20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre niinosast.Linane riie on sile ja läikiv,väeveniv ja suure soojusjuhtivusega. Venivus: 0,5-4% .Tugevus: .Hügroskoopsus: 12%. Temperatuuride mõju:Linast riiet võib triikida päris kõrgel termperatuuril,laguneb temperatuuril 260-320 °C.Pesemistemperatuur peaks olema alla 70 °C. Põlemine: Lina põlemine toimub analoogiliselt puuvilla põlemisega. Lina keemilised koostisosad: tselluloos 80% Lambavill- Villakiud on tekstiilkiududest kõige keerukama ehitusega.Villakarva kasvades moodustuvad erisugused kiukihid.Villarakke on kolme liiki: Katterakud,pärisrakud ja säsirakud. Venivus: 30-45%. Tugevus: 10.15 cN/tex. Hügroskoopsus: 14-19% Temperatuuride mõju:villaseid tooteid pressitakse temperatuuril 140-170 °C.Pesemistemperatuur on 40 °C. Põlemine: Vill on rasksüttiv,põelb aeglaselt,kustub leegist eemaldamisel,põlemisel levitab põlevate sulgede lõhna.Järele jääb must või hall rabe kera.
see on umbes 500 tonni aastas, kahe riigi peale. Arvatakse ka, et 2020 aastaks toodab USA juba 2500 tonni aastas üksi ja seega oleks see juba 20-30 % kogu maailma toodangust. Viimasel ajal on alpaka vastu hakanud suur huvi tundma ka Hiina. [9] Üks unts alpaka villa maksab umbes 3-12 dollarit, varieeruvalt siis sellest, kuidas seda kiudu on töödeldud. [9] 8 5.1.2 Villakiud Villakiud on silinderja kujuga kiud. Peamiseks koostisaineks on keratiin (valk). Villakiud koosneb kolmest kihist, kus kõige välimine on soomuskiht , mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja nii saab vilti. Teine kiht on koorkiht , millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus, samuti sõltub sellest kiu värvus. Kõige sisemine on säsikiht , millest sõltub kiu veeimavus ja soojusjuhtivus. (vt joonist 6) [3]
LOODUSLIKUD MATERJALID Vill ⬜ Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine. ⬜ Villa all kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. ⬜ Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa omadused ⬜ Villl hoiab kõige paremini soojust tänu kiu säbarustele ja elastsusele ning on see juures temperatuuri tasakaalustav. ⬜ Villast valmistatud rõivad lasevad hästi õhku läbi, kuid on soojad ning kortsuvad vähe. ⬜ Villa kiud on raskesti süttivad ning põlevad pikaldaselt, kusjuures põlev koht nagu keeb,tursub Villakiu ehitus
kasvab alpaka villa tootlikus umbes 15-18 % aastas. Toodetakse umbes 500 000 naela kiudu aastas, see on umbes 500 tonni aastas, kahe riigi peale. Arvatakse ka, et 2020 aastaks toodab USA juba 2500 tonni aastas üksi ja seega oleks see juba 20-30 % kogu maailma toodangust. Viimasel ajal on alpaka vastu hakanud suur huvi tundma ka Hiina. [9] Üks unts alpaka villa maksab umbes 3-12 dollarit, varieeruvalt siis sellest, kuidas seda kiudu on töödeldud. [9] 5.1.2 Villakiud Villakiud on silinderja kujuga kiud. Peamiseks koostisaineks on keratiin (valk). Villakiud koosneb kolmest kihist, kus kõige välimine on soomuskiht , mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja nii saab vilti. Teine kiht on koorkiht , millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus, samuti sõltub sellest kiu värvus. Kõige sisemine on säsikiht , millest sõltub kiu veeimavus ja soojusjuhtivus. (vt joonist 6) [3]
Villa pügamine ja esmane töötlus Villa saadakse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel). Tallevill on lammaste villast pehmem ja peenem, kõige karedam on jääravill. Pügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatatakse. Toorvilla kvaliteet oleneb lamba tõust, elutingimustest ja sellest, milliselt kehaosalt on ta pügatud (väiksema väärtusega on pea, saba ja jalgade vill). Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu:
ja teistelt loomadelt saadud kiude. Lammas on üks vanimaid koduloomi ja villa on inimene oma riiete tegemiseks kasutanud juba üle 10000 aasta. Villa tähis riideesemetel. Erinevad villaliigid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Villakiu ehitus Peamiseks koostisaineks on valk. Villakiud koosneb kolmest kihist. Kõige välimine kiht on soomuskiht, mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja saada vilti. Teine kiht on koorkiht, millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus. Kõige sisemine on säsikiht, millest sõltub kiu veeimavus ning soojusjuhtivus. Villa omadused Vill on pehme, elastne ja meeldiv. Laseb õhku läbi ja tänu sellele ei põhjusta higistamist.
