Jane Austen - „Uhkus ja eelarvamus“ (0)

Jane Austen „Uhkus ja eelarvamus “
Üheksateistkümnes sajand on Euroopa ülesehituse poolest kõige huvitavam aeg: on kadumas vananenud eeskirjade järgijad ja keset klassikihistumise segunevat kooslust on tekkimas täiesti uued ühiskonnakihid. Tegutsevad noored, kelle talitus ja maailmavaated on palju julgemad kui nende vanematel; nad küll hoiduvad kinni traditsioonidest, ent tunnetavad enda ümbrust julgemalt ja reageerivad sellele täiesti teistmoodi. Jane Austeni teoses „Uhkus ja eelarvamus “ peegeldub kogu tolleaegse Inglismaa pale.
„Uhkuses ja eelarvamuses“ domineerivad tunded, mitte nende omanike rolli mängivad inimesed. Elizabethi ja härra Darcy armastus tärkab alles peale mitme konflikti üleelamist. Suurimaks oli nende eneseuhkus, nad ei tahtnud teineteisele alla jääda, arvates põikpäiselt, et on kõikidest teistest erinevad ja paremad. Kaks tugevat isiksust põrkasid kokku ja kuna teine ei kavatsenud alla jääda, tekkis neil negatiivne eelarvamus oma vastase suhtes. See pimestas ja läks mööda kaua aega ning kannatusi, enne kui nende silmad avanesid ja nad said armuda. Nii uhkus kui eelarvamus võivad inimelu suunata ja sageli sinnapoole, kust head ei tule – need on eksitavad omadused, mis ei too kellelegi kiitust, nii naisele kui mehele ühtemoodi hukutav.
19. sajandil oli suur vahe, mis soost olla. Kuigi naistel oli leebem kasvatus ja rohkem vaba aega, oli meestel eeliseid poliitilises sfääris ja eraelus. Nad võisid ise valida, kellega abielluda , samas kui naisterahvad olid sõltuvad isa valikust. Kuitahes uuenduslikult ühiskond ei mõelnud, seda traditsiooni ei murtud . Olla vanem polnud kerge. See ilmneb ka Jane Austeni „Uhkusest ja eelarvamusest“. Pereema suurimaks mureks oli kõik tütred mehele saada, pereisa ülesanne oli peret üleval pidada ja abikaasa närvide eest hoolitseda, kuna need said sageli liiga. Rahaprobleem oli levinud üle terve Euroopa, kuid kuna Inglismaa on saar, teravnes isoleeritusest sõltuvalt see mure seal eriti. Juhtus ka nii, et kõrgseltskonnas liiklejad sattusid võlgadesse – see polnud haruldus . Rahapuudus tekitas stressi, mis omakorda pingestas rahvast. Parim võimalus kõigest sellest pääseda oli elada linnast eemal, kusagil, kus pole palju rahvast. „Uhkuse ja eelarvamuse“ kangelanna Elizabethi isa oli üks selliseid julgeid mehi, kes ühiskonna rahulolematuse eest maale pages.
Haridust ja avarat maailmapilti on hinnatud inimajaloo algusest saadik, see on sillaks uute tutvuste loomisel ja heaks võimaluseks saavutada edu. 19. sajandil oli suur lugevus, see väljendus Elizabethi kasvatusest : ta kujunes, kasvas ja arenes raamatutarkusel. See on ka üks põhjusteks, miks ta härra Darcyle meeldima hakkas – raamatud olid noore naise huvitavamaks teinud, temaga oli, millest rääkida väljaspool balliruume. Heaks tooniks peeti etiketi põhjalikku tundmist. Haritud inimesed, nagu näiteks Elizabeth , tundsid seda peent kunsti ja järgisid kirjutamata seadusi, ent tema ema ja nooremad õed alandasid end seltskonnas, ise seda aimamata. Nad ei osanud vaikida, kus olnuks õige koht, see aga pani pealtkuulajad neist eemale hoiduma. Haritud inimesed soosisid endale võrdseid. Autor on lähenenud inimsuhete loomisele just läbi tunnete. Ta laseb tegelastel rahulikult uusi tuttavaid analüüsida, enne kui neid sõpradeks teeb. Hiljem järgneb armastus, ent seegi raske vaevaga. Läbiv mõte on see, et loomaks kellegagi lähedaseid suhteid, tuleb enne palju vaeva näha.
„Uhkus ja eelarvamus“ on parim 19. sajandi peegeldaja , mis analüüsib tundeid ja loob nendele põhinedes uusi suhteid tegelaste vahele – sama keerulisi ja konfliktirohkeid kirglikke suhteid, nagu omaksid ka päriselus endast kõrgel arvamusel olevad inimesed, kellel tekib teiste suhtes eelarvamusi. Tänu Elizabethile, kes on naisterahvas , tuleb teosest ilmsiks palju detaile tolleaegse ühiskonna kohta, mis aitab luua parema ülevaate 19. sajandist.