt poisilikkust tüdrukust ühtäkki ilu etaljon. Ta on dramaatilise ajastu kangelanna, kes võitleb maailma sajandi barbaarsusega ja võidab. Coco Chanelli päris nimi on Gabrielle Bonheur Chasnel Ta alustas oma karjääri lauljana ning üks tema lemmikumaid laule oli ,,Qui qu'a vu Coco", kust pärinebi tema hüüdnimi Coco. Coco Chanel valmistas alguses ainult kübaraid ning seda peamiselt oma tutvusringkonnale. Kõige meelde jäävam sündmus oli raamatus kindlasti see kui Coco tänaval jalutades oma
kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346) ,,Fiammetta" (1343-1344) Euroopa esimene psühholoogiline romaan. Imetleti naiste hingeelu, sisimate tunnete ja mõtete meisterlikku edsiandmist. Monoloogiline vorm. Esitatakse õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Fiammetta oli Maria varjunimi. 1350. aastal tutvus Boccaccio Petrarcaga. Boccaccio on tabanud rahvalikku kõnepruuki, tema tegelaste keel on väga lopsakas ja rahvalik.
õnnelikuks ja terviklikuks. Seda leida on võib-olla raske, kuid tuleb kaaluda ja läbi proovida erinevaid variante ja alasid, et selleni jõuda. Paljude jaoks on enda teostamine võrdeline materiaalse heaoluga, mis on nii tänapäeva, kui samas ka mineviku mõõdupuu edukuse ja läbilöömise hindamiseks. Samas ei ole rikkus alati see, mis toob õnne Mihhail Bulgakovi romaani ,,Meister ja Margarita" kangelanna Margarita jättis kogu oma varanduse ja mugava elu abikaasaga, et pühendada end kõikeületavale armastusele Meistri vastu. Briti monarh Edward VIII loobus kuningatroonist, et olla koos naisega, keda ta armastas, kuid keda peeti mehele ebasobivaks kaasaks. Nii Margarita kui Edward leidsid eneseteostuse üsna ebatavalisel viisil lihtsalt armastades ning selline õnn kaalus nende jaoks üles igasuguse hinna.
naine hea hariduse, peene mõistuse ja tundliku hingega, kelle võlu kütkesse satub igaüks, kes teda näeb, -ja kes on sügavalt õnnetu, sest ta on rikka mehe armuke, kahemõttelise kuulsusega naine, jälgi "äri" objekt. Ta on tugevate psüühiliste kompleksidega naine. Ta peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Uhkus ja haiglane enesearmastus ning eneseusalduse täielik puudumine kujundavad kangelanna põhimõtte: mida halvem, seda parem. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma olen Rogozinile paras paariline!" omandavad päevast päeva järjest suurema kaalu Nastasja Filippovna käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese, muudavad ta elu täiesti talumatuks. Ta hülgab oma ainsas pääsetee- Mõskini armastuse ja läheb Ragozini juurde. Lõpuks muutub
pidada ja abikaasa närvide eest hoolitseda, kuna need said sageli liiga. Rahaprobleem oli levinud üle terve Euroopa, kuid kuna Inglismaa on saar, teravnes isoleeritusest sõltuvalt see mure seal eriti. Juhtus ka nii, et kõrgseltskonnas liiklejad sattusid võlgadesse see polnud haruldus. Rahapuudus tekitas stressi, mis omakorda pingestas rahvast. Parim võimalus kõigest sellest pääseda oli elada linnast eemal, kusagil, kus pole palju rahvast. ,,Uhkuse ja eelarvamuse" kangelanna Elizabethi isa oli üks selliseid julgeid mehi, kes ühiskonna rahulolematuse eest maale pages. Haridust ja avarat maailmapilti on hinnatud inimajaloo algusest saadik, see on sillaks uute tutvuste loomisel ja heaks võimaluseks saavutada edu. 19. sajandil oli suur lugevus, see väljendus Elizabethi kasvatusest: ta kujunes, kasvas ja arenes raamatutarkusel. See on ka üks põhjusteks, miks ta härra Darcyle meeldima hakkas
igatsusi, kes ei taha leppida sellega, et elu on kole, argipäev hall, ja kes iga hinna eest püüab tuua oma ellu ilu, mille olemasolu teab ta tänu kirjandusele, muusikale, teatrile. Bovarismi mõistet kasutati kriitilises mõttes. ,,Madame Bovary" ilmumine tõi kaasa murrangu kogu kirjanduses. Romaani eepilise laadi võtsid Flaubert´ilt üle naturalistid. Üks esimesi naturalistlikke stseene prantsuse kirjanduses on Emma Bovary surmastseen. Enne Flaubert´i oli romaani kangelanna, kauni, noore, särava naise surma selline kirjeldamine võimatu. ... Kloostrikooli lõpetanud ja abielus pettunud Emma elab väljamõeldud maailmas. Ta loeb romaane, kus räägitakse tunnetest ja elatakse armastuse nimel, ja teda haarab ängistus, et ise sellest maailmast osa ei saa. Emma uskus, et unistus kaunist armastusest võib muutuda tõelisuseks, ent elu valmistas talle julma pettumuse. Püüe
kirjanduspreemia. Avaldas ka filosoofilisi arutlusi, nt ,,Tarkus ja saatus". Tuntumad sümbolistlikud näidendid: ,,Printsess Maleine" modernismikirjanduse esimene sümbolistlik draama, uue teatriajastu kuulutaja. ,,Pimedad" inimese üksildusest, kaitsetusest saatuse ees. ,,Pelleas ja Melisande" saatus juhib inimese sammu, ka armastuses. ,,Õde Beatrice" sündmused algavad 15.saj nunnakloostris, patukahetsus toob lunastuse. ,,Monna Vanna" keskne kangelanna läheb nbagu Piibliloo Juudit linna piiravate vägede juhi juurde, et oma kodulinna päästa, sõja eitus.
