Pühad Kanutid ja nende kujutamine kunstis Püha Kanut Kanuti-nimelisi pühakuid on kaks Kanut tuleneb taani keelsest nimest Knud Esimeseks Püha Kanutiks on Knud IV Kanuti Gildi hoonega on seotud nii Knud IV kui ka Knud Lavard Kolmandaks Knudi-nimeliseks pühakuks on Knud Lavardi mõrvanud Magnuse poeg Knud Lavard Pühakupäevaks on nuudipäev ehk kanutipäev Algselt peeti seda päeva 7. jaanuaril, pühaku surmapäeval Hiljem viidi see päev üle 25. juulile Knud Lavard on Tallinna käsitööliste ühenduse, Kanuti Gildi kaitsepühak
Kiud saadakse koorelt kätte neid merevees leotades. Puuvilla ajalugu Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad 5.–4. aastatuhandel eKr. Induse oru puuvillatööstus oli hästi arenenud ja osa tol ajal kasutatud ketrusmeetodeist oli selles piirkonnas kasutusel kuni India industrialiseerimiseni. Puuvilla taimed Allikad: http://evm.ee/uploads/files/Kanut/tervonen_tekstiiliteoorained.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill https://www.google.ee/search?q=puuvill&espv=2&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ve d=0ahUKEwjp9eGL8MTLAhVMvRQKHQUVCpoQ_AUIBygB&biw=1242&bih=545#i mgrc=7_L_K_JksDhThM%3A
Tallinn on 8. Euroopa linn, mis selle sai. 29.12.1984. kehtestatakse muinsuskaitsekuu (18. aprill-18.mai). 24. septembril 1987. a. kehtestas ENSV MN Rebala ajaloolis-kultuurilise kaitseala. Sama aasta 12. detsembril moodustati Eesti Muinsuskaitse Selts. 1. Aprillil 1988. luuakse VRV, KRPI ja Valitsuse ''Inrestauraator'' baasil Vabariiklik koondis ''Eesti Restauraaror''. 1. Jaanuaril 1990. a. asutati Kunstimuuseumi ja Vabaõhumuuseumi restaureerimiskondade baasil ennistuskoda ''Kanut'', kui kultuuriväärtuste konserveerimise, restaureerimise ja teadusliku uurimise keskus. 1993. a. 1. oktoobrist ühendatakse eri ametkondade (ajaloo-, arheoloogia- ja kunstimälestiste, arhitektuurimälestiste) muinsuskaitsetöötajad ühtseks Muinsuskaitseametiks. Vabariigi Valitsuse 14.10.1994. määrusega nr 375 asutati Kultuurimälestiste riiklik register. Tallinna Linnavalitsuse 25. novembri 1994. aasta määrusega nr 110 moodustati vahepeal
1630. aastad · Hans von Paykülli hauaplaat. 1679 · Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat. 1677 · Hermann von Nierothi ja tema abikaasa Gertrudi hauaplaat. Umbes 1642 Kujutatud pühakud: · Kristuse esitamine templis. 1430. aastad (Liechtensteini lossi meister) · Püha Nikolaus, Neitsi Maarja, evangelist Johannes. 1510. aastad (Henning van der Heide) · Püha Jüri lohega. Umbes 1520 (Michel Sittow) · Püha Kanut. Umbes 1540 (Andreas Bornemann) · Püha Dorothea Umbes 1510; Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus. Umbes 1500 · Tobias Heintze. Püha Kristoforus. 1624 · Püha Birgitta või Püha Anna. Umbes 1500 Altarid: Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478- 1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha
- Triumfikrutsifiks oli igas keskaegses kirikus - Kristus, apostel Johannes, neitsi Maarja. - Kristus 1360-1380, väiksem, pöök, rist tammest tippudel liilialeht. oli kahepoolne rist, ebatavaline, selliseid kasutati tavaliselt kloosterkirikutes. päritolu teadmata - saatjad 15. sajandi algus, tamm, seest õõnsad, kristusest suuremad, pärit mõnest TLN kirikust - teos tuli Harju-Risti kirikust, vb enne oli Padise kloostris - Oli ilmselt riputatud, mitte palgil Püha Knut/Kanut. 2 kuju: puit: 16. saj, kivi 1516, hetkel on eksponeeritud ainult üks Muu värk Kantsel - 1624 Tobias Heinze ja Daniel Blume. Hävis 1944. - Tahvlitel oli Kristuse elu. Hävinud pingistiku jäänukid kogudusest paremal.. :/ Chrisostophorus hetkel väikse kabeli nurgas piilari ääres - Algselt kantsli tugisammas - Vähene pühak, keda kujutatakse -> hiiglaslik koeranäoga mees, kes tahtsi teenida kõige võimsamat. tassis inimesi üle jõe
annaabi.ee 
