kaelaümbermõõt, seljapikkus ja üldpikkus. Topp ja lühikesed püksid elastse kontrastses toonis pitsiga. Särgikul rosett ja allääres rüüs. Pükste vöökohas kumm ja tunnelpael. Aukmustris trikotaazist. 100% puuvilla. Superkena punane ja must öösärk elastse pitsiga. 100% puuvilltrikotaazi. Külje peal V-lõige. Öösärk on avara kolmnurkse kaelusega ja õlapaeltega. Satiinist öösärk. Reguleeritavate õlapaeltega öösärk. Topp ja lühikesed püksid. Puuvillasest riidest. Pükste vöökohas nöör ja tunnelpael. Kleit Kleit on läbi aegade olnud väga populaarne rõivastusese, mida kannavad meeleldi vanaemad, emad ja tütred. Tööl ja tänaval kantavad kleidid õmmeldakse puuvillasest, linasest, villasest või segakiududega materjalist, pidulikud kleidid aga siidist, villasest, sametist või keemilistest kiudainetest valmistatud materjalidest.
Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Veel Puuvilla omadusi: · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU MEELDIV · KUUMUSELE VASTUPIDAV · EI ELEKTRISEERU · PÕLEB KIIRESTI NAGU PABER PUUVILLAST tehakse õmblusniiti ja käsitöölõnga. PUUVILLASED kangad on: sits, flanell, frotee, teksariie, samet Puuvillasest: ...lõngast kootakse ja heegeldatakse sokke, kindaid, mütse, salle, kampsuneid. ...riidest õmmeldakse mantleid, kleite, pükse, jakke. Lisa: Puuvillakiude segatakse tihti teiste kiududega, eelistatud on polüester- ja polüamiidikiud. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust (näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini). Modaali ja viskoosiga saadakse ühtlasem ja imavam kangas
poole, vajalik kinnise töötlemisel Krepp - märjana tugevasti kokku tõmbuv krobeline riie, enamasti siid aga ka villane Lainekrepp - krobeliste triipudega puuvillane riie, mida ei pea triikima Lamee - ühelt poolt pisut krobeline, teiselt poolt läikiv väga sileda pinnaga riie Liimiriie - spetsiaalne liimikihiga riie, mis pressitakse rõivaosade tugevdamiseks riide pahemale poolele Samet - madalakarvaline puuvillasest, siidist või sünteetilisest kiust riie Satään - satäänsidusega puuvillane riie, millel parem pool läikiv, pahem matt Sits - õhuke, labase sidusega puuvillane riie Strets - elastseid kiude sisaldav riie Senill - peenikese sametpaela taolisest lõngast kootud riie Sifoon - väga õhuke ja läbipaistev siidriie Taft - tihe, läikiv, kangelt hoidev siidriie Tviid - väikeste toppidega villane või poolvillane mantli- või kostüümiriie
Sokid, aluspesu ja kõik tsärgid on valmistatud puuvillast. Samuti on ka voodilinad valmistatud puuvillast. Puuvillase kanga töötlemisel tekkivat ülejääki, mis muidu teiste kangaste puhul ära visatakse, saab kasutada uue kanga tegemisel LISAKS TEKSTIILITÖÖSTUSELE, KASUTATAKSE PUUVILLA kalavõrkudes kohvifiltrites telkides lõhkeainete valmistamises (vt nitrotselluloos) puuvilla paberis ja raamatuköitmises esimene Hiina paber valmistati puuvillasest kiust. samuti olid kunagi ka tuletõrjevoolikud valmistatud puuvillast. MILLINE NÄEB VÄLJA TÖÖDELDUD PUUVILL ? AITÄH TÄHELEPANU EEST !
sattunud kuuma vett saavutab otsekohe kontakti nahaga ning põhjustab tavalisest veelgi tõsisema põletuse. *Gaasipliidiga köögis kujutavad endast suurt tuleohtu lahtised pikad juuksed, lehvivad satsid ja volangid, pikad avarad varrukad ja pealkantava pluusi lahtised hõlmad. Lahtised hõlmad ja avarad varrukad võivad ka takerduda pliidinõudesse, põhjustades nende ümberminekut pliidil ja isegi põrandalekukkumist. *Väga hästi kaitseb sind tugevast puuvillasest riidest, tingimata rinnaosaga ning vähemalt poolde säärde ulatuv põll. Just niisuguseid põlli kannavad ka pidevalt pliidi ääres askeldavad profikokad. *Sõrmused, käekell ja käevõrud ei kuulu köögitoimingute juurde juba seetõttu, et nad määrduvad rasva ja muude toiduainetega. Ehted võivad ka takerduda kööginõude külge, põletuse korral aga viimast veelgi süvendada. 3
eemal. Soovitav on spetsiaalne soe aluspesu, mida saab külmaga ka igapäevaselt riiete all kanda. Vahepealne kiht. Vahekiht peab olema kerge ja soojust andev (nt fliis). Pealmine kiht. Need on eest tuult pidavad ja tagant hingavad jakid ning joped. Müts, kindad ja sokid. Need peavad olema sooja andvad ja niiskust hülgavad. Riietus olgu soovitavalt elastne, et oleks mugav liigutada. Tähtis on meeles pidada, et liiga soojas riietuses suusatamine on raske ja ebameeldiv. NB! Puuvillasest materjalist suusariideid, mütse, kindaid ja sokke on soovitav vältida, kuna need koguvad endasse liigselt niiskust ja suurendavad külmetusohtu. 4. Suuskade hooldus ja määrimine Võistlusspordi tasemel on suuskade määrimine keeruline ja nõuab suuri kogemusi, teadmisi ja spetsiaalseid vahendeid. Tippspordis toimub sportlaste suuskade ettevalmistamine suletud uste taga. Igapäevase suusatamise jaoks on määrimine lihtne, sest määrded on poes kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad
Seeliku triibustikud: A 564:1931 A 509:1898 A 706:32 7 Seeliku voltimine: Põll Põll oli abielunaiste kohustuslik ülikonnaosa, neiud põlle ei kandnud. Põll pandi pruudile pulma ajal pidulikult ette. Arvati, et põlleta abielunaine kahjustab põlluviljakust. Piduliku põlle võib õmmelda valgest õhukesest puuvillasest riidest või õhukesest kahvaturohelisest villasest riidest. ERMis säilitatakse ka kahte põlle, millel õhukesele valgele puuvillasele riidele on villaste lõngadega alla serva tikitud laiem kiri. Põll A 509:4724 on õmmeldud puuvillasest ristkülikukujulisest riidetükist, nn klaarriidest, pikkus 77 cm ja allääre laius 96 cm. Värvli laius on 2 cm, värvliriide vahele on peenelt kurrutatud põlle ülaäär. Ülaääre laiuseks jääb 25 cm
nahasõbralik, õhku läbilaskev ja pehme. Sobib allergikutele. Green cotton - Taani trikoomärgis, töötlemisel ei ole kasutatud kemikaale. Bt puuvill - geneetiliselt muudetud puuvill, nii et see toodaks puuvilla olulisimat kahjurit - roosat puuvillakupraussi, tapvat looduslikku mürki bt-toksiini. Puuvilla saagikus on sellest ajast alates tõusnud ligi kolm korda. Samas on nende puuvillapõldude jäägid loomadele ohtlikud ja isegi põhjustanud nende surma. 4. Puuvillasest kiust valmistatakse : · Sits - labase koega puuvillane kangas, odav materjal. · Bjass - labase sidususega, sitsist paksem puuvillane kangas. · Batist - Algselt peenest linasest, tänapäeval ka puuvillast, siidist, puuvilla ja polüestrisegust õhuke poolläbipaistev tihe labase sidusega kangas. Kasutati algselt peene aluspesu valmistamiseks, nüüd peokleitide, pluuside, särkide valmistamiseks.