kandmisest, oleks ta tuleriidalt pääsenud. Neiu keeldus. Kohtuotsus viidi täide 30.05.1431 Rouen´i turuväljakul. Jeanne d´Arc oli vaid üheksateistaastane. Kuid kartmatu ja vapra Orleans´ neitsi legend elas ja elab edasi ka peale tema surma. Juba 1456.a. vaatas kiriklik kohus uuesti läbi tema "süüasja" ning mõistis ta õigeks ning kuulutas Jumala ustavaks saadikuks. 1909.a. kuulutas paavst Püha Pius X ta õndsaks. 1920.a. kanoniseeris kangelanna paavst Benedictus XV ning Jeanne d´Arc kuulutati katoliku pühakuks. 1922.a. kuulutati Jeanne d´Arc ehk Orleans´i neitsi Prantsusmaa kaitsepühakuks. Jeanne d´Arc on olnud lugematute muusika- ja kirjandusteoste (kuulsaim Fr. Schilleri "Orleans´i neitsi"), filmide, draamade ja kunstiteoste inspiratsiooniallikaks.
Noormees armus õnnetult oma ülemuse abikaasasse lasi end maha (G. armus ühe ametnikku kihlatud tütresse ja midagi ei tulnud välja). Armuvalu noored mehed hakkasid end massiliselt tapma. Hakkas kiire raamatu tõlkimine. G tahtis öelda, et kui inimene on tundlik ja laseb oma suhetel sassi minna, nii et ise üle ei käi ja sellele lisandub veel soodustamine teiste poolt, viib see enesetapuni. "Rooma eleegia" : luulekogu. "Iphigeneia Tarises" : tegi I-st tõelise kangelanna, kes ei kahetsenud oma noort elu taga. "Värvide teooria" : mõisted valgus (maailma füüsiline pool) ja vaim. "Wilhelm Meisteri õpiaastad" : tugevalt tema endaga seotud, isegi autobiograafiline. Annab inimese valmimise staadiumid (usuline, esteetiline, eetiline humaansus), kõik tuleb elukogemuse põhjal. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" , eelmise järg. Viimasex on luulekogu "Lääne-Ida Diivan" ."Faust" : 1887 leiti üx G käsikiri ja seda hakati nii nimetama, väga üxikud osad
kõige võimsam tunne maailmas, armastus. Ei olnud asja, mida poiss poleks teinud, et saada seda tüdrukut. Ta ei tahtnud seda nii nimetatud lõdva püksikummiga neiut vaid seda korralikku, kes ootab seda õiget- tema oli väärt pingutust. Tunded on ühed vägevad nn asjad, mille vastu ei saa, olgu nad siis positiivsed või negatiivsed. Kui oled veel noor on erinevaid emotsioone väga palju ja mõned võivad tunduda suuremad, kui nad tegelikult on. Jutu ,,Toome helbed" kangelanna tundis oma lühikese eluea kohta neid kohe päris palju ja erinevaid. Talle oli suureks üllatuseks, kui ta nägi oma õde koos sulasega suudlemas ning äkitselt tabas teda ärevus. Alla oja juurde joostes, nägi ta poissi, keda oli juba ammu meelepäraseks pidanud. Ta oli nõus tooma talle võileibu, istuma koos temaga ning ootama saaki ja ta ei lausunud sõnagi, kui poiss seda temalt palus. Tüdrukutirtsule meeldis ta väga.
ALICE IMEDEMAAL Valge küülik jookseb mööda ja pomiseb: "Oi heldeke, oi heldeke, ma jään hiljaks!" ja võtab vestitaskust kella, et vaadata, mis see näitab. Alice on segaduses, sest see ei tundugi talle nii väga imelik. See näib kuidagi loomulik. Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis iseäralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult järele, pressib end küülikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alice´i unenäguderiiki. Alice maandub just seal ja elab läbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu leheküljed on otsast lõpuni unenäoloogikast kantud. Raamatu alguses ütleb ta, et Alice on unine, ja loo lõpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenäos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kõik algab ebamäärase tundega, et miski ei klapi, sest küülikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv
ALICE IMEDEMAAL Lewis Carroll Valge klik jookseb mda ja pomiseb: Oi heldeke, oi heldeke, ma jn hiljaks! ja vtab vestitaskust kella, et vaadata, mis see nitab. Alice on segaduses, sest see ei tundugi talle nii vga imelik. See nib kuidagi loomulik. Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis iseralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult jrele, pressib end klikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alicei unenguderiiki. Alice maandub just seal ja elab lbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu lehekljed on otsast lpuni unenoloogikast kantud. Raamatu alguses tleb ta, et Alice on unine, ja loo lpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kik algab ebamrase tundega, et miski ei klapi, sest klikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv
Ta tuli kirjandusse näidenditega, näidenditekogu ,,Clara Gazuli teater". Laialdaselt sai tuntuks ajaloolise romaaniga ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 6. Millised on romantilised jooned teoses ,,Carmen"?(Põhiprobleemid) Eksootika(mustlasteema) Tugevad karakteris Metsikud kired Röövlid, salakaubavedajad, nõidus, ebausk VÕIKS OLLA Kangelanna Carmen on vastuoluline isiksus. Ta tahab olla vaba, kuid näitab üles ka huvi üles. Kui ta on seotud, tunneb end piiratuna ja lakkab meest armastamast. 7. Vene romantismi märksõnad ja esindajad. Esindajad on A. Puskin, kes on eelkõige saanud tuntuks luuletajana (zanriliselt kirev. Oluline sümbol on Napoleon). M. Lermontov mitu kodumaad (sotimaa, Kaukaasia), A. Puskinile ,,Poeedi surm". Heitlik ja rahutu elu (inimesena, looming). Tugev
