Jeanne d´Arc , Orleansi neitsi (5)

JEANNE D´ARC, ORLEANS ´I NEITSI
Jeanne d´Arc on Prantsusmaa rahvuskangelane. Ta sündis 06.01.1412 Domrémis talupoja Jacques d´Arci ja Isabelle Romée perekonnas. Kuigi oma elu lõpuni oli ta kirjaoskamatu, täheldasid inimesed juba tema lapsepõlves, et kuigi ta rääkis vähe, oli tema öeldu väga kaalukas ja mõjuv.
Juba väga noorena, umbes 1425.a. sai ta Pühalt Katariinalt nägemuse, et ta peab võitlema Inglismaa vastu Saja- aastases sõjas ning tooma dofään Charles´i Reims´i kroonimisele. Veel neli aastat kuulas ta oma peas neid hääli ja nägi nägemusi, enne kui tõmbas selga meheriided, et minna võitlusse. 1429.aasta alguseks olid inglased alistanud suure osa Prantsusmaast ning Prantsuse troonipärija Charles (hilisem kuningas Charles VII) oli kaotamas autoriteeti isegi liitlaste seas. Jeanne´il õnnestus minna Charles´i audientsile ning toetudes oma nägemustele ja peas kumisevatele häältele, veenda teda edasi võitlema. Aprillis 1429 asuski ta kaptenina Prantsuse armee etteotsa , et võidelda piiramisrõngasse sattunud strateegiliselt tähtsa Orleans´i linna
gall suurearvulise inglaste väe vastu. Ta tormas lahingusse väe eesotsas valgel ratsul, hoides kõrgel prantslaste võitluslippu. Tänu Jeanne´i vaprusele ja mehisusele ning kaaslaste innustamisele õnnestuski lahing võita ning inglased Loire ´i orust välja ajada. Tunnistajate ja osavõtnute hilisemate kinnituste kohaselt oli Orleans´i all peetud lahing väga kangelaslik ning mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Sellele vaatamata prantsuse sõjavägi sai ülekaaluka võidu. Praegusaja ajaloolased peavad seda lahingut sõjaajaloo üheks kangelaslikumaks üldse.
Juulis 1429 võitis Prantsuse armee tema juhtimisel ka lahingu Reims´i all. Nii suutis noor neiu kuningale tõestada, et ta ongi Prantsusmaa kaitseingel. See andis võimaluse kroonida troonipärija Charles 17.07.1429 Reims´is kuningaks Charles VII. Jeanne oli kutsutud isegi kroonimispidustustele. Tema suurim nägemus oli täitunud.
Jeanne pidas oma ülimaks ülesandeks kihutada inglased välja kogu Prantsusmaalt, kuigi isegi kuningas oli selle vastu igasuguse huvi kaotanud. Sellele vaatamata liikus ta 1429.a. septembris Pariisi alla, et see tormijooksuga vallutada. Seal sai ta ka haavata . Lahing kaotati ning kuningas Charles sõlmis nii inglaste kui burgundlastega ajutise vaherahu .
Kuna Jeanne oli rahva hulgas väga populaarne , kartis kuningas oma autoriteedi pärast ja seepärast eemaldati ta peaväe juhi kohalt ning ta pöördus koju. Kuid hädad alles algasid. Kuuldes ikka veel jumalikke hääli ja nähes nägemusi, kogus ta 1430.a. kevadel uue sõjaväe, et võidelda burgundlaste vastu Compiégne´i all. See sai talle saatuslikuks. Burgundlased võtsid vapra neiu vangi ning äraandliku kuninga mahitusel müüdi ta suure rahasumma eest inglastele maha. Need omakorda müüsid ta edasi Prantsuse inkvisitsioonikohtule, et tema üle kohut mõista süüdistatuna nõidumises ja ketserluses.
Jeanne vaevles aasta otsa vangikongis, kus teda piinati ja mõnitati. Kuid neiu jäi endale kindlaks kinnitades, et teda on juhtinud Kõigevägevama Jumala käsi ning nõidumisega pole sel midagi pistmist. Samuti pandi talle süüks meheriiete kandmist, mis tol pimeduseajal oli hukatust toov süüdistus. Nii mõistiski kiriklik kohus Jeanne´i süüdi ketserluses, nõidumises ja meheriiete kandmises ning kohtuotsuse kohaselt pidi ta põletatama tuleriidal. Kuid on ka teada, et kui Jeanne oleks loobunud meheriiete kandmisest, oleks ta tuleriidalt pääsenud. Neiu keeldus.
Kohtuotsus viidi täide 30.05.1431 Rouen´i turuväljakul. Jeanne d´Arc oli vaid üheksateistaastane.
Kuid kartmatu ja vapra Orleans´ neitsi legend elas ja elab edasi ka peale tema surma. Juba 1456.a. vaatas kiriklik kohus uuesti läbi tema “süüasja” ning mõistis ta õigeks ning kuulutas Jumala ustavaks saadikuks.
1909.a. kuulutas paavst Püha Pius X ta õndsaks.
1920.a. kanoniseeris kangelanna paavst Benedictus XV ning Jeanne d´Arc kuulutati katoliku pühakuks.
1922.a. kuulutati Jeanne d´Arc ehk Orleans´i neitsi Prantsusmaa kaitsepühakuks.
Jeanne d´Arc on olnud lugematute muusika - ja kirjandusteoste (kuulsaim Fr. Schilleri “Orleans´i neitsi”), filmide , draamade ja kunstiteoste inspiratsiooniallikaks.