Fourth level Fifth level Ampiirmood Pärast Prantsuse revolutsiooni tuli jälle moodi antiikaja kerge rõivastus. Seelik ja pihik lõigati välja ühes tükis. Vöökoht tõusis kõrgele rinna alla. Alguses olid varrukad lühikesed, pärast kadusid üldse. Kleite valmistati valgest puuvillasest või linasest kangast (musliin, batist, tüll jne) Kleidid olid õhukesed ega vastanud Kesk-Euroopa kliimale. Seda moodi nimetati ka ,,alasti moeks". Jacques Louis David Madame Recamier Ampiirmoe laadi kleit: Tänan kuulamast!
Kirivöö muster ja materjali kulu : x sinist 8 lõnga -> 24m x rohelist 6 lõnga -> 18m x- punast 9 lõnga -> 27m linast 48 lõnga -> 108m koeks 120m lõnga Sukad valged peenest villasest, seurte ka linasest või puuvillasest lõngast koekirjalised vikkelsukad. Jalanõud on pastlad. Eheteks kuhiksõlg ja helmed. Krae kinnituseks punane siidist pael. Taskurätt materjaliks valge labane linane riie, 36*60 cm, otstel 3 cm laiune pilupalistus, piki külgedel lihtpalistus, otstel punane kiri madalpistes tikitud, igas nurgas 3 tutti. Kasutatud kirjandus Kaarma, K ; Voolmaa, A ; Eesti rahvarõivad. Rahvarõivaste valmistamise juhend . Tln. Eesti raamat, 1981, lk 45 Nõukogude naine, - 1968, Nr 5
Siiditootmine algas Hiinas juba nooremal kiviajal. Siidi valmistamine: see seisneb siidiusside kasvatamises raamidel, kus neid toidetakse valge mooruspuu lehtedega. Seejärel koovad siidiussid enda ümber tugevast kiust kookoni, mida eemaldatakse kuuma keeva veega ja keritakse kiud poolile. Siidi valmistamine Riietus ja ehted Hiina talupoegade rõivad olid lihtsad ja õmmeldud labase koega riidest. Tavaliselt kandsid nad laia säärega pükse, puuvillasest riidest tuunikat ning õlgedest viiske. Peas oli kübar, mis kaitses päikse kui ka vihma eest. Põhjas kanti sooja karvamütsi, lambanahast kasukat ja vateeritud jopet. Riiete stiil ja isegi värv oli määratud seadusega ning näitas sotsiaalset seisundit. Näiteks kaupmehed ei tohtinud kanda siidi, see oli lubatud ainult keisritele kes kandsid kollasest või lohemustriga siidist rüüd. Hiinas oli moes meestel kanda pikka patsi ja kasvatada väike küüs võimalikult
Miks? (Kiu termiline püsivus) Talveriideid valmistatakse rohkem proteiinkiududest, sest proteiinkiud hoiavad paremini sooja. Proteiinkiud on nt looduslikud loomsed kiud, mis on soojad. 17. Miks on linasest kangast tooteid parem niiskelt triikida? Milline kiu omadus seda tingib? Linasest kangast tooteid on parem niiskelt triikida, sest kiud muutub niiskuse toimel plastsemaks. 18. Kas suusatama minnes on õigem panna selga puuvillasest , polüamiidist või sünteetilisest mikrokiust särk? Õigem on selga panna sünteetilisest mikrokiust särk, sest mikrokiud laseb niiskuse nahalt ja riidest läbi ning nahk ja riie ei jää niisked. 19. Kas viskooskiust tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida? Miks? Kas kinnitamiseks sobib kasutada äädikat? Miks? Viskooskiust tooteid saab kodustes tingimustes kergesti värvida, sest viskoos imab hästi niiskust
Iiri pits Iiri pits ehk heegelgipüür. 19 . saj keskpaiku hakati Iirimaal jäljendama heegeltehnikas Veneetsia pitse. Tehnika levis kõikjal iiri pitsi nime all. Pitsid tehti peenest linasest lõngast. Viinis hakati samas tehnikas pitse tegema jämedast puuvillasest lõngast ja need said tuntuks viini heegelgipüürina. Iiri pits koosneb eraldi heegeldatud motiividest, mis hiljem ühendatakse tervikuks võrgu abil. Brügge pits Brügge pits oli tuntud juba 16.sajandil. Kõige rohkem aitasid pitsi populaarsuse levimisele kaasa Belgia linna Brügge elanikud, seepärast hakatigi pitsi linna nime järgi kutsuma. Üks brügge pitsi liik on heegelnõelaga heegeldatud paelad, mis imiteerivad poepitse.