Oli suur ime, et Cauchy seenior pääses giljotiinist. Ta oli haritud klassikaliste keelte ja piiblitundmise alal, peenetundeline ja ülivaga katoliiklane, ning töötas Bastille' ründamise ajal politseiülema abina ja riigikohtu juristina Pariisis. Augustin oli kuuest lapsest vanim. Tema vanemad olid tähelepanuväärsed omaduste poolest, mis lasevad nende elulugu kui alla kuueteistkümneaastastele prantsuse koolitüdrukutele määratud magusat armastusromaani, mille kangelane ja kangelanna on nii puhtad ja meelelisuseta nagu inglid taevas.Niisuguste vanemate puhul pole midagi imestada, et ka Cauchyst sai veendunud katolitsismi pooldaja. Tundub, et talle meeldis kannatada oma religiooni pärast. Tema alaline palvetamine käis kaaskodanikele närvidele. Haridus Augustin Louis Cauchy sai oma alghariduse isalt, kes tema ja ta õdede/vendade hariduse eest hoolt kandis. Cauchy isa kirjutas ise õpikud, mõned neist värssides. Suur osa õppetundidest
Ernst von Mindeni muutis värvikaks ajalootegelaseks skandaal (väidetavalt oli ta levitanud laimu, et Tallinn tahtis rünnata Taani kuningat, mida ta ise eitas) ning tema elu dramaatiline lõpp, kus ta mõisteti surma. 1969. aasta Eduard Bronhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad", põhinev film kajastab kristliku ordu kultuurilugu. Kirik ning klooster olid üliolulised institutsioonid ning nendele vastuhakkamine lubamatu. Filmi kangelanna sakslasest aadlipreili Agnes otsustab, et ta ei soovi abielluda ,,Liivimaa parima ratsutaja" Hans von Risbieteriga (kes lubas abiellumise korral kloostrile anda kultuuripärandi) ning kangelaslikust Gabrielist kujuneb tema päästja, mistõttu hakkab neid jahtima klooster. ,,Viimne reliikvia" omab olulist tähtsust meie kultuuriruumis. Tema hea jälgitavus ja lihtne süzee on muutnud ta rahva seas populaarseks mõjutades iga eestlast, kes seda filmi on näinud
Ooperist on inspireeritud ka ks viimase aja kassahitte Moulin Rouge. Samuti on selle phjal vndatud film. La Traviata on Verdi parimaid ja realistlikuima s?eega oopereid, itaalia romantilise ooperi prl. Esietendus toimus 1853.aastal Veneetsia Teatro La Fenice ooperiteatris, lppedes tieliku lbikukkumisega. Ooperi algne pealkiri oli Armastus ja surm. Libreto kutusus esile vaidlusi ja pahameelt. Verdit sdistati prantsuse demoraliseerunud kirjanduse propageerimises ja heideti ette lla romantilise kangelanna asendamist hiskonna heidiku, poolilmadaamiga. Tolleaegsele publikule oli ?okeeriv nha ooperilaval olustikulise s?eega kaasaega. Traditsiooniliselt surid ooperikangelased ikka mrgi vi mga lbi, mitte tuberkuloosi. Aasta hiljem saavutas ooper pisut muudetud kujul ja silmapaistvate lauljtega tohutu kuulsuse. Tnaseks on La Traviatast kujunenud ks maailma tippteoseid, mida mngitakse psirepertuaarina kigis kuulsamates ooperiteatrites.
16. Kurb lugu õnneliku lõpuga sad story with a happy ending 17. Pikk dialoog, peategelase ja tema ema vahel long dialogue between the main character and his mother 18. Ta alustas oma kõnet Skakespeare tsitaadiga-He started his speech with a quote from Shakespeare 19. Kuulus tsitaat armastuse kohta famous quote about love 20. Kirjeldav tekstilõik descriptive passage 21. Äärmiselt eristuv kirjutamis stiil a vey distinctive style of writing 22. Kangelane ja kangelanna hero ( heroes ) and heroine 23. Lugu toimub pariisis the story is set in Paris 24. Raamat põhineb Hemingway läbielamistele Hispaania kodusõjas the book is based on Hamingway´s experiances in the Spanish cevil war 25. Peamine teema tema kõikides romaanides the main topic in all his novels 26. Kas sa loed palju luulet ? do you read much poetry 27. Kas sa oled kunagi peast luuletust lugenud have you ever recited a poem 28
tegutsemise sooviga asjad korda ajada. Andri Maimets: (Evelinist Grease's) "Tallinna Linnateatri näitlejanna Evelin Pang (paheline ja «elu näinud» Betty Rizzo) on ses lavastuses nii häälematerjali kui ka näitlemise poolest lihtsalt enneolematult vaimustav. Et muusikalisse lavaloosse on 2 pikitud lugematul hulgal erinevaid lookesi ja liinikesi ning et peategelaste duett sesse ära kipub kaduma, mõjub Pange kangelanna keset seda kooli(m)elu värskendavalt ja kordaloovalt. Tema lahti mängida on ka lavastuse kulminatsioon, Rizzo soolo «Asju hullemaid on veel», mille järel Koiksoni mängitud vaiksest häälest vampnaine peaks sündima. Külmavärinaid tekitades laulab Pang saali vait ning siis polegi enam oluline, et lavastajatöö siit-sealt, paraku, konarlik on. Mina arvan Olen palju mõelnud, et mis on see, mis mind Evelin Pange juurest nii palju võlub
