50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marleen99
Õppematerjali autor
andis talle võimaluse olla tunnistajaks mitmele ajaloolisele olukorrale. Pärast NSV Liidu okupatsiooni pidi Ullo tegema oma karjääris suure tagasi hüppe, sest ülejäänud aastad oma elus töötas ta lihttöölisena. 2. Sõnasta romaani peamõte (tõmba joon alla) ja kirjuta sellest lähtuvalt 60- 100sõnaline selgitus. Romaani peamõte oli Ullo eluloo edasiandmine ja tema seos Eesti Vabariigi kujundamisel. Nagu autor raamatu alguses ütles, et Ullo oli oma historiograafia poolest vägagi huvitav inimene ning seetõttu vajab ta rohkem käsitlust. Minu jaoks oli juba huvitav lugeda seda kui andekas Ullo oli. Noorena ta oskas juba suurepäraselt rääkida saksa ja prantsuse keelt, tal oli väga hea mälu ning vabal ajal meeldis talle luuletusi lugeda. Kuid kõige suuremat rolli mängis hoopis see, et Ullol oli võimalus
17 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?26100 18 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155359 19 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155749 10 Ilona Martson kirjutab oma artiklis, et Tohvril on viimase viie aasta jooksul ilmunud kümme romaani elust enesest. Artiklis on toodud Tohvri enda arvamus ,kus ta ütleb: ,,iga lind laulab just selliselt, nagu talle nokk on loodud. Ka mina, Erik Tohvri". Martson kirjutab, et Vihterpalus elav kirjanik kohtus lugejatega juba 30. korda. Kirjutatakse ka, et olenemata kõrge tunnustuse puudumisest, tuleb Tohvri raamatuid kogudest tikutulega otsida. Artikli autor küsis kirjamehelt, kas kokkupuuteid kirjandusega oli ka enne pensionile jäämist ja aktiivset raamatute kirjutamist. Sellele vastab kirjanik, et tema huvide ring on ulatunud alati igale poole, ka kirjandusse.
Rüüsmaal sai noormees selgeks mitmesugused maatööd. Seal õppis Harri talumehe hoolsust põlluharimisel, maa ja Rü metsa hoidmist, ranget kokkuhoidu ja leiva üsmaa uus maja (1926) kalliks pidamist. Foto raamatust ,,Mu kodune Eestimaa'' Lapsepõlvekodu nägi välja nagu 20ndate aastate talukompleksidele omane: elumaja oli ehitatud ümmargustest jämedatest palkidest, katus oli aga tehtud õlgedest, millel rohetas sammal. Elumajas asus üks suur kamber, kus söödi, kaks väikest kambrit, kus magati, köök, sahver ja rehetuba. Rehetoas paiknes suur kerisega ahi ja ahju kõrval leivalõime, milles sõtkuti leiva tainast. Ahjus küpsetati leiba ja kerisel kala. Rehetoa seina taga oli aga rehala, kus elasid talvel loomad, õue keskel puuraketega kaev
Oma elu esimese kitarri ostis Mihkel ,,Nukitsamehe" filmis teenitud taskuraha eest, kitarriks oli ,,Cremona". Oma kõige esimese bändi moodustas Mihkel 5. klassis 1979 aastal, bändi nimeks sai ,,The Robbers", see nimi tuletati Kraftwerki loost ,,The Robots". Mihkel mängis seal bassi. Ansambli repertuaari kuulusid põhiliselt tol ajal populaarsed lääne lood ja ka ,,Ruja" ning ,,Apelsini" lood mis olid tol ajal eestis kuulsad. Selles bändis tegutsemise aeg jäi väga lühikeseks nagu ka järgnevates bändides kus Mihkel tegutses aastatel1979-1986, liikudes bändist- bändi kitarristina. (http://ruja.ee/Teema/105/) Järgmisena liitus Mihkel hoopis punkbändiga mille liidriks on praegugi väga tuntud punkar Villu Tamme. Ansambli nimi oli Suguhaiguste Dispanser, seal oli ta aastatel 1980-1981. ,,?" oli järgmine bänd millega Mihkel liitus, seal oli tal kitarristi osa. Bändi 12 temaatikaks oli punk ja hevi, selles bändis