saj. Keskpaigast Vanematüübilised kampsunid olid tehtud enamasti pikk kuuega samast materjalist Meenutasid lõikelt ja kaunistustelt kuue ülemist osa Naiste kampsun Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Torutanu Tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest Peale on tikitud valge puuvillase või siidniidiga lillkiri Roosakaspunane siidlint on toodud kuklalt ette pealaele ja seotud lehviks Püstisema kuju andmiseks pandi tanu kahekordse osa vahele sageli veel papp Torutanu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
8. Mustahabb (soovituslik) on kanda valgeid rõivaid. 9. Moslemimeestele on haraam lasta ühtki rõivast madalamale kui pahkluu kõrgusele. 10. Haraam on kanda kuulsuse ja edevuse rõivaid, ehk siis riideid, mis teiste hulgast silma paistavad. Mis on mis? abaaja – pikk ja lai sirge lõike ja pikkade laiade varukatega kleidi sarnane riideese, kasutusel üle araabiamaailma al-amiira – üks levinumaid mosleminaise rätitüüpe, mille puhul pannakse kõigepealt pähe puuvillasest trikotaažriidest „mütsike“, selle peale torukujuline pealisrätt, mis ulatub rinnuni burka – üle terve keha ühtne koti sarnane lai riideese pealaest jalatallani, millel vaid silmade juures on pilu või võrestik; kantakse põhiliselt Afganistanis, kuid ka Pakistanis ja Iisraelis. burkini – Spetsiaalne ujumiskostüüm mosleminaistele, mis on valmistatud mitte-liibuvast materjalist ja katab kogu keha, välja arvatud käelabad, nägu ja jalalabad; tuletatud sõnadest burka+bikini
sajandil tanu. See õmmeldi linasest kangast, serva aeti linane niplispitsiriba. 19.sajandi keskpaigast hakati üha enam õmblema puuvillasest või tüllist tanusid. Kirikusse minekuks tanu tärgeldati, kuklasse kinnitati värviline lipsu seotud siidlint. Sajandi keskel hakati tanuriideks
Märkus. Skeem on illustreeriva tähendusega. LIITSIDUSED Karustussidus Riide paremal poolel on karusega pind, mis koosneb tihedatest lõngaotsakestest (lõikuskarus). Karuse võib saada kas koelõngadest (kudekarusega) või lõimelõngadest (lõimkarusega). Kudekarusega riie valmistatakse tavaliselt puuvillasest lõngast kolme lõngasüsteemi abil. Kootakse tihedalt ja pikkade katetega, mis viimistluse käigus läbi lõigatakse. Märkus. Skeem iseloomustab kudekarust. Aasaline ehk Karusega riiete eriliik, mis on aasalise, tihti frotee kahepooolse karusega. Siduse moodustavad kaks lõime- ja üks koesüsteem. Kasutatakse seda tavaliselt käteräti ja rannarõiva riiete
Seelik ulatus pahkluuni ning on kogupikkuses kurrutatud. Värvli kinnitamiseks kasutati haaki. Seelikut kanti enamasti värvli külge kinnitatud traksidega, mis kooti tumesinisest, tumerohelisest, punasast ja aniliinlillast villasest lõngast. 3.3 Põll Põll õmmeldi valgest linasest riidest ja pilutati valge linase niidiga. Põlle allääres oli palistus, millest tõmmati läbi linasest niidist palmitsetud pael. Põlle alläärt kaunistati põimpiludega ja all servas oli valgest puuvillasest riidest volang.Erinevalt mandrist oli Saaremaal ka neidudel põll. Seda kanti tavaliselt pärast leeri ja just piduülikonna juures. 3.4 Vöö Kirivöö kooti valgest linasest niidist ning punasest ja lillast villasest longest. Vöö mähkimist alustati seeliku värvli pealt vasakult küljelt. See mähiti umber keha kolm kuni neli korda, jättes iga vöökorra ringi pealt alumise ääre veidi paistma. Ots pistesti vöökordade alla. Kui aga seelikul olid traksid, siis vööd ei kantud. 3
staapelkiududest, villase ja teistest niitidest. Kanga laius 130... 150 cm. · Maket puuvillane mustriline kangas, vähem tihe ja rohkem õhukesem kui gobelään. Kanga laius 114...150 cm. · Rips kõva, tugev värviline kangas iseloomuliku vorbilisusega, väljatöötatud villast, puuvillast ja tselluloosivillast. Kanga laius 115...131 cm. · Plüüs rohkem raskem karvastatud puuvillasest ja villasest kangas. Villane plüüs puuvillane kangas villase karvastusega. Plüüsi paksus 5...8 mm, laius 114...128 cm.