ebasobivaks. Ta on vastutustundetu ja neurootiline, ning kui vaadata tema suhtumist meestesse ning tunnetesse, ka egoistlik. Sellele vaatamata peetakse teda Hispaanias fiestal jumalannaks. On öeldud, et ta kogub mehi ning tõesti-kõik raamatu meespeategelased on temasse armunud olnud. Brett tundub olevat mehelik: ta püüab käituda nagu mehed, kellega ta läbi käib. Soorollid on raamatus segamini kangelane on impotentne ja kangelanna käitub kui mees. Selline segadus esindab armastuse läbikukkumist, mida Hemingway nägi sõjajärgses maailmas. Robert Cohn on kõige keerulisem tegelane, teda on raske mõista. Jake, kes teda enda silme läbi kirjeldab, hakkab teda põlgama. Seda aga põhjusega Cohn varastab temalt naise, keda Jake armastab. Cohn on kogu elu olnud kõrvalseisja rollis. Ta vanemad oli rikkad ning ta elus oli privileege, mida paljud kadestasid. Tal on läbi elu olnud võimalus saavutada kõike, mida ta tahab
palme, teine barbie'sid. Ka Brackile meeldis Hedda, ta lõi naisele pidevalt külge ning näitas oma pideva kohaloleku ja kas või toas sigareti süütamisega üleolekut tema mehest. Alamast klassist kohtunik soovis pidevalt naise üle kontrolli saavutada, demonstreerides seda näiteks barbie'de jalgade ärarebimisega. Lõpus, kui mees teadis, et Lövborgi surmas on osa süü Heddal, oli naine tal peos, ning ehk oli see üks põhjuseid, miks kangelanna end ära tappis. Ejlert Lövborgi, Hedda kunagist armastatut ning Tesmani kolleegi mängisid Ott Kartau ja Madis Mäeorg. Välimuselt olid kaks näitlejat kõige erinevamad, kuid samas oli neil sarnane, boheemlaslik riietus: pikk mantel, pruunid toonid. Nende tegelaste puhul oli üks näitleja, punasejuukseline Ott, tunduvalt domineerivam. Nii nagu Brackgi, oli ta Heddasse kiindunud, kuid oli heasüdamlikum. Ta oli omal alal
Sündmustik toimub 19. sajandil, lõppedes 1830. aastaga. Ühe kirja järgi, mis Merimee kirjutas Montijo krahvinnale, oli ,,Carmen" inspireeritud ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen. Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane. Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset.
Margus Kasterpalu Kui ma aasta tagasi Vargamäel Ugala teatritelgis Anne Reemanni mängitud Juuditit vaatasin, kummitas mul kõrvus poisikesepõlvest tuttav laulurida «Ja kui kätte ma saan Olovernese pea, siis on kindel, et see pole see». Tookordse etenduse taustal kõlas see lause sedavõrd absoluutse ja lõpetavana, nagu tõdenuks Juudit, et mitte miski pole ega ka saa mitte kunagi olema «see». Sest Anne Reemanni Juudit oli vaieldamatult etenduse kese, kangelanna, kelles korraga kõike ja rohkemgi. Tema kompromissitu pühendumuse objekt näis küll alatasa vahelduvat (kord näis see kuuluvat vaid jumalale, kord kohusetundele ja rahvale, siis äkki ainult ja ühemõtteliselt ihale), kuid kogumulje oli sedavõrd võimas, et seosed katkema kippusid. Mäletan, et kaotasin vaatajana pisut nagu pinna jalge alt - tahaks ikka ju nii väga aru saada, kinni püüda, paika panna, samastuda... Eriti see viimane käis mul üle jõu.
.....................................................................................................7 SUHTED ÄMMAGA................................................................................................................. 8 ELU ENNE VALGET MAJA.................................................................................................... 9 AASTAD ESIMESE LEEDINA (1933 1945).......................................................................10 Mustanahaliste kangelanna................................................................................................... 11 Teine maailmasõda............................................................................................................... 11 Flying Firs Lady lendav esimene leedi.............................................................................. 11 Franklini kolmanda ametiaja päästmine............................................................................... 12
Ta elas Ateenas ja oli Periklese sõber. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel. Euripides( u 485-406) traagik, kelle näidendid olid eluajal vähem edukad kui peale surma. Säilinud on 18 tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud saatürdraama ,,Kükloop". ,,Medeia"- nimikangelanna Medeia päästab Iasoni hukust, kuid peagi maksab viimasele kätte reetmise ja mahajätmise eest tappes nende pojad. ,,Hippolytos"- kangelanna Phaidra armub oma võõraspoega ning tapab end häbist samal ajal võõraspojale ka kätte makstes. ,,Elektra"- ematapu lugu; ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" kirjeldas Trooja sõjakoledusi ja väljendas suhtumist Peloponnesuse sõtta. Plutarchos(u 46-120)-kirjutas kogumiku ,,Paralleelsed elulood", milles kirjeldas kreeka ja rooma müütiliste ja ajalooliste tegelaste elukäike. Tema biograafiatele toetus W.Shakespeare tragöödiates ,,Julius Caesar", ,,Antonius ja Kleopatra" ning ,,Coriolanus".