[7] Kanep Kanep on varrekiud nagu linagi, kuid materjalina tunduvalt tugevam. Kuna kanepikiud on rohkem puitunud kui linal, kasutatakse seda vähem kangakudumiseks. Enamasti valmistatakse kanepist laevaköisi, nööre, kotte ja tuletõrjevoolikuid. Riided kanepist on lihtsad ja mugavad. Õigesti hooldades on kanep tõeliselt vastupidav materjal. [5] Loomsed kiudained moodustuvad loomade elutegevuse tagajärjel. Loomsed kiud jagunevad villa-, karva- ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on.[4] Siid Siid, mida nimetakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks, on pärit Hiinast ning enne paberi leiutamist kasutati seda kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siid on ainus looduslik katkematu kiud, mis oma ehituselt meenutab hoopis tehiskiude. Seda toodavad siidiussid, kes moodustavad siidikookoneid
Päritolu järgi jaotatakse kiud kahte suurde klassi: looduslikeks ja keemilisteks kiududeks. Looduslike kiudude all mõistetakse kiudusid, mida saab loodusest kiuliste moodustiste kujul taimedest, loomadelt või mineraalsetest allikatest. Tekstiilmaterjalide valmistamiseks kasutatavateks kiududeks võivad olla taimede seemnetel kasvavad kiud, taimede vartest ja lehtedest eraldatavad kiud, vilju katvad kiud. Loomadelt saadavad kiud on põhiliselt villakiud või karvad, jõhvid. Kiudusid, õigemini niite vormivad ka siidiliblikate tõugud enne nukkumist. Ainus looduslik mineraal, mis sobib ketramiseks on asbest. Seda kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Kiudude tuvastamine: Tekstiilmaterjali kiulisest koostisest sõltub, kuidas töödelda materjali ja kuidas temaga ekspluatatsioonis käituda. Tähtis on see ka materjali valimisel mingi toote jaoks, sest
Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 Sisukord ~2~ LOOMSED KIUD MIS NEED ON? Loomsed kiud /animal fibres/ on kiudained, mida saadakse loomadelt. Need koosnevad peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsed kiud jagunevad villa- ja karvakiududeks ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on. Loomsete kiudude jaotus: LOOMSED KIUD VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD (lammas) (jakk, muskusveis) KITSEVILLAD SIID JA METSIK SIID
pestakse kergelt muljudes. Ei talu väänamist, tsentrifuugimist ja masinkuivatust. Kuivatatakse alusel, ei triigita vaid aurutatakse. Villase kiu töötlemiseks kasutatavad võtted: niitmine või katkumine - vill eemaldatakse looma nahalt kraasimine - villast tekitatakse heie (pehme kiududest vall) ketramine - heidest lõnga moodustamine voki abil (tänapäeval masinate abil) korrutamine - mitme lõnga kokku keerutamine kudumine - silmuskudumine varrastega, telgedel kudumine Villakiud on ümar -silinderjas ja koosneb kolmest kihist. Välimine kiht kaitseb kiudu ja annab talle läike. Keskmine kiht annab villale tema omadused ja sisemine kiht muudab villa soojapidavaks. Kui villast eset triikida, siis surutakse kiud lapikuks ja tema endised omadused ei taastu. Villa loomulik värvus sõltub loomast ja on valgest ja hallist kuni mustani. Värvitakse villa hapete mõjul. Värvained võivad olla nii sünteetilised kui looduslikud.
Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. On olemas palju lambatõuge. Villa kvaliteedi järgi võib need jagada kolme põhirühma: peenvillalised, segatõulised ja karmivillalised. Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud)
töötlemiseks kasutatav aine loetelust! NaOH-seebikivi ehk naatriumhüdroksiidiga, HNO3 ehk lämmastikhappega, erinevate soolade lahustega, äädikhappega). 12. Millest valmistatakse sünteeskiude? Selgitade mõne lausega! Fosiilkütusest (erinevad, nt nafta ja turvas) 13. Sünteeskiude liigitatakse (ahela koostise põhjal) a) Homoahelalised b)heteroahelalised 14. Mikroskoopliselt uurides paistab puuvillakiud (villakiud) järgmine (joonistage!) 15. Tsellulooskiudude (villakiudude) põletamisel nende määramiseks eraldub paberipõlemis ja juuste põlemis lõhna. 16. Loetlege kemikaalide klasse/rühmi, mida kasutatakse tekstiilikiudude töötlemisel: Pestakse (seepe), valgendada (oksüdeerijaid), värvida (erinevad värvained ja keedusoola), hapetega töötlemine (villa puhul) 17.. Milleks kasutatakse merseriseerimist?. Mis on selle protsessi olemus?
puitunud kupra sisekülgedelt ja seda tarvitatakse täidismaterjalina päästevestide ja patjade sees ning soojus- ja heliisolatsioonimaterjalina. Loomsed ehk valkkiud Kiudaineid, mida saadakse loomadelt nimetatakse loomseteks kiudaineteks. Koosnevad need peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsete kiudude hulka kuuluvad loomade vill, karvad, jõhvid, siid ja ka suled. Põhiliselt kasutatakse siiski villa ja siidi. Vill Villakiud on silinderja kujuga kiud.Peamiseks koostisaineks on keratiin (valk). Villakiud koosneb kolmest kihist: Kõige välimine on soomuskiht , mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja nii saab vilti.Teine kiht on koorkiht , millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus. Samuti sõltub sellest kiu värvus.Kõige sisemine on säsikiht , millest sõltub kiu veeimavus ja soojusjuhtivus.
Linast eelistatakse kasutada naturaalselt, kuid teda leidub ka värvitult või pleegitatult. VILL (lühend: WO) Vill on lambalt saadav kiud. Maailmas kasvatatakse sadu erinevaid lambasorte, mis annavad erinevate omadustega villa. Ka villa kvaliteet sõltub sellest, milliselt kehaosalt on see pügatud. Vill hoiab soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Villakiud aeglustab keha aurustamisprotsessi kuna sisaldab ja hoiab suures koguses veeauru isegi kui väliskeskkond on kuum ja kuiv. Seetõttu on villast riiet kandes nahapinna suhteline niiskus kõrge. Nahalt niiskuse eraldumine väliskeskkonda on viidud miinimumini, vähendades niiskusekaotust kehas. Kõrbes või suvise tugeva päikesega soovitatakse kanda õhukest villast kangast, et säiliks keha niiskus. Samas on kiud oma olemuselt vetttõrjuv