seedeelundeis. Teie eesmrgiks on aga see, et keha energiassteem oleks valmis jooga-harjutustega tegelemiseks ning veri voolaks tiesti vabalt kikides keha organeis. Kindlasti sooritage harjutusi teile sobival toatemperatuuril ning hea ventilatsiooniga ruumis. Avamaastikul harjutuste sooritamiseks on kige sobivamad kohad paraja voolukiirusega je, jrve vi mere kaldad. Riietuge praktiliselt. Vajaduse korral pange selga vaba, liikumist mittepiirav riietus, soovitavalt puuvillasest kangast. Mida vhem riideid, seda parem. Harjutused minimaalse riietusega annavad maksimaalse efekti ning suurima liikumisvabaduse. Kui vimalik, sisustage harjutuste lbiviimiseks spetsiaalne ruum vi koht. Niisuguse vimaluse puudumisel kindlustage siiski selle koha kord ja puhtus, kus te harjutusi sooritate. Parem on vimelda matil vi vaibakesel, kui mistahes pehmel aluspinnal. 1.harjutuse sooritamiseks seiske sirgelt, paljajalu, soovitavalt pehmel ja
taksitab hargnemist. Peakattest kanti kas kaapkübarat või valget, varrastel kootud mütsi. Kihnu laps Väga väikeste laste riided olid valmistatud ühevärvilise villase või kirjust sitsriidest pihaosaga kördid. Körtideks nimetati seda tüdrukutel, poistel aga kuueks. Tüdrukute kördi seelikuosa oli triibuline, poistel ühevärviline. Lastekörtide triibustikud olid kohandatud vastavalt, ehk triibud olid tehtud kitsamalt. Lastele oli Kihnus kombeks õmmelda puuvillasest sitsist mütsid. Tüdrukute müts õmmeldi kolmest detailist, poiste oma viiest. Ehted ja jalanõud Jalanõudena kandsid nii mehed, naised kui ka lapsed pastlaid. Pastlad valmistati parkimata hülgenahast. Pastalde paelad on punasest villasest lõngast palmitsetud. Kõigepealt ristati paelad kanna taga, seejärel ees. Naised kannavad seeliku all taskut, mida kutsutakse kullituks. Seda kantakse nii, et kui käsi
Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk kuub ja lambanahkne kasukas. Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega. Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Pits niblati peenest linasest või puuvillasest niidist. Võrkpõhjaga pits oli 45 cm laiune, selles oli kas geomeetriline või stiliseeritud taimornamendis kiri, mida ümbritses jäme värviline kontuurniit. Pitsi kudumise ajal sisseveetud kontuurniit oli kas tumesinine ja punane villane või helesinine linane lõng. Kraed (vahel ka varruka värvleid) kaunistati tumedakoloriidilise villase tikandiga. Tikkimisel kasutati hästi peeniket tumesinist, punast ja rohelist heiet
just 60-ndatest, sest tol ajal oli supermodelliks üks minu lemmikutest- Twiggy. Töö käigus lootsin saada rohkem teadmisi selle perioodi moe ja moe ikoonide kohta. Joonis 1 (http://www.last.fm/music/Twiggy) Joonis 2 (http://blog.stylesight.com/vintage/famous-frocks-diy-iconic-dresses/attachment/twiggy- mod-shift-dress-128) 1. Naiste mood 1.1. Kleidid Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik, nt. "Lilly" kleidid- kergesti pestavast trükimustrilisest puuvillasest ja go-go-seelikud. 1964. aastal tutvustas disainer Mary Quant maailmale miniseelikut, mis võttis üle terve tollase ajastu. Moodi tulid pitsist kraedega velvetist minikleidid samasuguste käistega ning laiad telk-kleidid. Seelikud muutusid järjest lühemaks kuni lõpuks tekkisid vaid reiteni ulatuvad mikro-minid seelikud. Peale mikro- minisid tekkisid inglikleidid, laia seeliku ning trompetkäistega kleiti kanti mustriliste retuusidega.
omaenda kaalust, mis teeb puuvillast ideaalse materjali rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. [10] Seetõttu on puuvill eriti väärtustatud materjal pesu, voodipesu ja lasteriiete valmistamiseks. [6] Selle kiud on väga poorne, mistõttu on puuvillane riietus kerge ja hingav ning takistab ka ülekuumenemist, sest laseb hästi õhku läbi ning mõjub temperatuuri tasakaalustavalt. Puuvilla eeliseks on samuti hea vastupidav, kuid puuduseks on kalduvus kortsuda ning vähene venivus. Puuvillasest kiust saab valmistada väga erinevaid kangaid, näiteks marlit ja teksariiet. [6] Puuvillast kiudu segatakse tihti ka teiste kiududega, nii saadakse uued erinevate omadustega materjalid. Enamasti lisatakse puuvillale polüester- ja polüamiidikiude. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust, näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini. Kanga elastsuse suurendamiseks lisatakse sellel elastaani. [10] Linane Lina on vanim taimne kiud
haakidega suletavad. Peakatted tanu Tipilinetäpiline, istub aida harja peal? Tanu (Tori 1889) Teatavasti oli vanasti abielunaisele peakate sunduslik. Peakate oli naise" au". Sellest annavad tunnistust rohked vanasõnad, mis on seotud naise peakatte e. tanuga." Võttis keegi naisel tanu peast ära, loeti seda auhaavamiseks ja suureks häbiks " (Manninen 1927: 3435). Tori naise vanemat tüüpi tanu sarnanes oma kõrguselt ja kujult Tõstamaa torutanule (Joon.16). Tanu on tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest. Peale on tikitud valge puuvillase või siidniidiga lillkiri. Eesäär on keeratud umbes 18 cm laiuselt tagasi; voodriks tikandi alla. Serva külge on kinnitatud kitsas niplispits või poepits. Tanu on pikuti kokku murtud, tagumine serv kinni õmmeldud ja alumine äär palistatud. Palistuse sisse on aetud kurrulõng ja tanu kukla taga kokku seotud. Roosakaspunane siidlint on toodud kuklalt ette pealaele ja seotud lehviks
Kanti vööga või ilma. surcoat - kimonolõikeliste või otsaõmmeldud varrukatega rõivas. Üle pea käiv või eest kinnisega. cardaorp - cyclase taoline ülerõivas. Varrukad ülalt volditud, varrukale esiosas avati käte väljapistmiseks. Kanti ka poolringikujulist keepi. Peakatetest säilitab populaarsuse kapuuts, mis võib olla külge õmmeldud. Kantakse ka puuvillasest või linasest lõua alt seotavat mütsi või laiade ülespööratud äärtega ja kõrge põhjaga kübaraid RIIETUS MEHED - HILIS GOOTIKA Laialt levib lühike riietus, pikad rõivad jäävad ainult pidulikeks juhtudeks ning teatud ametiisikute rõivastuseks. Esialgu lühenevad rõivad põlvini, hiljem puusani. Kuna mehel peavad olema väga laiad õlad ja sale vöökoht, hakatakse jakil tegema ülalt tugevast kroogitud varrukaid, õlgade laiust toonitab veel tugev rullõlgadel