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Juudas · Piiblist tuntud reeturist saab Bulgakovil vaid käsutäitja, võimu tööriist nii vabastab Bulgakov Juuda iidsest süüst ja paneb kogu vastutuse Pilatuse õlgadele. Meister Margarita · Kirjanik heidab kõrvale ka piibelliku · Meistri armastatu. käsitluse hauatagusest elust, lunastusest · Kangelanna prototüüp on kirjaniku ning pattude andeksandmisest. kolmas naine Jelena. · Meister ei saa andeks, tema osaks on · Margarita on abielus, kuid pole õnnelik, rahu. armastuse leiab ta Meistris. · Bulgakov kujundab Meistri saatust kui · Kohtumine Meistriga oli just kui ette looja saatust (kirjanik kui oma teoste määratud (kõrgemate jõudude
Paljud arvavad, et ta oli väga negatiivne, kuid siiski olid tal ka tugevad 6 positiivsed veendumused. Swifti peateos ,,Gulliveri reisid" on maailmakuulus. Seda on nimetatud allegooriliseks, utopistlikuks või sümbolistlikuks teoseks. Samuel Richardson(1689-1761) Tema oli see, kes pani aluse perekonnaromaanile. Ta kirjutas ka sellistest inimestest, kes ei kuulnud kõrgklassi. Tema arvates võib olla kangelanna näiteks toatüdruk, mitte hertsoginna. Tema kuulsad teosed on ,,Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja ,,Clarissa." Richardsoni romaanide lugejad olid peamiselt keskklassi lugejad, sest neil oli lihtne end tegelastega samastada. Henry Fielding(1707-1754) Ta uskus helgemasse tulevikku ja moraalse täiustumise võimalusse. Tema peateos on ,,Tom Jones, ühe leidliku lugu." Laurence Sterne(1713-1768) Sterne oli romaanizanri arendaja. Oma teostes ,,Tristram Shandy elu ja
valimisel. 6. märtsil 1853. toimuski Veneetsias Verdi suurõhtu. Algas kõik paljutõotavalt ning pärast esimest vaatust käis Verdi isegi publikule kummardamas. Kuidas edasi hakkas kõik minema allamäge ja etendus lõppes täieliku katastroofiga. 19. sajandi publiku ja kriitikute jaoks, kes olid harjunud ajalooliste ja koomiliste sisudega ooperitega, oli ,,La Traviata'' totaalne sokk. Neid rabas kaasaja kujutamine ooperilaval ning ennekõike kurtisaanist kangelanna, kes igapäeva elus oli seltskonnas tõrjutud liige. Nüüd aga kujutati teda peategelasena, kelle hingeelu püütakse mõista ning kaasa tunda. Lisaks süzeele oli valitud ka kehvad solistid. Paljud lauljad ei mõistnud helilooja uut stiili, Alfredo osatäitja oli sel hetkel lihtsalt kehvas vormis ning kangelannat Violettat mängis lopsakas ja tervisest pakatav sopran, kes kuidagi ei sarnanenud haprale, surevale Violettale. Aasta hiljem, 6.
Ta ei mõista kunagi ta üle kohut ning omamoodi imetleb Oneginit. Autor mingil määral samastab end kangelasega, samas rõhutab erinevusi , esineb kui vaatleja ja sõbralik õpetaja. Autori sekkumine tegelasena muudab teose realistlikumaks. Puskin imetleb Tatjanat ning ta salapära. Ta pole selline kui ta noorem õde. Tatjana oli vaikne ja vaoshoitud. Väga palju armastas lugeda kuulsaid autoreid eriti Gradisoni. Ma arvan, et ka Puskinile endale meeldisid need autorid, mida ta kangelanna lemmikuteks nimetas. Puskini armumine Tatjanasse näitab ka realistliku poolt, sest romantistlikes teostes olid tavaliselt kangelannadeks pigem meeletult kaunid kui vaiksed üksimõtlejad. Onegin ja Tatjana Onegin mulle näis ta esmamuljel liiderlikuna ning kõrgustesse püüdleva inimesena, kes sisimas kartis eksida. Ta oli igasse seltskonda oodatud inimene. Mulle tundus ta huvitavamana peale seda, kui ta tüdines kõigist neist liigsetest pidustustest ja hakkas ennast otsima
räägitakse, sest tegelaste omavahelised suhted on intrigeerivad ja keerulised. Nende hingeelu on hästi kujutatud ning nende tunded mõjutavad sündmuste käiku. Puudusena võib välja tuua selle, et autor pole suutnud ajaloosündmusi looga hästi siduda, kuid ajaloohuviline saab seostada oma teadmisi sellega, mida ta Fayette'i raamatust loeb ning otsustada, kas need ka tõesti juhtusid. Lisaks sellele lisab loole omapära see, et kõik tegelased, välja arvatud teose kangelanna printsess de Cléves ja tema ema, on päriselt sellel ajal elanud. Lühiromaanis on palju tegelasi, kuid räägitakse peamiselt Printsess de Cléves'ist, härra de Cléves'ist ja härra de Nemoursist. Teose põhiidee on moraalsus ja kõlbulikkus ning see keskendub dilemmadele, mis võivad tabada ka kõige vooruslikumat inimest, sõltumata tema sotsaalsest staatusest. Lugu algab õukonna kirjeldusega, tutvustatakse kuningat, kuningannat, hertsoginnat ning härra de Clèves'i
(Pimestavalt ilus naine hea hariduse, peene mõistuse ja tundliku hingega, kelle võlu kütkesse satub igaüks, kes teda näeb, -ja kes on sügavalt Õnnetu, sest ta on rikka mehe armuke, kahemõttelise kuulsusega naine, jälgi "äri" objekt. Ta on tugevate psüühiliste kompleksidega naine. Ta peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Uhkus ja haiglane enesearmastus ning eneseusalduse täielik puudumine kujundavad kangelanna põhimõtte: mida halvem, seda parem. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma olen Rogozinile paras paariline!" omandavad päevast päeva järjest suurema kaalu Nastasja Filippovna käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese, muudavad ta elu täiesti talumatuks. End halastamatult
