Eneseteostus ja selle hind (0)

Eneseteostus ja selle hind
Inimese üheks suurimaks vajaduseks on eneseteostus. Enamik meist püüdleb selle poole – me käime koolis mitte ainult selle pärast, et peab ning on kombeks, vaid ka selleks, et end arendada ja harida, me võtame endale erinevaid hobisid, et näidata enda andeid nii spordis kui ka kunstis. Inimesed otsivad tunnustust ning kiitust, tahavad silma paista ning erilised olla. Tõesti, kas kõige kohutavam ei ole mitte olla keskpärane ning halli massi eralduv?
Ameerika psühholoog William James on öelnud: „Otsi üles see hingeseisund , mille puhul sa tunned end kõige sügavamalt ja jõulisemalt elavat ning millega käib kaasas sisemine hääl, mis ütleb: „Selline olen ma tegelikult.“ Ja kui sa oled selle seisundi leidnud, järgi seda.“ Tõepoolest, inimesel peab olema silme ees mingi suund, kuhu ta tahab jõuda, miski, mis teeb õnnelikuks ja terviklikuks. Seda leida on võib-olla raske, kuid tuleb kaaluda ja läbi proovida erinevaid variante ja alasid, et selleni jõuda.
Paljude jaoks on enda teostamine võrdeline materiaalse heaoluga , mis on nii tänapäeva, kui samas ka mineviku mõõdupuu edukuse ja läbilöömise hindamiseks. Samas ei ole rikkus alati see, mis toob õnne – Mihhail Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita“ kangelanna Margarita jättis kogu oma varanduse ja mugava elu abikaasaga, et pühendada end kõikeületavale armastusele Meistri vastu. Briti monarh Edward VIII loobus kuningatroonist, et olla koos naisega, keda ta armastas , kuid keda peeti mehele ebasobivaks kaasaks. Nii Margarita kui Edward leidsid eneseteostuse üsna ebatavalisel viisil – lihtsalt armastades ning selline õnn kaalus nende jaoks üles igasuguse hinna.
Paljud inimesed aga ei julgegi proovida oma sihtmärgini jõuda, sest tihtipeale on unelmad väga suured – ei lepita vähesega, kuid samas tunnistatakse endale õnnestumise väikest protsenti. Me lepime keskpärase eluga, sest kardame täielikult läbi kukkuda . Muidugi, alati on olemas võimalus, et kõik õnnestub, kuid enamikul inimestest lihtsalt ei leidu seda järjepidavust ja julgust ning elu möödubki enda täieliku potentsiaali kasutamata. Vahel peaksid inimesed lihtsalt rohkem riskima ning endale selgeks tegema, et isegi, kui miski ebaõnnestub, on enamasti alati võimalus proovida uuesti ning oma unelmad teoks teha.
Hinnatud režissööri Darren Aronofsky uusim linateos „Must luik“ jutustab ebastabiilsest, ent reserveeritud balletitantsijast Ninast , kelle kinnisideeks on tantsida täiuslikult. Nii nagu Nina, ohverdavad paljud oma sihti jahtides kõik muu ning keskenduvad ainult sellele. Selline elu aga ei saa olla terviklik, sest siis jäävad unarusse inimsuhted ning muu maailmaga kursisolek. Juhul kui eneseteostus ja eraelu ei ole seotud, tuleks need hoida tasakaalus. Naissuusatajate tippu kuulunud Kristina Šmigun-Vähi keskendus pikalt oma karjäärile ning saavutas sportides palju, kuid tegi aja möödudes raske otsuse loobuda tippspordist, et keskenduda oma pereelule.
Eneseteostuse viise on väga erinevaid ning iga inimese jaoks omalaadseid, kuid kindlasti on vaja selleks palju meelekindlust ja tahtejõudu, soovi midagi ära teha, isegi kui lõpptulemuseks tuleb teha ohverdusi. Läbi pingutuse ning tihti ka negatiivsete kogemuste õnneliku lõpuni jõudnud inimesed hindavad oma saavutusi seetõttu isegi enam, sest selgesti on tunda kontrast raske tööga kaasnevate kannatuste ning lõpuks saabunud õnnetunde ja tunnustuse vahel. Ka prantsuse kirjanik Antoine de Saint-Exupéry on öelnud: „Sest kõige kaugemale jõuab ja suurimat edu saavutab see, kes on kõige rohkem töötanud enese ületamiseks.“