(liimiga) ühendatud elementaarkiud. 4. Kas puuvillakiust või vaskamoniaak-kiust saab ühtlasema lõnga? Miks? Vaskamoniaakkiust saab ühtlasema lõnga, sest see kiud on toodetud märgketrusmenetluse teel, mis tähendab seda, et kiud on pikk ja ühtlane. Puuvillakiud on looduslik kiud ning kiud pole kunagi täiesti ühtlane. 5. Kumb on jämedam õmblusniit, kas Nr 40 või Nr 20? Jämedam õmblusniit on Nr 20. 6. Kumb on raskem, kas villakiud või polüakrüülkiud? Miks? Villa on raskem, sest kiud on tihedam. 7. Kas puuvillakiud on niiskuse suurenedes tugevam või nõrgem? Miks? Puuvillakiud on niiskuse suurenedes tugevam, sest ... 8. Kas modaalkiud on niiskuse suurenedes tugevam või nõrgem? Miks? Modaalkiud on niiskuse suurenedes nõrgem, sest ... 9. Kas siidkiud on niiskuse suurenedes tugevam või nõrgem? Miks? Siidkiud on niiskuse suurenedes nõrgem, sest ... 10
Fifth level karvkattega Huacayo (95%) v pika, krussis ja läikiva karvkattega Suri v unikaalse karvkattega Huarizo ALPAKAVILL v rohkem kui 22 looduslikus värvitoonis v väga väärtuslik, peene kiuga vill v ühelt 1,1-1,3 kg villa aastas, isaselt kuni 7kg musta villa, millest hea kvaliteediga 3kg v Alpakavill on kergem kui lambavill VILLAKIUD v silinderja kujuga kiud Click to edit Master text style v põhiliseks Second level Third level koostisaineks on Fourth level keratiin (valk) Fifth level v koosneb kolmest kihist, välimine on soomuskiht v
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kati Pall Vill Referaat Juhendaja Kati Adul Paide 2013 Sissejuhatus Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis koosneb peamiselt keratiinist. Sinna kuuluvad süsinik 50%, vesinik 6-7%, hapnik 21- 24%, lämmastik 16-18% ja väävel 2-5%. Villa molekul on nn polüpeptiidimolekul. Lisaks valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja sisesed rasvad)
Imab väga hästi niiskust ja sobib seega Selleks et saada parimat kiudu, kammtakse kitselt aluskarva. Sellest eemaldatakse hiljem sisse jäänud pealiskarvad. Kammimine tehakse kevadel, kui loomad oma talvekarva vahetavad. Kuna ühelt kitselt saab ainult väga vähe villa (kuni 500 grammi), siis on see väga kallis. 1.1.6 Meriinovill Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga elastne ja masinpestav, vormihoidev ega vildistu pesemisel. Meriinovilla kasutatakse kampsunite, pintsakute, kostüümide ja muude kudumite valmistamiseks 1.2 Siid Siidi kasutamine sai alguse umbes 5000 aastat tagasi Hiinas ja Indias. Hiinas sai siidist kiiresti tänu oma tekstuurile ja läikele populaarne kangas kaupmeeste hulgas. Euroopas oli siid nii nõutud, et maksis sama koguse kulda
Nende keskmine raskus on 113-204 kg, võrreldes alpakadega kes kaaluvad 50-80 kg. Samuti on laamad alpakadest 30-60 sentimeetrit kõrgemad. Alpakade kõrvad on kikkis, ent laamadel on banaanikujulised kõrvad. Alpakasid ja laamasid kasvatatakse ka erinevatel põhjustel. Laamasid kasutatakse kõige tihedamalt raskete koormate kandmiseks, kuid alpakasid kasvatatakse nende suurepärase villa ning vahel isegi liha pärast. Alpakavillak on läikiv ja siidine. Villakiud on tuntud kui sooja pidav, kortsumatu, väga hea veeimavusega ja ülipehme. Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu 2 lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks, ja kuna kiud pole kaetud lanoliiniga, ei tõrju alpakavill vett. Alpakavill pole nii säbar kui lambavill, seega on vähem elastne.
