Buklee - sõlmelisest või aasalisest lõngast kootud riie Denim - teksariie Flanell - mõlemalt poolt karustatud puuvillane või villane riie Fliis - paks ja pehme karvastatud polüesterriie Frotee - aasakestega kartud hästi vett imav puuvillane riie Gabardiin - toimse sidusega villane või poolvillane ülikonna- või kostüümiriie Impregneer - vetthülgav riie, mis on immutatud spetsiaalsete ainetega Jute - selgesti loetavate lõngadega jämedakoeline käsitööriie Kanvaa - tugevasti tärgeldatud, hõreda koega tikkimisel tarvitatav riie, mille niidid tõmmatakse pärast tikandist välja Katteriie - see osa riidest, mis pööratakse hõlma või mõne muu detaili äärest pahemale poole, vajalik kinnise töötlemisel Krepp - märjana tugevasti kokku tõmbuv krobeline riie, enamasti siid aga ka villane Lainekrepp - krobeliste triipudega puuvillane riie, mida ei pea triikima Lamee - ühelt poolt pisut krobeline, teiselt poolt läikiv väga sileda pinnaga riie
diagonaalne reljeefne triibustik ja/või rohkem kui ühe erineva laiusega toimejoonega kangad. Vahvelsid Vahvelsidusele us on iseloomulikud ruudukujulised kärjed. Siduse reljeefsed kontuurid kujundatakse pikkade katetega. Kanvaa- Hõredamad sidus kohad või augud moodustataks e riides lõime- ja/või koelõngade ümberpaikne mise või laiali nihutamisega. Karustus- Karusega sidus sidustel on riide paremal poolel karusega pind, mis koosneb tihedatest lõngaotsakest
läbipaistev. Puuvilla, kardinate siidi- või sünteeskiust. valmistamisel. Buklee /Boucl/ Iseloomulikud sõlmed Mantlid, jakid ja ja tihendatud kohad. kostüümid - jämedast Pehme, kerge, ei villast bukleest; kleidid kortsu, hästi drapeeruv. ja seelikud peenem kangas Kanvaa /Canvas/ Erakordselt vastupidav Purjete, telkide, lihtsakoeline kangas. seljakottide valmistamisel, kunstnikud kasutavad maalimisel Samet /Velvet/ Läbilõigatud karusega Jakkide, mantlite, kude- või pintsakute, kleitide,
Riide pinnal vahelduvad malelaua kujuliselt asetsevad ruudud. Nt, oxford, kanvaa. Murdnurktoimne Kui tasakaalustatud toimse siduse toimejooned murdumise kohal vahetavad värvi,
vastupidavamad Niiskust imava aasalise sidusega; Käterätid; Frotee keskmise paksusega või paksem vannitoatekstiilid. (Terry cloth) tavaliselt puuvillane või linane riie; kergesti kokkutõmbuv. 2 Raske, kange, vastupidav ja Kandekotid; Kanvaa tugev, labase sidusega enamasti seljakotid; (Canvas) puuvillane, linane kangas; maalilõuendid; telgid; koormakatted; jalanõud jm. Tihe, toimse sidusega, Teksapüksid Teksakangas vastupidav, kergem või raskem (Denim) puuvillane või puuvilla/poluestri
Puuvilla saagikus on sellest ajast alates tõusnud ligi kolm korda. Samas on nende puuvillapõldude jäägid loomadele ohtlikud ja isegi põhjustanud nende surma. Allikas: CheckBiotech.Org Erinevad puuvillased kangad: SITS (calico- UK., muslin- USA) Sits on labase koega puuvillane kangas. Inglise keelest tõlkides tähendab sõna calico valgendamata, mitte täielikult töödeldud, võib sisaldada kesta tükikesi näiteks. Sits on peenekoelisem kui kanvaa (purjeriie) ja teksariie. Sits saab oma läikiva pinna suurel temperatuuril kalandreerimise (siledaks v mustriliseks pressimine) tulemusena. On suhteliselt odav materjal. Kasutatakse näiteks rätsseppade poolt modelleerimisel. Ameerikas mõistetakse calico all puuvillast riiet, millele on trükitud väike, kogu riiet kattev muster, sageli lilleline. Sits on batistist tugevam, puuvillane kangas. BJASS on labase sidususega, sitsist paksem puuvillane kangas. BATIST
Ilmastikukindel, sobib matka- ja spordirõivasteks. Interlok Puuvillane või sünteetilistest kiududest trikooriie, mille mõlemal kangapoolel on nähtav parempidine koepind. Impregneer Vetthülgavate ainetega immutatud kangas. Jute Selgesti loetavate lõngadega käsitööriie. Kalev Labase või toimse sidusega, tugevasti vanutatud, viltja pinnaga, villane või poolvillane riie. Kanvaa Tugevasti tärgeldatud ja hõreda koega tikkimisel kasutatav riie. Kasmiir Algselt kasmiirvillast valmistatud kangas, tänapäeval peenest villast valmsitatud kõrgeväärtuslik kangas. Kirikangas Kudekirikangastel on üks lõim ja kaks kudet- kirjakude ja taustakude.Kirjakoelõngad on jämedamad ja nad moodustavad kangal põikisuunalise joontena värvilisi mustreid. Lõimkirikangastel moodustub kiri lõimelõngadest.
4.2 Esimene maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.centuryinshoes.com/decades/1910/1910.html Sõja ajal käsid naised sõdivate meeste asemel tööl ja seega oli neil vajadus praktilisemate jalanõude järgi. Tagasi moodi tulid paeltega saapad ning meeste ja naiste jalanõud nägid sarnased välja. Materjalidena kasutati nahka, mida sobitati värvitud kanvaa või gabardiiniga, et luua kahetoonilisi jalanõusid. Mõningaid nahku pöörati ümber, et saada seemisnahka. Nii päevaseid kui ka õhtuseid madalaid paeltega kingi hakati kaunistama eemaldavate kindapannaldega, mida valmistati terasest või hõbefiligraanist ja nad olid sädelevad. Mood võttis dramaatilise suuna sõja lõppedes. 1917. aastal valmistati esimene tennisking, mida nimetati Kedsiks. Nimetust tenniskinga mõeldi üsna otseselt, kuna kummist sisetald
· Diftongiga lõppevad võõrsõnad (asalea, bei, boi, boa, duo, epopöa, gonorröa, kakao, kauboi, konvoi, krai, lakei, levkoi, oboe, onomatopöa, prostoi, samurai, suhhovei, trio). (aaloe, eefeu, kantselei, kardavoi, meierei, papagoi, patarei, salvei, vaarao) · Pika vokaaliga, välja arvatud ee, lõppevad sõnad (ampluaa, argoo, avenüü, büroo, depoo, eküü, esprii, fopaa, halvaa, kanuu, kanvaa, menüü, metroo, miljöö, partii, raguu, rezii, revüü, zürii, tabloo, trikoo) (intervjuu, kakaduu, kompanii, randevuu) · Vokaaliga lõppevad nootide silpnimed · Hääldamisel vokaaliga lõppevad nootide tähtnimed · Hääldamisel vokaaliga lõppevad konsonantide nimed · Vokaalide nimed · Hääldamisel pika vokaali või diftongiga lõppevad muude keeltetähtede nimed
annaabi.ee 
