Liimiriie - spetsiaalne liimikihiga riie, mis pressitakse rõivaosade tugevdamiseks riide pahemale poolele Samet - madalakarvaline puuvillasest, siidist või sünteetilisest kiust riie Satään - satäänsidusega puuvillane riie, millel parem pool läikiv, pahem matt Sits - õhuke, labase sidusega puuvillane riie Strets - elastseid kiude sisaldav riie Senill - peenikese sametpaela taolisest lõngast kootud riie Sifoon - väga õhuke ja läbipaistev siidriie Taft - tihe, läikiv, kangelt hoidev siidriie Tviid - väikeste toppidega villane või poolvillane mantli- või kostüümiriie Tüll - võrgutaoline õhuke riie, kasutatakse näiteks alusseelikute, tantsukleitide või looride õmblemiseks Kasutamine, hooldamine, kuivatamine, triikimine, mis riideid valmistatakse Velvet - reljeefsete pikitriipudega samet, enamasti puuvillane Viskoos - tehiskiust hästi langev riie
Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Pärast ristisõdu hakkasid arenema ka rahvuskeeled ja ladina keele tähtsus vähenes igapäevaelus. Arenema hakkas ka rahvakeelne kirjandus. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkruroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid palju muutusi. Tänapäevani on jäänud arusaam, et ei ole ühte ja ainsat õiget usku ning inimesed usuvad erinevatesse uskudesse.
5.Ristisõdade tagajärjed euroopa jaoks A) viisid Euroopa kontakti täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased uuesti, läbi araablaste, antiikfilosoofiaga. Paljud teadused, näiteks astronoomia, matemaatika, arstiteadus, täienesid araabia mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Tekkis päris suurearvuline vabade villaanide kiht. Ristisõjad äratasid ka Euroopalaste rahvusliku iseteadvuse
Riidetüübid Baika Mõlemalt poolelt karvane paks pehme riie, harilikult puuvillane, harvemini villane. Lõimeks kraaslõng ja koeks aparaatlõng. Batist Nimi pärineb esmavalmistajalt prantslaselt Jean Baptistelt. Batist on õhuke poolläbipaistev tiheda labase sidusega kangas. Materjali järgi eristatakse puuvillabatisti, linabatisti ja siidbatisti. Bemberg Vask-ammoniaakkiu filamentidest valmistatud siidriie. Bjass Labase sidusega sitsist paksem puuvillane riie; võib olla pleegitatud, ühevärviline või trükimustriline. Bobrik Raske karvane kalev üleriiete jaoks. Kanga parem pool on kaetud madalaks pöetud püstkarvaga. Broderii Riidesse lõigatud või torgatud augud on ääristatud mähkpistetega. Brokaat Tihe raske siidriie rikkaliku kuld-, hõbe- või värvilise (sissekootud) mustriga
v-püsimagneti magnetvälja suunda. 3.Keha on siis laetud negatiivselt, kui tal on? v-elektrone rohkem kui prootoneid. 4.mida on kujutatud antud joonisel? Magnetivälja jõujooni. 5.vastassuunaliste vooludega juhtmed.. v-tõukuvad alati. 6.milline alljärgnev väide on õige? Levib ruumis kindla kiirusega. 7.mis juhtub kui inimesele anda suur laeng?laengud tahavad üksteisest võimalikult kaugele minna ja selleks tõusevad juuksed püsti.miks? v-samanimeliste laengud tõukuvad. 8.siidriie saab hõõrdumisel klaaspulga vastu negatiivse laengu,sest.. v-talle lisandub mingi hulk elektrone. 9.mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele,kui vool nendes on samasuunaline? v-juhtmete tasandis üksteise poole. 10.millised 2 alljärgnevat väidet on õiged? v-antud magnetvälja punkti saab läbida ainult üks jõujoon, jõujoonte tihedus on suurem seal,kus magnetväli on suurem. 10.kui laetud kehad tõukuvad,siis see tähendab,et nad on laetud.. v-samanimeliselt. 11
feodaalsuhete tagajärg. Feodaalid võitlesid Ristisõdades ristiusu eest. Kui varem oli nende ajaviiteks tülitsemine, riisumine ja tapmine, siis Ristisõdade ajal kujunes välja rüütliseisus ning rüütlieetika. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi ja ausust. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said neist alles ristisõdade ajal teada. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid Euroopasse, mis sel ajal oli väga kapitalivaene, suuri rahasummasid. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju
väikesemustriline või rõivaesemed värviliste toppidega, tihe ja värviline. Zorzett /Georgette/ Õhuke, kerge, Pluuside, kleitide, läbipaitsev, tuhm- õhtutualettide, saride viimistletud, krobelise ning kaunistuste pinnaga kangas, valmistamiseks peamiselt siidriie. Vetruvam ja vähem läikiv kui sifoon. Soti ruut /Tartan/ Ruudu muster Enamasti Soti kiltide moodustub korduvatest valmistamisel, aga triipudest, mis läbivad tänapäeval väga üksteist nii laialdaselt horisontaalselt, kui ka moetööstuses kasutatav