Säbarusest oleneb villa elastsus, vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti.(allikas 2) Villane lõng Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi. Tänapäeval toodetakse villast lõnga tööstuslikult. Lõngad võivad olla siledad
Pealisvill on tuhmim ja laugema säbarusega, tugev ja vanub kergesti. Pärast alusvilla eraldamist pealisvillast, toimub villa pesemine, et eemaldada mustus ja praht. Sorteeritud ja pestud vill kammitakse veelkord läbi, et eemaldada naharakud, kõõm ja taimsed jäänused enne ketramist. Kaamelivillal on väga head termostaatilised omadused, kuna kaitseb kaamelit nii väga külmades tingimustes, kui ka jahutab keha kõrbetingimustes. Kaameli villakiud on võimeline koguma soojust, jäädes kaalult samaks. Samad omadused säilivad, kui kaamelivillast on valmistatud kangas. Vastupidavuselt keemiliste ainete toimele sarnaneb kaamelivill kitsevillaga, lambavillast on vähem vastupidavam. Tugevus on sama nagu lambavillal, kuid väiksem mohäärist. Laamavill Laama kuulub kaamellaste sugukonda ja elab kõrgel mägedes. Laamat kasvatatakse
kiul olema peaksid. Polüakrüülkiud on sünteetiline kiud, mis on toodetud propüleenist. Polüakrüülkiude kasutatakse tänu tema sarnasusele villaga pulloveride ja talveriiete (ka kunstkarusnaha) valmistamisel ning kodutekstiilis. Kuna polüakrüülkiud laevad ennast elektrostaatiliselt, siis valmistatakse nendest ka tervisepesu. Polüakrüüli kasutatakse enamasti tekstuursena ja tänu sellele on ta alati kohev nagu looduslik villakiud. Polüakrüültooted on soojad, pehmed, kergesti hooldatavad ning kortsuvad vähe. Hooldus: Polüakrüülist tooted on kergesti hooldatavad ja pestavad õrna pesu programmiga 40oC juures. Elektrostaatilisust saab pehme loputusvahendiga vähendada. Ei vaja triikimist. Mitte kuivatada trummelkuivatusega. Polüakrüülkiud on kuumuse suhtes tundlikud ja võivad kõrgetel temperatuuridel vormi muuta (kortsu tõmbuda). Polüamiid
kergem. Kiu jämeduse väljendamiseks kasutatakse veel ühte võimalust: 5. Dpf - den filamendi kohta Dpf saadakse kui lõnga suurus (jämedus) jagada filamentide arvuga, millest ta koosneb. Näiteks : 40 den lõng, mis koosneb 20-st filamendist = 2 dpf Kiu numbri määramine on võrdlemisi keerukas ülesanne ja tavaliselt vajatakse selleks laboratooriumi. Praktikas kasutatakse abivõtteid: Näiteks puuvillakiud on seda peenem, mida pikem ta on; villakiud on seda peenem, mida säbaram ta on. Sobiva suurusega kiudude valik sõltuvalt otstarbest on väga oluline. Valides rõivaste valmistamiseks liiga jämedad kiud, saame kange ja ebamugava kanga ja valides liiga peened kiud sisustus- ja tehniliste tekstiilide jaoks, saame vähe vastupidavad ja vähese tugevusega tooted. Tugevus Kiu tugevus on kiu omadus vastu pidada staatilisele jõule. Kiu tugevus sõltub eelkõige kiu molekulaarsest struktuurist
Keratiini koostisse kuuluvad tähtsamad aminohapped on glutamiinhape, tsüsteiin, tsüstiin (tekib kahe tsüsteiini molekuli liitumisel) ja arginiin. Keratiini keemiline ehitus on selline, et võimaldab villakiudu väga hästi värvida (vaba karboksüülrühm glutamiinhappel ja arginiinijäägil guanidiinrühm). Korduv lüli (-CO-NH-), mis esineb villas, on tekkinud aminohapete polükondensatsiooni tulemusel. H2N-CH-COOH R Villakiud on väga elastsed. Nad deformeeruvad kergesti (tõmbuvad rohkem krussi või lähevad sirgemaks) kõrgema temperatuuri, vee ja redoksreagentide toimel. (Toimub üleminek tsüsteiinilt tsüstiinile). Villakiududel on veel üks omadus, mida teistel kiududel ei ole vill on kaetud soomustega (umbes nagu kala nahk). Kui villakiudu või villast riiet kuuma veega või auruga töödelda, samal ajal hõõrudes ja sõtkudes, siis