ümbermõõdust, nii et vöö ulatub vähemalt 3 korda ümber keha. Vöö mähkimist alustatakse seeliku värvli pealt vasakult küljelt, jättes iga ülemise vöökorra alt eelmise korra alumise ääre 1-2 cm võrra paistma. Ots pistetakse vöökordade alla. Kirivöö muster ja materjali kulu : x sinist 8 lõnga -> 24m x rohelist 6 lõnga -> 18m x- punast 9 lõnga -> 27m linast 48 lõnga -> 108m koeks 120m lõnga Sukad olid valged peenest villasest, setudel ka linasest või puuvillasest lõngast koekirjalised vikkelsukad. Jalanõud olid pastlad. Ehetek s kuhiksõlg ja helmed. Krae kinnituseks punane siidist pael. Taskurätt materjaliks valge labane linane riie, 36*60 cm, otstel 3 cm laiune pilupalistus, piki külgedel lihtpalistus, otstel punane kiri madalpistes tikitud, igas nurgas 3 tutti. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE 2.1 Nuku õmblemine. Materjalid: 1
Kubija laululaval suur kontsert-etendus 1800 lauljaga.Võrumaa laulu- ja tantsupidu, kus esinevad kogu maakonna laulukoorid ja tantsugrupid.Rahvarõivad-võtsid Võrumaa ja setu mehed vene meestelt üle särgi pükstel kandmise kombe. Mujal Eestis kandsid mehed särki pükstes. püksisäärtele tõmmati peale põlvini ulatuvad sukad või kaeti sääred mähiste rasudega. Kaunistati üleriideid punase kaaruspaelaga.Võrumaal levisid punasest puuvillasest nn maagelõngast valgele linasele riidele sissekootud või tikitud kirjad. Selline kaunistusviis levis näiteks setudel laia, Võrumaa naiste särkidel aga kitsama kirjatriibuga varrukapäral. Mujal Eestis kohtame varrukate kaunistusi ainult värvlitel.Rõivad valmistati kodukootud villaset või linasest kangast. Linasest tehti särgid, naiste peakatted, põlled, suvised meeste püksid ja üleriided. Villasest õmmeldi mitmesugused pealisrõivaid, samuti kooti kindad,
Madratsikatete materjalid Madratsikatted on üldjuhul valmistatud puuvillast ja/või polüestrist. Tehnoloogiliste töötlemiste käigus parandatakse materjali omadusi. Samuti saab lisada ka erinevaid kiude, mis parandaksid materjali omadusi. Bambuskiude sisaldavad katted reguleerivad higistamist, eemaldavad niiskuse, kaitsevad bakterite ja seente eest ning tagavad värskuse. Selline materjal on näiteks 100% puuvillasest materjalist 80% bambuskiu sisaldusega. Termoreguleeriv Madratsi kattematerjal, mis vastavalt tingimustele salvestab üleliigset kehasoojust ning kehatemperatuuri alanedes vabastab selle. Selle aluseks on algselt NASA poolt kasutusele võetud tehnoloogia, mida kasutatakse kosmonautide skafandrite ja kinnaste valmistamisel, et kaitsta neid suurte temperatuurikõikumiste eest avakosmoses. Soojust salvestav ja vabastav efekt saavutatakse kasutades erilisi, naturaalse taimeõli
matt ja pehme. Tarvitatakse enamasti aluspesu, aga ka pluuside ja ööriiete valmistamisel. Damasse Sünteetilistest monokiududest valmistatud ühevärviline zakaarkangas. Tarvitatakse voodrikangana, mööbliriidena ja dekoratsioonkangana. Damast Nimetus Süürias asuva Damaskuse järgi. See on ühevärviline peeneniidiline zakaarkangas puuvillasest, linasest või poollinasest materjalist. Muster moodustub koe- ja lõimeatlase vaheldumisest: valgus peegeldub neilt erinevalt ja muster eraldub selgesti. Tänapäeval võib ta olla ka kõigist teistest kiududest. Denim Paks toimses siduses kangas, mida kasutatakse enamasti teksasrõivastuse valmistamiseks. Lõimelõngad on harilikult valged ja koelõngad sinised.
laiune kollane tripp. Lindi äärtel on 2 mm laiune valge tripp. Teeneteristi kantakse tsiviilriietel vasakul pool rinnas Eesti riiklike teenetemärkide ja Kaitseliidu teenetemärkide järel ning enne välismaiseid aumärke, kui konkreetse sündmuse puhul pole määratud teisiti. Vormiriietusel kantakse märki kaitseväe vormi kandmise korra kohaselt. 3.7 Vorm Kodutütarde vormiriietuses eristatakse esindus- ja laagrivormi. Esimene koosneb tumesinisest kollase tutiga mütsist, puuvillasest sinakashallist pikavarrukalisest vormipluusist, kollasest kaelarätikust, mustast põlvedeni seelikust, tumesinisest vöökotist, musta värvi kinnistest kingadest ja nahavärvi sukkpükstest. Laagrivormi kantakse laagris, matkal, spordivõistlustel või kodutütardele antud ülesannete täitmisel, kui esindusvormi kandmine pole sobilik. Juuksed peavad olema seatud kaheks punupatsiks. 4 Noorte kotkaste ajalugu Noorkotkaste eelkäijaks oli Noorseppade organisatsioon, mis oli moodustatud 1920
( ainult osadel moppidel) ja varrest Mopid jagunevad: · plaatmopid · raammopid · pesumopid · pressmopid Kasutusotstarbe järgi jaotatakse moppe veel: · põrandamopid · tahvlimopid · radiaatorimopid 3.1 Raammopp Raammopp koosneb metallist raamist, mille laius võib olla 40 140 cm. Raami küljes on varre lukusti ja liigendid. Mopil kasutatakse erinevaid narmasotsikuid, mis on valmistatud puuvillasest, tehiskiust või nende segust. Narmasotsikud kinnituvad mopiraamile paeltega, taskutega või takjapaelaga. Mopiotsikud vajavad korralikku kuivatamist. Plaatmopp - koosneb plastmassist valmistatud plaadist, mille laius võib olla 40 125 cm. Raamil on varre lukusti ja liigendid. Plaatmopil on all tavaliselt vahtkumm. Mopil kasutatakse samasuguseid mopiotsikuid, nagu raammopil. Pesumopp - on pikkade narmastega mopp, mida kasutatakse alati koos press-seadmega. Pesumopi osad on:
kasutatud zakaartelgesid. Nimetus tuleneb prantslase Joseph-Marie Jacquard´i järgi, kes 19. sajandil leiutas ja võttis esimesena kasutusele zakaarkangastelged. Kangale on iseloomulikud enamasti suuremõõtmelised kujundid, mis saavutatakse koe- ja lõimeatlase vaheldumise teel. Erinevast lõngasuunast tingituna peegeldub valgus neilt erinevalt ja muster eraldub selgesti. Zakaarsidusega valmistatakse brokaati, damasti, sisustustekstiili ning siidist, puuvillasest, Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond linasest ja teistest materjalidest riidekangaid. Keskajal olid luksuskangasteks siidi erinevad sordid, nagu brokaat, damast, atlass ja purpur (keskajal kõikvõimalikes värvitoonides siid, mis alles uusajal omandas kallihinnalise punase riide tähenduse). BROKAAT Peen, läikiv ja suursuguse mustriga siidkangas. Brokaadist valmistatakse enamasti
· pesta 40° C juures , sageli piisab loputusest, · triikimist enamasti ei vaja kuid vajadusel võib triikida keskmisel temperatuuril, · ettevaatust! kuuma triikrauaga triikikimisel toode sulab. Puuvill ... on looduslik taimne kiud mida saadakse puuvillataime kuprast ja mille looduslik värvus on valge. Kasvatatakse soojas päikeselises kliimas. Puuvillased kangad on teksa, mitmed tööriide kangad, sits, batist, flanell, frotee, samet, jne. Puuvillasest kangast tehakse ka aluspesu ning segatakse sukkpükste niidi hulka. Omadused: · pehme, · nahasõbralik, · mugav, · vastupidav, · kergesti pestav, · suurepärase imamisvõimega, · kvaliteet sõltub töötlemise kvaliteedist. Hooldus: · valget puuvilla võib pesta kuumas vees, · värvitud puuvilla tuleb pesta vastavalt hoolduslipikul märgitule - pesemise temperatuur sõltub värvi kvaliteedist.