Viimastel kilomeetritel pole imet juhtunud, Smigun-Vägi oli küll pagana kiire, ent Charlotte Kalla on ikkagi 6,6 sekundi võrra nobedam. Hõbe! Smigun-Vähi nägu ei peegelda esialgu kuigi suuri emotsioone. Isegi abikaasa vaatas imestusega, et kas ta polegi hõbeda üle õnnelik. «Ilmselt ei jõudnud mulle asjad kohe kohale,» nendib ajakirjanike intervjuutsoonis ka Eesti Vabariigi presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt õnnitluse ja tema abikaasalt Evelinilt sooja kallistuse saanud kangelanna. Ning juba on ta oma mõtetega olümpiaküla lähistel asuvas elupaigas ootava tütre juures. «Tahaks juba koju teda kallistama,» võtab taas võimust emainstinkt. Kuid enne on vaja jagada rohkelt intervjuusid ning käia lilletseremoonial. Kohati jääb mulje, et kogu maailma suusaajakirjandus tahab just Eesti kangelasega juttu teha. Ehk siis sõidujärgsed kommentaarid. «Sõit oli tegelikult väga raske. Lõpusirgel mõtlesin vaid sellest, et tuleks see punane
Sõda on Cidile(erinevalt Rolandist) pigem töö, igapävane raske leivateenimine.Cidis ei rõhutata mitte niivõrd tema kangelaslikkust kui hoopis inimlikkust..Rahva armastusegi pälvib kui sõbralik,lihtne ja suuremeelne mees. 3. "Nibelungide laul."Euroopa kangelaseepostest kõige traagilie ja süngem.Kasutab tollaste rüütliromaanidele omast paarisriimi.Tähtsaim tunnusjoon on kangelaste individuaalsuse esiletoomine.On olemas ka juhtiv kangelanna,kelle mandumist võib vaadelda tema rahva allakäigu sümbolina. 4. "Laul Igori sõjaretkest."Tähtsal kohal on rüütliau, patriotsmi ülistamine, kangelaste idealiseerimine.See on lugu unistusest ühtsest Venemaast.Teos esindab hääbuvat suulist malevaeepost.Teoses esinevad vanavene jumalad, tavakehadesse puutuvad sümbolid, hingestatud loodus.Venelastel bõliinad. 3.Rüütlikirjanduse 12-13.saj. iseloomustus 12.sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
Sündmustik toimub 19. sajandil, lõppedes 1830. aastaga. Ühe kirja järgi, mis Merimee kirjutas Montijo krahvinnale, oli ,,Carmen" inspireeritud ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen. Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane. Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset.
Peamised tegelased. Printsess Sultana Al Sa'ud kaunis raamatu kangelanna, kes suhtleb autori sõnade kaudu. Tõelise feministina on ta valmis nii enda kui ta teiste naiste õigluste eest välja astuma. Perekonnas on ta tuntud kui pahandusetekitaja ning tema keevaline iseloom on toonud ka vastuolusid perekonnaliikmete vahel, kuid siiski on ta kirglik naisterahvas. Ta taunib küll Saudi Araabia meeste ebaõiglast ja kohati vägivaldset käitumist naiste suhtes, aga sisimas on
Pärisorjuse vihavaenlane. Romaanid ,,Aadlipesa"; ,,Eelõhtul", ,,Suits" + hulgaliselt artikleid. Isiklikus elus polnud väga õnnelik. Tutvus prantsuse laulja P. Viardot´ ga kuid too oli juba abielus. Platooniline armastus. Mõju vene kirjandusele algab juba ,,Küti-kirjadega". Kurvalt nendib ta, et need keda pekstakse on kaotanud inimväärikuse. Sai kriitika osaliseks. Kujutas oma teostes Vene ühiskonna kaasaja inimest. ,,Eelõhtul" tegevus sajandi keskel, peategelaseks on Venemaal tavatu kangelanna Jelena. Tihti kõrgete sõjaväelaste tütred polnud rahul sellega, et neist saaks vaid kenade ohvitserida kenad abikaasad. Üheks teemaks veel Turgenevi loomingus on põlvkondade vaheline vastuolu. (,,Isad ja pojad") Pilet nr. 7 Aleksander Puskini luule. Puskini 1820-ndate aastate lüürikat võib jaotada kahte põhirühma: poliitliline luule ja lembelüürika. Esimene õitseng langeb aastaisse 1817-1823, mil luuletaja oli dekabristidele kõige lähemal. Poliitilise
*poeg Lev *abikaasa tutvustas teda akmeistidega *1918.aastal lahutasid (liiga tugevad isiksused – ei suutnud abielus kompromisse teha) Loomingust - 1911 ilmusid esimesed tema värsid - 1912 jõudis trükki tema esikkogu - väga omapärane ja uudne: *külm ja vaoshoitud luule, kuid väga sisukad, novellilik *lihtsa luulekeele taga peituvad sügavad tunded - eeskujudeks Puškin ja Blok Poeetiline kangelanna tema luules - naine, kelle elus on igavene kannatus vastamata ja petetud armastuse tõttu - kangelanna unistab erakuelust kloostris, üksinduses, surmas - jääb daamiks ka siis, kui oleks lihtsam olla ahastav naine Ahmatova väga tugev mõju - tema kangelannaga samastuti - lõi tahtmatult uue moe – tema soengut ja riietumisstiili püüti jäljendada Revolutsioon - aimas revolutsioonis ohtu: *ei uskunud naiivselt selle puhastavasse jõusse