pehme (Auma Expo). Veluurid- sametise pealispinnaga vaipkatted. Lõikamisel servad ei hargne, mis võimaldab lõigatud kujundeid põrandal (www.alfalend.ee). Villa omadused Vill on täiskatetes kasutatavatest materjalidest kõige hinnalisem, on pehmem ja hubasem, kuid samas vastupidav. Summutab hästi heli, on antistaatiline ja nahasõbralik. Pressimisjäljed taastuvad kiiresti. Villal on palju häid omadusi, mida tehiskiudude valmistajad püüavad jäljendada. Villakiud on võimelised endasse tohutul hulgal mustust peitma. Vill ei süti kergesti ja värvub lihtsalt. Villa värvitoonid on eredad. Saadaval paljudes värvitoonides ja mustrites, samuti erineva tekstuuriga. On pleekimiskindel. Vill imab hästi niiskust, kuid pole kuigi kulumiskindel. Sobib nii eluruumidesse kui ühiskondlikesse hoonetesse. Kookos Valmistamiseks kasutatakse kookoskiude, mis on antibakteriaalsed tänu oma rasvasisaldusele ning säilitavad selle omaduse ka valmisvaipades
kalduv profiiliga, villa kiht jääb allapoole. Enne kui alusele pannakse, lisatakse nahale keedusoola u 30% naha massist. Nahk kaalub 6-7 kg, ühele nahale kulub ligikaudu 2 kg jämesoola. Kui sool on peale pandud, siis laotakse nahad kaldalusele ja soolvesi hakkab nahkadelt maha jooksma ning nii võib nahkasid säilitada, kui ruumi temperatuur on +2---+8. Enne parkimist peaks nahk olema 2-3 nädalat soolas. Siis jääb villakiud ilusti naha külge kinni, saame parkides kvaliteetse villa. Laotakse nii, et villad jäävad kokku ja naha sisepind jääb teisele poole. Lambakasvatussaadus on ka elus lammas. Seda eelkõige tõuloomakasvandustes. Elusloomade müük on kogu aeg tõusnud, sest lammaste arvukus on tõusnud. Samuti on võimalik eluslambaid riigist välja viia, eelkõige müüakse Lätti ja Leetu. ARETATAVAD TÕUD EESTIS Eestis on peamiselt kaks kodumaist lambatõugu. Nendeks on Eesti tumedapealine lambatõug
Tema kalli hinna tõttu kasutatakse ainult kasmiiri harva, enamasti segatakse teda teiste kiududega sobib mantlite, pulloveride ja kostüümide kangaks. Aastas kogutava villa kogus on üsna väike, see selgitab ka kasmiirvilla kõrget hinda. Esemeid tuleb pesta õrnalt käsitsi, kasutades spetsiaalseid villase pesemisvahendeid ja leiget vett. Meriinovill Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga elastne ja masinpestav, vormihoidev ega vildistu pesemisel. Meriinovilla kasutatakse kampsunite, pintsakute, kostüümide ja muude kudumite valmistamiseks. Mohäär Angoorakitse vill või sellest villast lõng. Mohäärkiud on väga pikad, iseloomuliku läikega, värvuselt valge, vahel hallikas, pruunikas, harva must. Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill. On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea puhastada.
0,009mm, seega ristlõige on umbes 0,009*0,009*3,14=0,00025mm²( eeldades, et kiu rislõige on enamvähem ringi kujuline. Vot ei tea, kas Wiki ja muud allikad valetavad, on meie kiud villakiud eriti rammusa eluka küljest või veel mõni mulle arusaamatu põhjus. Jõud purunemisel Deformatsioon Ristlõige Pinge (N) (%) A (mm²) (N/mm²) 0,66185 15,28 0,0016946565 392,1558171171
annaabi.ee 