minimaalse sigurikuivaine sisalduse protsentides. Nimetatud kogused peavad väljendama kuivainesisaldust tarbijale müüdavas tootes. 11 Hanna Seeder Tooterühma analüüs 3 Tarbekaupade alarühm – mähkmed Mähkmed on valmistatud kas riidest või sünteetilisest materjalist. Riidemähkmed võivad olla puuvillasest riidest, kanepist, bambusest või mikrofiibrist, neid pestakse ja kasutatakse uuesti. Ühekordsed ehk teipmähkmed koosnevad erinevatest sünteetilistest materjalidest ning on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Mähkmeid kasutatakse põhiliselt väikestel lastel, kes ei oska veel potil käia või märgavad voodit. Samas, neid võivad kasutada ka täiskasvanud, kes kannatavad uriinipidamatuse all, samuti kasutatakse mähkmeid olukordades, kus tualetikasutamine on võimatu, näiteks
Jalas kanti nahast poolsaapaid, aga ka nööridega pastlaid. Rahvarõivastes on säilinud ka kunagised peakatted ning tava, mille kohaselt abielunaine peidab oma juuksed peakatte alla, neiu aga jätab need katmata. Naised armastasid ka pärlitest, merevaigust ja korallist ehteid, ripatseid,helmeid ja kõrvarõngaid HIINA RAHVARÕIVAD Hiina talupoegade rõivad olid lihtsad ja õmmeldud labase koega riidest. Tavaliselt kandsid nad laia säärega pükse, puuvillasest riidest tuunikat ning õlgedest viiske. Peas oli kübas, mis kaitses päikese kui ka vihma eest. Põhjas kanti sooja karvamütsi, lambanahast kasukat ja vateeritud jopet. Riiete stiil ja isegi värv oli määratud seadusega ning näitas sotsiaalset seisundit. Näiteks kaupmehed ei tohtinud kanda siidi, see oli lubatud ainult keisritele, kes kandsid kollaasest või lohemustriga siidist rüüd. Hiinas oli moes meestel kanda pikka patsi ja kasvatada väike küüs võimalikult
lõpust peale domineeris lillkiri. 19.saj. teisel poolel jäid pikitriibulised seelikud lihtsamaks. Neid kooti nüüd enamasti kahes värvis kitsaste tripudega (näiteks sinist-halli, punast-musta) ning peeti töö- ja alusseelikutena. Põll kuulus 19.saj. esimesel poolel rangelt abielunaise ülikonda: naine ei tohtinud põlleta minna isegi üle toa. Neidudele oli põll häbistav. Põhiliselt olid siinsete naiste pikulikud põlled 19.saj. esimesel poolel kirjust sitsist või õhukesest valgest puuvillasest nn. klaarriidest. Sageli olid põlled tikitriibulise kas koe- või trükimustriga. 19.saj. teisel poolel põlled muutusid. Neid hakati kuduma põiktriibulise alasega. Tulid moodi pitsäärisega valged põlled. Selliseid põlli kandsid sajandi lõpul ka neiud koduses riietuses, nooremad abielunaised aga enam kirikusse põlle ette ei pannud. Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värvilise villase kirjaga. Alutaguse vöökirjadele oli iseloomulik rohelise värvi rohke esinemine
Islami Hispaanias viidi läbi sadu operatsioone, kus kasutati narkootiliste ainetega läbi immutatud käsnu, mis näole asetati. Islamimaadest pärineb ka oopiumi kasutamine tuimastina. Al-Zahrawi leiutas kleepplaastri ja hakkas luumurdude puhul kipsi kasutama. Islamimaailmas oli kipsi kasutamine luumurdude juures tavapärane, aga Euroopas saavutas see laialdase leviku alles 19. sajandil. Ta oli ka esimene, kes võttis verejooksu peatamiseks kasutusse puuvillasest tehtud sideme. Avicenna võttis esimesena kasutusele aurudistillatsiooni eeterlike õlide tootmiseks. Teda peetakse ka aroomiteraapia pioneeriks. Vähiravis on Avicenna teadaolevalt esimene, kes vähi ravimist oma ,,Meditsiini kaanonis" kirjeldas. Üks meetod oli kirurgiline eemaldamine, mille kohta ta seletas, et sisselõige peab olema sügav ning kogu haige kude tuleb eemaldada, vajadusel tuleb kasutada ka amputeerimist ja kasvajasuunaliste veenide eemaldamist
rändamine muutus palju lihtsamaks tänu kaartidele. Võeti kasutusele uued laevad ja teist tüüpi purjed, mis võimaldasid palju lihtsamalt teha pikki reise üle ookeanide. Ehk siis leiutati ladina puri ja karavell, mis oli esimene ookeanilaev. Kõik need uuendused võimaldasid laialdasi maailmaavastusi, mille hulka jääb ka Ameerika avastamine. (Kalamees, 2010 : 46-47) Samuti tehti uuendusi kirjandusega seotud aladel. Hakati tegema uut sorti paberit, mis valmistati linasest ja puuvillasest riidest. See oli odavam ja kergem eelkäijast ning tänu sellele levisid ka raamatud laialdasemalt, sest need olid väiksemad ja kergemad. Kuna oli juba olemas trükipress, siis varsti hakati ka paberraha valmistama ning sellega tuli ka kaasa mängukaartide tegemine ja hasartmängude suurem levik. Kuigi kirik pidas seda surmapatuks. (Kalamees, 2010 : 46-47) 9 4. KIRJANDUS