Et veelgi Iasoni karistada, tapab Medeia pärast raskeid hingeheitlusi oma pojad kirg, viha, solvumine on suuremad kui armastus poegade vastu. Medeia lendab koos poegade laipadega minema vanaisa Heliose saadetud tiivuliste lohede veetaval vankril, jättes maha meeltheitva Iasoni. Tõlgendus: Siselahkhelide kujutamine, arutlused perekonnast, abielust, kirgedest. Traditsiooniliselt oleks Medeia püüdnud mehe armastust tagasi võita, kuid Euripidese kangelanna pole rahul, et naiselt nõutakse perekonnas hoopis rohkem (ka truudust) kui mehelt. Iasoni on Euripides kujutanud igapäevasena, üldsegi mitte tõelise kangelasena, vaid pigem negatiivsetes värvides. "PHAIDRA" Müüt: Theseuse poega Hippolytosesse on armunud tema võõrasema Phaidra. Et noormees tema lähenemiskatsed tagasi lükkab, esitab naine valesüüdistuse, nagu oleks Hippolytos ta vägistanud
sama oluline, et see naine kujunes ja kujundas end (nii saatuse soosingul kui hoolimata saatusest ja oludest) iseseisvaks mõtlejaks võime öelda isemõtlejaks (omas keskkonnas), mistõttu ajakiri oli mh ka tema maailmavaate, teadmiste, huvide, elukogemuse, pedagoogitalendi, ilutaju, loomingulisuse, aga samuti psühholoogilisel tasandil iseloomu peegel. Mõisaprouast ristiemalt saadud nimele Caroline eelistas ta enda valitud eestipärast Lillit (Eduard Vilde Tabamata ime kangelanna tuleb aastaid hiljem 1912) niisiis, see NAINE oli Lilli (Caroline) Suburg. Olles kandnud ajakirja ideed aastaid hinges, saavutas Lilli Suburg lõpuks kolmandal katsel loa selle väljaandmiseks sedagi vaid tänu nutikale manöövrile, paludes lehe toimetuse eest wastutajaks härra cand Hugo Treffneri! Niisiis tegu oli mehe eestkoste all välja antava, naise tegevtoimetusel kokku pandava naistele suunatud väljaandega (!) fakt,
impressioniste. leonardo da vinci 1452-1529 la belle ferroniere-ilus kaupmeheemand(louvre) legend:_ kaupmehe le ferroni noor naine võrgutati francois 1poolt. Mees nakatas naise süüfilisse ja kuningas suri selle haiguse tõttu. Francois bouchier rembrandt 1703-1770 1606-1669 marquise da pompadour(münchen) kadunud poja tagasitulek(ermitaaz) kangelanna oli louis xv kallim, oli väga ilus, 1634 abiellus jõuka saskiaga, kui sas suri tuli haritud, laia silmaringiga, oli kuninga nõuandja majja vaesus, maalid muutusid süngemks, ta kunstis ja kirjanduses. Ta lemmikkunstnik oli piltidel valitseb salapärane poolhämarus, mille boucer, kes esindab rokokood(tuleb sõnast tumepruunist sügavusest toob valgus esile kivitibu.rokokoos armastati heledaid toone, punaseid rüüsid ja säravaid nagusid.maali aluseks
Turgenevi mõju Vene kirjandusele hakkaski pihta ta jutustuste kogumikuga, "Küti kirjad", kus ta andis kiretu pildi Venemaa pärisorjusest. Kurvalt nentis ta, et need keda pekstakse on minetanud igasuguse inimväärikuse ja ütlevad oma mõisniku kohta, et ,,mõisnik ei karista niisama". Teine oluline teema oli näidata Venemaa kaasaja ühiskonna inimest. ,,Eelõhtu"" - tegevus toimus sajandi keskel ja peategelaseks oli Venemaal tavatu kangelanna, Jelena, kes lõi lahti oma seisusest. Kolmas teema oli põlvkondade vaheline vastuolu. F. Dostojevski elu ja looming Fjodor Dostojevski (1821-1881) sündis vaese arsti perekonnas, kuigi isa poolt oli ta pärit põlisaadlike suguvõsast, kes lihtsalt olid kaotanud oma tiitli ja varanduse. Dostojevski teenis arstina välja aukraadi, mis lubas tal end uuesti aadlikuks kuulutada. Isa oli keevaline, ihne ja kohutavalt sünge,
ja ülivaga katoliiklane, ning töötas Bastille' ründamise ajal politseiülema abina ja riigikohtu juristina Pariisis. Kaks aastat enne revolutsiooni puhkemist oli bigotne(pimesi uskuv;ülivaga) katoliiklane. Augustin oli kuuest lapsest vanim. Tema vanemad olid tähelepanuväärsed omaduste poolest, mis lasevad nende elulugu kui alla kuueteistkümneaastastele prantsuse koolitüdrukutele määratud magusat armastusromaani, mille kangelane ja kangelanna on nii puhtad ja meelelisuseta nagu inglid taevas.Niisuguste vanemate puhul pole midagi imestada, et ka Cauchyst sai veendunud katolitsismi pooldaja. Tundub, et talle meeldis kannatada oma religiooni pärast. Tema alaline palvetamine käis kaaskodanikele närvidele. Cauchy noorus langes revolutsiooni verisemaisse ajajärku. Koolid olid suletud. Et konvent ei tundunud algul vajadust teaduse ja kultuuri arendamise järele, laskis ta haridusel ja teadlastel kas
Kõige tuntum oli Medusa. Oma pilkuga Gorgona muutus asjad kiviks. See võrdlus on peetud edukaks, kuna see hästi illustreerib vana reziimi vigu. Greeka mütoloogia toomine romaani sisse oli edukas, kuna greeklasi eriti huvitasid saatuse ja surma teemad, mida autor arutabki oma teoses. 10 Kokkuvõte Dickensi lugu algab sügavate ja tähendusrikade sõnadega ja omab dramaatilist lõppu. Loos on tegelasi, kelle teod ja motiivid on jaoks omavad suurt tähtsust autoril. On kangelanna, kes meenutab inglit ja ilustab neid sündmusi, pannes meid kaasa tundma. Dickens annab selgelt mõista, et revolutsiooni algus ja selle tagajärjed on valitsuses olevate inimeste süü. Loo alguses mul oli kahju neist inimestest, kuid nende valmisolek taastada õiglust oli austusväärne. Teose lugemise lõpetamiseks sain aru autori seisukoha, mis mulle tundus loogilisena. Teoses autor ei pretendeeri ajaloolisele täpsusele, sest tema teos ei ole ajalooõpik
