pandud kuld sõrmust. Nimelt pidi hakkama sõrmus veesoone kohal pendeldama. Niit tuleb panna läbisõrmuse (sõlmida vist ei tohtinud) ja hoida mõnda aega paigal. Kiiresti pidi hakkama sõrmus juba vaikselt liikuma kui on tegu veesoone kohaga. Täpselt ei mäleta kas leidsime sooned. Mina aga proovisin läheneda asjale tänapäevasemalt. Minu emal on peavalud ja tal on tihti halb enesetunne. Valisingi iseseisvaks tööks veesoonte otsimise. See võib tuua ka emale parema tervise. Otsisin garaasist üles alumiiniumtraadi rulli ning tagusin need alasil sirgeks. Lõikasin endale kaks 40-50cm juppi, murdsin kummalgil traadil mõõdulindi abil 10 cm kauguselt otsad alla poole. Kasutades nurgikut painutasin need tõpselt 90 kraadi alla. Sõitsin koju. Kui see sai tehtud, panin käed rusikasse nii, et traadid saaksid käes vabalt liikuda edasi-tagasi (nagu talle saba). Hoidsin traate käes vastu kõhtu, neerude
Allikukivi koopad Allikukivi koobaste ja allikate kaitseala asub Pärnumaal Saarde vallas Tihemetsa aleviku ja Väljaküla maadel; pindala 16,5 ha. Asutatud 1976. Allikukivi kolmest koopast koosnev 33 m pikkune koobastik on tekkinud Aruküla lademe liivakividesse maa-aluste veesoonte uuristaval toimel. Pärast koopa suudme lae osalist sissevarisemist on sellele rajatud uus, betoonist lagi. Koopas voolav allikaoja (suvine vooluhulk 10,5 l/s) avaneb ürgoru veeru jalamil. Allikukivi (Kärsu) allikas oli oluline veevõtukoht juba muinasajal. Koobaste ja allikatega on seotud palju muistendeid. Allikukivi koopad ja Kärsu allikas on ürglooduse objektid.
mis on tugevalt seotud ka muutustega atmosfääri koostises. Puhta vee varud ja bioloogiline mitmekesisus väheneb kiirelt. Inimeste tegevuste tagajärjel saastub õhk, kahaneb osoonikiht. Tekib globaalne soojenemine, pinnas ja vesi saastuvad. Mürgised kemikaalid satuvad pinasesse, vette ja atmosfääri, ja nagu juba varem öeldud väheneb looduse mitmekesisus ja loodusressursid. Seda kõike põhjustab metsade raie, keskkonnavaenulike ainetega looduse reostamine, veesoonte tühjaks pumpamine, jõgede ümberkujundamine ja palju muud. Õnneks on paljud inimesed aru saanud inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud võitlust loodussõbralike eluviiside eest. On hakatud hooldama metsi, selleks on mitu erinevat moodust. Näiteks hooldusraie nagu valgustusraie, harvendusraie ja sanitarraie. Valgustusraidega kujundatakse liigilist koosseisu ja parandatakse valgus- ja toitetingimusi.
Põhjendust sellele siiski ei ole, sest pilda reageerib ka ruumis, mis on igaltpoolt topelt ekraniseeritud ja maandatud, mistõttu seal puudub igasugune magnetväli. Veesooned toimivad tegelikult energiakogujatena, mis saadavad välja kahjulikke kiirgusi. Nad mõjuvad kahjulikult rakkude paljunemisele ning inimese tervisele. Veesooni võib ette kujutada nähtamatute seintena, mille kahjulikku mõju on meditsiiniliselt põhjalikult ja pikka aega uuritud. Looduses võib täheldada veesoonte läheduses kasvavatel puudel sageli haigusi ja väärkasvu. Ioniseeriv ja radioaktiivne kiirgus Looduses kohtab ka radioaktiivset ja ioniseeruvat kiirgust. Seda tekitavad radioaktiivsed ained nagu uraan, plutoonium, toorium. Radioaktiivne kiirgus võib olla tehniline või looduslik. Tehnilist kiirgust põhjustavad ehitusmaterjalid nagu tuhaplokid, röntgenseaded, tuumajaamad, radioaktiivseid elemente sisaldavad seadmed ja aparaadid, aatomikatsetused jm.