Tekkis rõhutatud huvi vaimuelu vastu. Palju korraldati balle ja maskiballe. Rõivastuse kujunemine Naistemoode loodi Pariisis, meestemoode aga Londonis. Moodne rõivastus ei olnud enam teatud valitute privileeg. Ilmus rohkem moelehti. Moes andis tooni mõni kuulus näitleja või kirjanik. Põhitähelepanu naisterõivastusel. Moes siirus ja naiivsus. Rõivastust iseloomustasid ülepaisutatud vormid, jäikus ja liialdamine igasuguste kaunistustega. Materjalid mitmekesised. Kleidid sageli puuvillasest riidest ja värvikirevad. Kasutati ka hinnalisemaid ja raskemaid materjale nagu samet, musliin, muaree, siiddamast, taft ja brokaat. Mustritest enamlevinud heledates toonides väikeseõieline lillemuster aga ka 10 triibulised, ruudulised ja ühevärvilised kangad. 1820-ndatel tuli moodi ruuduline kangas, sellest tehti peamiselt jalutuskleite. Siluett väga naiselik
Kangas tundub käe all 7 kare. "Siin on kasutatud lühikest kiudu, mis teeb kanga pehmemaks ja jätab mõnusa loomuliku 8 mulje," selgitab Diana. [5] 9 Valge kampsuni küljes olev silt annab koostiseks midagi huvitavat: 100% rayon. "Rayon on 10 viskoosi ameerikapärane kaubanduslik nimetus," pole Diana jaoks selles midagi müstilist. [5] 11 Meie mõlema sümpaatia võidab kohe sinine linane kleit puuvillase voodriga. "Niiskus läheb 12 õhukesest puuvillasest voodrist ruttu läbi, aga linane kuivab kiiresti. Pind on natuke läikivamaks 13 töödeldud. Puuvill on otse ihu vastas pehme ja soe, linane on meeldivalt kerge ja jahe," kirjeldab 14 Diana. [5] 15 Kirjutriibulise pluusi silt kõlab nagu ülesanne materjaliõpetuse töövihikust: 47% lina, 18% viskoosi, 16 14% tencelit, 14% puuvilla ja 7% polüamiidi. Diana arvab, et küllap on lihtsalt eri värvi triibud 17 erinevatest kiududest
[2] Polüestri tootmisega on seotud ka teised negatiivsed keskkonnamõjud: suur toorõli kulu, vee reostamine, lenduvad ühendid ning kasvuhoonegaaside (näiteks happeline vesinikkloriid) tekkimine. Lenduvad monomeerid, lahustid ja muud kõrvalsaadused paisatakse otse vabrikute reovette. [4] Nailoni, millest tehakse näiteks sukkpükse, tootmise käigus eraldub lämmastikoksiidi, mis on CO2-st 310 korda võimsam kasvuhoonegaas. [4] Ükskõik, kas rõivad on tehtud puuvillasest või sünteetilisest kangast, on nende materjalide tootmine ümbritsevat keskkonda reostav. Tuleb meeles pidada, et kuna kiirmoe riideid toodetakse väga suurtes kogustes on selle keskkonna mõju palju suurem. [2] 2.2.1. Veekulu Vesi on fundamentaalne igale elusolendile. [14, lk 226] Maailma mastaabis kulub suurem osa vett põldude niisutamiseks. Kuigi vesi on pidevas ringluses, väheneb tavaliselt selle kvaliteet.
Naisterõivaid tehti kergetest India puuvillkangastest ning siidist; värvitoonideks olid sügavsinine, kollane ja punane, mõnikord mereroheline või siis hoopiski roosa. Vastupidiselt meeste garderoobile püsis naiste oma kogu impeeriumi jooksul peaaegu muutumaltul kujul. Põhiliseks rõivaesemeks oli stoola, mille materjaliks oli algselt villane riie. Ajapikku hakati neid tegema linasest ja puuvillasest, väga jõuksd naised võisid endale lubada siidstoolasid. Tuunikast avaram, laiade varrukatega stoola ulatus tavaliselt pahkluuni. Kui stoolal juhtumisi polnud õlaõmblusi, kinnitati see õlgadel klambritega. Stoola tõmmati ümber keha kokku kahes kohas. Otse rinna all asuv vöö kandis nime chingulum, ümber puusade seotav lai vöö aga succincta. Stoolade levinuimad värvid olid punane, sinine ja kollane, vahel õmmeldi neile kuldniitidega kaunistusi
Naisterõivaid tehti kergetest India puuvillkangastest ning siidist; värvitoonideks olid sügavsinine, kollane ja punane, mõnikord mereroheline või siis hoopiski roosa. Vastupidiselt meeste garderoobile püsis naiste oma kogu impeeriumi jooksul peaaegu muutumaltul kujul. Põhiliseks rõivaesemeks oli stoola, mille materjaliks oli algselt villane riie. Ajapikku hakati neid tegema linasest ja puuvillasest, väga jõuksd naised võisid endale lubada siidstoolasid. Tuunikast avaram, laiade varrukatega stoola ulatus tavaliselt pahkluuni. Kui stoolal juhtumisi polnud õlaõmblusi, kinnitati see õlgadel klambritega. Stoola tõmmati ümber keha kokku kahes kohas. Otse rinna all asuv vöö kandis nime chingulum, ümber puusade seotav lai vöö aga succincta. Stoolade levinuimad värvid olid punane, sinine ja kollane, vahel õmmeldi neile kuldniitidega kaunistusi
Skautmaleva juht Allar Abel, lippu mastinööri külge Kinnitamas Ain Saar, paremal teadmata Skautsalga liige, kellel oli au lipp heisata. 43 Kolonni sümboolika alla kuulub kaks eraldi lippu, võitluslipp ja esinduslipp. Võitluslipp, mida esmakordselt kasutati 1988. aastal, on mõõtmetega 960 x 1530 mm. See pärineb Eesti Vabariigi esimesest iseseisvusajast. Lipu valmistamise aeg ja koht pole teada, arvatavasti on tegu talulipuga, mis on valmistatud puuvillasest riidest. Lipu annetas kolonnile töö autori isa Peeter Reemann. Ain Saar kujundas lipule stiliseeritud Vabadusristi (mõõtmetega 260 mm), millel on rautatud käsi mõõgaga ning E täht. Vabadusristi õmbles lipu mõlemale poolele Mia-Ly Saar. Lipp võeti ametlikult kasutusele ''Kevadkool 88'' avamisel. Lipu serval on kirjutis sissepühitsemise kohta: ''Vaba-sõltumatu Kolonn Nr. 1 , 20. mai 1988 Vastseliina Vallas 42 Ain Saar, lk 176. 43 Suure Munamäe tornis http://www