Petrarkistid: Petratca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Boccaccio: novelli kui kunstilise žanri algataja. XIV saj. Novellide allikaks rahvajutud, kuid andis tegelastele psühholoogilisi varjundeid ja kujutas kaasaegset elu selle mitmekesisuses. Mahukas, žanriliselt mitmekülgne itaaliakeelne looming. Algatas itaaliakeelse proosaromaani. „Fiammetta“ – lühiromaan proosas. Naise hingeelu, monoloogiline vorm: esitab õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Psühholoogilise proosaromaani algus Euroopas. Sõber Petrarcaga. Dekameron: avalehekülgedel katku kirjeldus. Kümmepäevak. 10 noort inimest jutustavad 10 päeval kaaslastele ühe loo, kokku 100 novelli. Peamiselt eraelulised seigad, kõik ühiskonnakihid. Piiritu usk loodusesse kui elu ülimasse väärtusesse. Esimene renessansikirjanik, kes julgelt ja veendunult astub looduse poolele. Näitab inimese intiimelu ennenägematu avameelsusega
(ing. k. ELEANOR, saksa k. ELEONORE) Joos van Cleve. Akvitaania Aliénor. Kunstiajaloo Muuseum, Viin Esmalt meenutame, et Akvitaania tasandik paikneb Edela-Prantsusmaal Biskaia lahe 1 ja Keskmassiivi2 vahelisel territooriumil. Selle regiooni suurim metropol on Bordeaux, suurim jõgi la Garonne. Keskajal oli Akvitaania iseseisev hertsogriik, mis hõlmas ka Poitou' krahvkonna ja Gascogne'i hertsogkonna. Siin, Akvitaanias, nägi 1122. a ilmavalgust meie kangelanna Akvitaania hertsogi Guillaume X tütar Aliénor. Meenutame veel, et keskajal öeldi Põhja-Prantsusmaal kõneldava prantsuse keele kohta la langue d'oïl ja lõunapool kõneldava keele kohta la langue d'oc. Mõlema sõna tänapäevane vaste on ,,oui" (jah). Aliénori emakeel oli la langue d'oc. Tütarlapse isapoolne vanaisa oli ajastu kuulsamaid poeete Guillaume IX le Troubadour. Tegusõna trouver (leidma) on lõunaprantsuse murdes
pani muusika sellele võimsa rõhu ning helilooja mõtted kandusid publikuni. Sisendusjõuliselt kirjeldab Verdi tohutuist inimkirgedest vallatud Azucenat. Naist, kelle ürgne uhkus, emaarmastus, ohjeldamatu kättemaksuiha ning looduslapselik vabadustunne kogu ooperi kestel värvikalt helkima lööb. Julmast türannist kättemaksuhimuliseks armukadetsejaks muutunud di Luna jääb ooperis tunduvalt vaesemaks. Ka hingepiinadest ahistatud Gutierrezi Leonorest on Cammarano kangelanna traditsioonilisem ning vaid Verdi poeetiline ja tunnetesügav muusika rikastab teda veenva lüürika ja dramatismiga. Ning eks mitmed romantiliselt ülepaisutatud episoodidki omandasid vaid tänu Verdile suurema tõsielulisuse. Draama materjalist inspireerituna käitles Verdi vanu ooperivorme uudse vabadusega. Sündisid kuulus IV vaatuse "Miserere" ning erinevaist hingeseisundeist kantud Manrico, Leonora ja Azucena tertsett ooperi finaalis. Mitmeid "Trubaduuri" numbreid hakkas rahvas
Suri Prantsusmaal. Turgenevi mõju Vene kirjandusele hakkabki pihta ta jutustuste kogumikuga, "Küti kirjad", kus ta andis kiretu pildi Venemaa pärisorjusest. Kurvalt nentis ta, et need keda pekstakse, need on minetanud igasuguse inimväärikuse ja ütlevad näiteks nõnda oma mõisniku kohta, et "mõisnik ei karista niisama". Teine oluline teema on näidata Venemaa kaasaja ühiskonna inimest. "Eelõhtul" - Tegevus toimus sajandi keskel. Peategelaseks on Venemaal tavatu kangelanna, Jelena. Naine lõi oma seisusest täiesti lahku. Kolmas teema: Põlvkondade vaheline vastuolu. 2. F. Dostojevski "Kuritöö ja Karistus" Tegelased: * Rodion Raskolnikov - vaene tudeng, raskemeelsusele kalduv ja radikaalne, kes ise ka ei tea mida tahab.Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitaz Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi.
Et veelgi Iasoni karistada, tapab Medeia pärast raskeid hingeheitlusi oma pojad kirg, viha, solvumine on suuremad kui armastus poegade vastu. Medeia lendab koos poegade laipadega minema vanaisa Heliose saadetud tiivuliste lohede veetaval vankril, jättes maha meeltheitva Iasoni. ,,Medeia" uudsus: o siselahkhelide kujutamine, arutlused perekonnast, abielust, kirgedest. o Traditsiooniliselt oleks Medeia püüdnud mehe armastust tagasi võita, kuid Euripidese kangelanna pole rahul, et naiselt nõutakse perekonnas hoopis rohkem (ka truudust) kui mehelt. Tänapäeval pakutaks Medeiale ilmselt psühhiaatrilist abi. o Iasoni on Euripides kujutanud igapäevasena, üldsegi mitte tõelise kangelasena, vaid pigem negatiivsetes värvides. ,,Hippolytos" Jälle saab kirg mõistusest võitu: Phaidra armastab oma võõraspoega Hippolytost ega suuda häbiväärset tunnet maha suruda. Kui talle ära öeldakse, võtab ta endalt elu, kuid
annaabi.ee 