instituudile. Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi, ausust ja humaansust. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid Euroopasse, mis sel ajal oli väga kapitalivaene, suuri rahasummasid. Euroopa rahvastele avanesid Aasia varakambrid ja Euroopas tekkis tahe parandada oma maa olukorda. 4
Aganik väike kitsas ruum rehetoa taga või rehealuse otsas Akantus Alkoov Hispaania kaudu Euroopasse kandunud voodi, niss (puuduvad aknad) Ampiir klaritsismi erivorm. Kujunes Prantsusmaal Napoleon 1 ajal. Antresool vale ehk pealkorrus ruumide suurendamise eesmärgil Arhvivolt kaare dekoratiivselt kujundatud esikülg Arkaad sammastele toetuv kaar või kaarte rida Baas samba laiem alumine osa ehk jalam Baldahfiin hinnaline siidriie, hiljem igasugune ehisvari Balustraad balustritega toetuv käsipuu või rinnatis (granaadipuuvilja meenutav post) Barokk Itaaliakeelest tulev sõna tähendab ,,eriskummaline". Euroopas 1500- 1700 levinud kunstistiil. Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist Basiilika Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion Kindlustus, kaitsekraav Dansker käimlataoline ehitis Diafragma vahesein, mis annab hoonele jäikuse
Kastid omavahel kohti ei vaheta. Võimasaim valitseja Asoka- India, hästi arenenud suurriik. Pühad raamatud- veedad (ülistuslaul, õpetus, arutlused maailmaasjadest). Oluline on loomade ohverdamine jumalatele. Hing sünnib uuesti uutes kehades. Kõige parem üldse mitte uuestisündida. Askeedid- karmi elu järgijad. U 500 eKr budism tahetest loobumine, nirvaana saavutamiseks. Elasid kloostris. Arvusüsteem, arv 0, araabia numbrid, malemäng. Hiina. Hirsi, riisi; siidiusside kasvatamine- siidriie. U 1700 eKr tekkisid linnad, kiri. Kuninga võim oli piiramatu, teenrid maeti koos temaga. Rauast valmistati vedelat malmi.ülikute kõrval rikastusid kaupmehed. 221 ekr tekkis Hiina keisririik. Keisri võim oli piiramatu., allusid ametnikud. Preestreid polnud., väiksema võimuga olid väepealikud. Steppides elasid hunnid- sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud. Nad käisid laastavatel retkedel- kaitseks rajati Hiina müür. Siiditee- Iraani, Mesopotaamiasse ja Vahemeremaadesse. Paber
Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2 riideeset. Selleks oli alusrõivas e. kitoon, mis mässiti ümber keha, kinnitati vasaku õla pealt omapäraste õlanõeltega ja kinnitati keskelt vööga. Talvel kanti kitooni peal üleriidena suurt ristkülikukujulist kangatükki. Kreeka naistel olid juuksed alati keerukates soengutes. Sageli kandsid mehed pikki juukseid ja mõnikord ka habet. Jalas kanti kas sandaale, kingi, saapaid või käidi paljajalu
Atlass- ja satäänsidus võimaldavad kõige paremini esile tuua lõngade läiget ja värvust, kuid on siduste hulgast kõige väiksema vastupidavusega. Riie on pehme ja elastne, kuid hargneb ja libiseb kergesti. Sile pind on tingitud lõngade erilisest ristumisest, kus ristumiskohad on on hajutatud üle kirjakorra nii, et nad jäävad vaevalt märgatavad. Parem pool võib koosneda lõimelõngadest (atlass) või koelõngadest (satään). ATLASS Algselt siidriie, mille parem pool on sile ja läikiv, pahem pool aga tuhm. On kas ainult koe või ainult lõime mõjuga, selle järgi on ka nimetus: koeatlass ja lõimeatlass. Nii koe- kui ka lõimeatlassis ristleb iga lõimelõng koelõngaga ainult üks kord ühel kirjakorral. Atlass-siduse puhul katab lõimelõng neli koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. Koeatlassi rakendusega kootakse peamiselt rahvariideseelikuid, kus domineerib koelõnga värvide mõju
Keskvõimu kehtestamist lihtsustas ka see, et paljud võimsad suurfeodaalid hukkusid. Kaubateede ümberpaiknemine Vahemere idaosast lääneossa tõi kaasa Vahemere kaubanduse ja Itaalia kaubalinnade õitsengu Kolme tsivilisatsiooni- läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel sõvenes vastastikune vaen Araabia teaduse ja tehnika mõju, eriti Hispaania kaudu, paberi valmistamine, araabia nr-ite kasutuselevõtt, ananass, puuvillane riie, musliin, siidriie, samet, kanep, lina, mais, riis. Käsitöö areng Usulise sallivuse kasv; Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad erinesid ristiusust. Selle tagajärjel loobuti vaatest et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Tõsteti talupoegade koormisi Täna suhtlemisele kaugete maadega laienes eurooplaste silmaring palju 4-6 miljonit inimest sai surma.
annaabi.ee 