ioonid või molekulid, mis oksüdeerivad metalli. Elektrolüüdis on alati peale vesiniku ioonide veel lahustunud hapnik ja orgaanilised lisandid. Voolu, mis liigub süsteemis metall-elektrolüüt-metall, nimetatakse lokaalseks. Süsteem kujutab aga endast omapärast galvaanilist protsessi. Iga ioon, vaatamata oma omadustele, kannab üht ja sama elementaarlaengut. 62. Lakikangaste kasutamine lennunduses. Lakiriie-riie immutatakse dielektrilise lakiga. Aluseks on puuvillasest ja klaaskiust kangad. Kasutatakse elektrimasinate isoleerimiseks, transformaatorites, mõõteriistades. 63. Magneesiumisulamite korrosioonivastane kaitse. Praktikas kasutatakse keemilist oksüdeerimist millele järgneb laki-värvi kattega katmine. Keemiline oksüdeerimine tähendab detailide töötlemist happelises keskkonnas, mille tulemusena tekib materjali pinnale õhuke kaitsekiht, mis koosneb hapete ja soolade ühenditest.
Puidu hoiustamiseks sobib suhteline õhuniiskus vahemikus 35-55%. Väga ohtlikud on niiskustingimuste järsud fluktuatsioonid. Kui puitesemete keskkonnatingimusi on vaja muuta, tuleb seda teha pikkamööda, sest puit vajab aklimatiseerumist. Viimistluseta puitesemete korral on max lubatud valgustugevus 300 luksi, enamiku puitesemete korral 200 luksi. Hoiustades peavad puitesemed olema kindlalt toestatatud. Võib kasutada tugesid. Puitesemeid on hea katta Tyvekist või puuvillasest riidest katetega. Need kaitsevad tolmu, valguse eest. Polsterdatud mööbel tuleb kindlasti kinni katta. Väiksemad puitobjektid võib asetada karpidesse. Mööbli korral tuleb arvestada esemete küllaltki suure kaaluga. Puitesemeid ei asetata kunagi üksteise otsa.Põrandakattematerjalidel asuvale mööblile pannakse jalgade alla pappalused. 6. Metallist artefaktid Metallid on lihtained, mille omadused on seletatavad vabade elektronide olemasoluga kristallvõres
proovida: - mesilase moodi sumisemine; - ümisemine; - põskedega popsutamine; - huilgamine; - köhimine; - aevastamise imiteerimine. UURINGUTE ANDMETEL sagenevad imikute südamelöögid, kui neil tekib vanemaga silmside või kui vanem räägib laulva häälega. Lapse kuulamisoskuse arendamine aitab tal hiljem kergemini rääkima õppida. ERINEVAD MATERJALID · Otsi erinevast materjalist esemeid (nt villasest, puuvillasest, sametist, satiinist kangad) · Istu lapsega põrandale ja aseta üks asi tema haardeulatusse. Kiida last, kui ta eseme enda kätte haarab. · Kui laps on eset puudutanud, ütle lapsele, mis asi see on ja anna see lapse kätte. Kirjelda talle ilmekalt läbi hääle materjali, näiteks: "See on samet. Samet on pehme." · Laps ei mõista kõiki sõnu, kuid ta seostab sinu häälekõla tundega, mida tekitab materjali puudutamine. UURINGUTE ANDMETEL
Kui kojas elas kaks peret, siis kuulus kummalegi perele üks pool kojast. Magama heites võeti pea alla kotid, mis muidu kojapuude küljes rippusid, või olid patjadeks põdrakarvaga täidetud kotid. Peale võeti villased või lambanahksed tekid, põdrakarjustel olid kaasas purjekangast katted. Sügisest peale magati põdranahksetes kasukates ja kinnitamata paeltega nahkjalatsites. Nii kojas kui muudes magamispaikades võidi suvel sääskedest vabanemiseks ja talvel pakasega kasutada puuvillasest riidest õmmeldud sisemist ,,telki", mis kinnitati katuse või lae külge ja tõmmati alumises osas pingule seinte ja püstiste puukeppide vahele. Koja püstitamiseks kulus kahel mehel umbes veerand tundi. Samal ajal raiusid naised lõkkepuid. Kui meestel oli karja juures tegemist, püstitasid koja naised. Koda püüti püstitada lõunapoolsele samblikuga kattunud nõlvale, kus polnud kände ega kasvavaid puid
Jutlustati samasuguste telkide all; need olid ainult suuremad ja neisse mahtus hulk inimesi. Pingid olid pikuti läbi saetud palkidest; nende ümmargustesse külgedesse olid puuritud augud, kuhu toikad olid jalgadeks pistetud. Seljatuge neil pinkidel polnud. Jutlustaja jaoks oli kõrge lava teises telgiotsas. Naistel olid laiad kübarad päikesevarjuks peas; mõnedel olid poolvillased kleidid, teistel ruudulised puuvillasest riidest rõivad, üksikutel noortel olid sitskleidid. Mõned noormehed olid palja jalu ja paljudel lastel polnud muid riideid kui takune särk. Mõned vanad naised kudusid ja noored inimesed kurameerisid salaja. Esimeses telgis, kuhu me läksime, ütles jutlustaja parajasti laulusõnu ette. Ta ütles kaks rida, siis laulsid kõik koos, ja seda oli uhke kuulda -- inimesi oli nii palju ja nad laulsid nii valjusti. Siis ütles ta jälle kaks rida ette, ja nad laulsid; ja nn edasi
annaabi.ee 