3.2 Vitsamehed Vistsamehed ehk põhjaveesoonte uuraid otsivad veekanaleid, teevad põhjavee uuringuid ja projekteerivad puurkaeve. Enamasti neil on kindel puuoks kuid saab ka alumiinium traadiga kindlaks teha või mõne kõrg tehnoloogilise pendliga, kus on suuremad vee sooned. Veesooni otsitakse küll enamasti puurkaevude rajamiseks, kuid neid otsitakse ka muudel põhjustel, näiteks: inimestel pole hea elada vee soone peal kuid ka taimed ei saa hästi kasvada veesoonte peal. Uurida on võimalik kõiki erinevaid põhjaveekomplekse alates kvaternaarsete setetega seotud põhjaveest kuni liivakividega seonduva Kambrium-Vendi veekompleksini. Ühtse teooria puudumine muidugi ei sega väidetava oskuse kasutamist, olgu toimemehhanism või kasutustavad millised tahes. Suurem hulk on oma oskuses aga nii kindlad, et hindavad oma täpsust 90-100-protsendiliseks. 9 KOKKUVÕTTE
Vähemtuntud tekstiilkiud Iseseisev töö Materjaliõpetus Kanep (CA, HA, Ha) hamppu, hampa, hemp, Hanf, canapa, hennap, chanvre Kanep on üks vanimaid kultuurtaimi. Kanepikiud on kasutusel mööbli- ja tekstiilitööstuses. Ajalooliselt on kanep olnud populaarne materjal köite, purjede ja telkide valmistamisel. Tehnilise kiuna kasutatakse seda ka vaipade, kottide, võrkude ja paberi tootmisel. Kanep on jõuliselt trüginud ka kodutekstiilide hulka, seda eriti viimastel aastakümnetel. Vastupidavuse poolest ei jää kõnealune kiud alla linale ning tänu kulumiskindlusele on kanep ideaalne mööblikangas. Kanepist kangaid tuleks pesta vedela pesuain...
Rõivaid võib pesta pesumasinas. Kanepiriie on 8 korda niiskust imavam, kehal jahe ja õhku läbilaskev. DZUUT (JU,Ju) - juti, juuti, jute, Jute, juta. Kasutatakse kotiriide, pakkematerjali (mis pikendab toiduainete säilivusaega), tehnilise tekstiili valmistamiseks. Elektroonika-tööstuses kasutatakse dzuudi elektromagnetlainete isoleerimiseks. Odav,vähe veniv, hea paindetugevus. Dzuudist tehakse näiteks põrandakatteid. Teadlaste hinnangul aitab dzuutkate elimineerida veesoonte halbu mõjusid, mistõttu on see kate eriti sobilik magamistuppa. RAMJEE (RA,Ra) - rami, Ramie, ramee ehk hiina nõges - üks väärtuslikumaid ja kvaliteetsemaid kiudaineid, peenekiuline niinekiud, mis sarnaneb linasele. Troopiline 2-3m kõrge taim annab 3 saaki aastas. Kiudu kasutatakse käsitööniidina või niplispitsi valmistamisel, laudlinakangaste, kleidiriide, köie, nööri, kalavõrkude ja hinnalise paberi valmistamiseks. KANVAA kangas
rituaalsel eesmärgil matustel surnuvankri, kirstu ja haua ehtimisel. Märkimist väärib jugapuu okstest vanikute valmistamise komme Lääne-Eestis. Eriti levinuks muutus see komme möödunud sajandi algul. Jugapuu okstest vanikut peeti selle tiheda okastiku ja sügavrohelise tooni tõttu kenamaks kui kuuseokstest vanikut. Näiteks Saaremaal ehiti nendega hooneid suuremate pidustuste puhul ja kaeti kalmukünkaid. Omaette kasutusala oli pajuokstel veesoonte leidmisel. Enamasti paju oksast, vahel ka pihlaka oksast valmistati pild ehk nõiavits. Sellega otsis kaevutark veesooni, kui oli vaja talule uut kaevu rajada. Pild oli kaheharuline pajuoks, mille harusid kaevutark veesooni otsides käes hoidis. Veesoone kohal pidi oksa tipp allapoole käänduma. Pilda valmistamisega seostus mitmesuguseid maagilisi toiminguid. Näiteks pidi sellele erilise väe andma valmistamine volbriööl, 1. mail.
Metsalagendikud. Teisi Inglismaa väljendusrikkaid maastikke: Greenwhich Hospital, St Pauli katedraal, St James'i park Londonis, Badmintoni lossi aed Gloucestershire'is jt. HOLLANDI AIAD 16.-17. SAJANDIL Hollandi olud. Holland oli madal maa, riigil oli väike pindala. Probleemiks oli maa kuivendamine, rajati hoolega kanaleid ja tamme. Maal oli suur defitsiit, maakasutus oli seetõttu väga otstarbekas - kruntide kuju ja seega ka aiad sobitati täisnurkselt veesoonte vahele. Maapind koosneb peamiselt alluviaalsetest kivimitest, mistõttu seal puudub rikkalik kivimaardla. Kõrgete kaitsemüüride, treppide, purskkaevukaskaadide ehitamine looduslikust kivist, nagu teistes Euroopa maades, osutus seal kulukaks, kuna materjali pidi tellima välismaalt ning see oli seotud pikkade transporditeedega. Ka kultuuriliselt ei olnud riik sugugi terviklik: katoliiklikud alad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