· Kaelkirjak (1995),( vene k 2008) · Sirli, Siim ja saladused (1999),( vene k 2008, läti k 2009, leedu k 2010) · Lotte reis lõunamaale (2002) · Limpa ja mereröövlid (2004) · Sibulad ja sokolaad (2002) · Leiutajateküla Lotte (2006),( soome k 2008, vene k 2009) · Kaka ja kevad (2009),( vene k 2010) Ta kasutab oma teostes palju fantaasiat. Nende päris maailm on meile fantaasia. See tähendab, et meie päriselus ei ole sellised asjad võimalikud. Nagu näiteks raamatus ,,Siim, Sirli ja saladuse" oli igal peaaegu igal tegelase mingi imede maa. Täpsemalt lasteaiapoisil Siimul oli oma võlurimaa. Sellest ei teadnud keegi peale ta ise enda. Võlumaale läks ta alati, kui tal oli vähegi aega. Sinna sai ta minna oma toas laua alt. Oma võlumaal olid tal igasugused loomad kellele oli igakord vaja Siimul võluda ühteist. Kuna aga Siimule meeldis väga võluda siis tegi ta seda suurema hea meelega.
kehtestada, sest tõlkekirjandus vallutas seal keskse koha ja hakkas domineerima omamaise kirjanduse üle. (Vt lisa 1). Lisast selgub, et tõlkekirjandust ilmub keskeltläbi kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti
Sass Henno loomingut iseloomustavad pahed on alkohol, narkootikumid, ropendamine, primitiivsus, vägivald ja seks. Kõik need komponendid kokku teevad lugejale justkui haiget, üritades end nii mällu söövitada, kuid tänapäeva noortekirjanduse seas ei ole see enam kuigi uudne lahendus, mõjudes pigem leierdatuna. 2. UURIMUS 2.1. Teos ,,Mina olin siin esimene arest" Keegi ei müü puhast kraami. Kõik ainult ütlevad, et müüvad. Täpselt nagu keegi ei armasta sind. Ainult ütlevad, et armastavad. Peategelaseks on seitsmeteistkümneaastane eliitkooli õpilane Rass, kelle ema sooritas enesetapu ning politseinikust isaga pole suhted just kõige paremad. Rass arvas isa politseinikutööst vaid seda, et järelikult oli lähedastega kõik nii korras, et ta pidi hakkama teiste pärast muretsema. Rassi elu muutus allakäiguredeliks kui teda hakkasid kimbutama suhted lähedastega ning rahaprobleemid. Noormees valis oma
19. sajandil oli ka levinud noored mehed, kellel polnud päev läbi midagi targemat teha kui lollitada ja kasutud olla. See annab ka sellele loole ajatu kvaliteedi - soov kasvatada noortest poistest vastutustundlikud, auväärsed mehed pole ju ometi muutunud. Pinocchio ainsaks variandiks saada päris poisiks oli tõestada, et ta oli vapper, truu, austusväärne ning töökas poiss, kes oma isa armastas. Pinocchio on puust tehtud nukk. Ta tunneb elusolendi kombel nälga ja külma ja käitub nagu iga teine kergemeelne, hoolimatu, enesekeskne poisslaps. Nukk teab, et ta on nukk, kuid kõneleb sageli endast kui lapsest, tuletades eeskätt meelde just lapse õigusi, mitte kohustusi. Ta ei taha kooli minna, vaid liblikaid taga ajada ja puu otsa ronida („Pinocchio seiklused”, lk 22). Collodi kõneleb nuku abil lastele põhjuse ja tagajärje seosest. Mitu korda satub nukk mõtlematuse tõttu taas ja taas halba olukorda, kuigi õnnelik lahendus oli just käeulatuse kaugusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid