Eksamiküsimused ristmik 2018 vastused (0)

Eksamiküsimused – ristmik 2018 1. Mis on portaal, mis konsool Portaal - üle sõidutee ulatuv tugikonstruktsioon ühe või mitme postiga mõlemal pool 
sõiduteed, mis kannab liikusmärke, valgusfoore või muid sõiduradade kohale paigaldatud 
seadmeid. Konsool - ühest postist ja konsoolist koosnev tugikonstruktsioon, mis kannab liiklusmärke, 
valgusfoore või muid sõiduradade kohale paigaldatud seadmeid. 2. Millal  on vaja teha  ristmiku läbilaskvusarvutused Ristmiku läbilaskvus sõltub:  ristmiku tüübist;  liikluskorraldusest:  sõiduradade arvust;  liiklusvoogude jaotusest. 3. Eritasandilise liiklussõlme  variandid Eritasandiliste liigitus – täiustatud, täielikud ja mittetäielikud 4. Rampide tüübid (ja seletused)     Rambi põhikuju tuleb määrata lähtudes eritasandilise ristmiku tüübist.        silmusrambid;  poolsujuvad rambid;  sujuvad rambid. Rampide liigitus – 3 rambi liiki 240-300 kraadi tsentrit ei läbita või 
läbitakse korra,  silmus üle 240 kraadi ja tsentrit läbitakse 2 korda, sujuv 
kuni 120 kraadi ja tsentrit ei läbita T ü ü p   I T ü ü p   I I T ä i e l i k   l a h e n d u s M i t t e t ä i e l i k   l a h e n d u s s i l m u s r a m p p o o l s u j u v   r a m p s u j u v   r a m p R a m b i   t ü ü p


5. Pöörderaja minimaalselt  vajalik  pikkus 6. Miks sõlme puhul on mõistlik peatee süvendisse jätta 7. Kuidas  ristmiku  loendustulemustest (12 suunda) 
arvutuslikud tipptunnikoormused saada 8. Ristmikule on antud ette teenindustase. Millised nõuded 
tuleb täita erinevate tipptundide puhul (1 ehk max, 30, 100, 
200) 9. Mida tuleb teha ristmiku ja selle lähiala katendi 
tugevdamiseks staatilise koormuse tõttu 10. Mida teha, kui ristmikualale tuleb lõikuvaid teid rohkem kui 
kaks (ristmikul on rohkem kui 4 haru) 11. Mis on mahasõit, mis ristmik Mahasõit – piirdub ainult teeäärse kinnistuga. Kui läbib kinnistut, on ristmik   Ristmikud  ja risted jagunevad sama- ja eritasandilisteks. Kõik teed, mis koonduvad 
ristmikku, on ristmiku harud. Mahasõit - sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, 
põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt 
väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. Ristmik - on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. 
Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise
kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, 
üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede 
omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra 
määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata. 12. Liklussaare konstruktiivsed  ja funktsionaalsed  tüübid Liiklussaare tüüpide jaotused – kaitsvad, eristavad ja suunavad. Tõstetud, 
värvitud ja erineva kattega Saared jagunevad põhiülesande poolest kolme klassi:  suunav saar – suunab sõidukeid liikuma antud manöövri jaoks ettenähtud  trajektoori mööda;  eraldav saar – rajatakse ristmikule lähenevale harule eraldamaks üksteisest kas  vastassuunalisi või pärisuunalisi liiklusvoogusid;  kaitsev saar – ehk jalakäijate saar aitab jalakäijatel ohutult ületada sõiduteed.  Kaitsvaid saari võib kasutada ka ühistranspordi peatusena. Kaitsva saare vajadus  sõltub eelkõige sõidutee laiusest.   Sageli täidab üks konkreetne saar mitut funktsiooni. 


Konstruktsiooni poolest võib saari jagada kolme tüüpi:  I   – äärekivide või plaatide abil tõstetud saared;  II   – teekattele märgistatud saared;  III   – teekatteta saared, mille kuju on määratud teekatte servaga.  Tõstetud äärekiviga saared (I tüüp) on kõige efektiivsemad 13. Millal on vaja iseseisvat pöörderada (kaetud rada) Iseseisev pöörderada- kui on pöörde intensiivsus 500 a/h, siis on see 
vajalik. 14. Summaarne kalle ristmikul, kuidas arvutada Summarse kalde resultantvalem – pythagorase ruutjuur ruutjuur(pikikalde 
ja põikkalde ruutude summast) 15. Nähtavuskolmnurk – piirangud kolmnurga ala kohta Nähtavuse piirang – 0.40m(Põõsad)-2.40m(puu oksad) Iga ristmikule läheneva sõiduki juht peab nägema teistelt harudelt ristmikule lähenevat
sõidukit õigeaegselt, et oleks võimalik kokkupõrget ära hoida. Nähtavuskolmnurk on 
ala, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Juhul kui takistuste 
kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kasutada sellist liikluskorraldust, mis nõuab 
väiksemat nähtavuskolmnurka. 16. Nõuded kõrvaltee (ristuva tee) pikiprofiilile ristmiku lähialas 17. Millal on vajalik ohutussaar ülekäigurajale 18. Ringristmike erinevad variandid (liigitus) 19. Mis on põimumine Põimumisalana tuleb käsitleda ala, kus rajavahetuste sagedus on suurem 
võrreldes tavalise maanteelõiguga ristmikevahelisel alal.


  20. Max jalakäijate tihedus ohutussaarel, ohutussaare min 
suurus 2 in/m2, 6 m2 ; (2 inimest ruutmeetrile)   21. Mis on tagasiaste kõrge saar tagasiastega min 0,5 m kui äärekivi > 10 cm 22. Eritasandilised liiklussõlmed – trompet Kasutatakse T-kujulise (3 harulise) ristmiku puhul. Sobiv kasutada, kui 
peateelt on suur vasakpöörde intensiivus kõrvalteele. Koosneb 1 
silmusrambist ja 3 st sujuvast rambist ning 1 viaduktist või tunnelist. 23. Eritasandilised liiklussõlmed – jaotusringiga sõlm


24. Eritasandilised liiklussõlmed – ristikhein, mis on selle sõlme 
juures probleemsem   25. Raudteeületus – nõuded sõidutee geomeetriale (piki- ja 
põikkalded) Maantee ja raudtee lõikumisnurk raudteeületuskohal      peab olema võimalikult  täisnurga lähedane.  Raudtee piki põik kalded, 2 asja, 2m rööpast on raudtee põikkalle sama 
mis tee pikikalle, sõidutee põikkalle on 0, 25 m ulatuses taastatakse 
sõidutee põikkalle 2,5%, 50 m rööpast pikikalle kuni 3 % 26.Mis on kriitiline tühik ristmiku läbilaskvusarvutustes     Siin lähtume nn    “   kriitilisest tühikust”,      mida võiks lugeda normaalsetes  tingimustes vähimaks ohutuks intervalliks.  “   Kriitilisest tühiku” kestus sõltub: omanöövri tüübist , mis kavatseb tühikut kasutada;
okõrvalteelt väljasõidu liikluskorraldusest (“PEATU JA ANNA TEED” või “ANNA 
TEED”);
oliiklusvoo keskmisest või selle kohta informatsiooni puudumisel lubatud 
sõidukiirusest peateel;
osõiduradade arvust peateel;
oristmiku geomeetrilistest ja ümbruskonna tingimustest
okiirendusraja olemasolust


27.Miks ringristmik ei ole hea lahendus maanteedel? Miks siiski
neid kasutatakse?  Ringristmiku jaotusringi läbimõõt seondub tavaliselt maantee liigi ja tänava klassiga (mida madalam klass, seda väiksem saar)  
 Magistraaltänavatele  ja maanteedele kavandatavate  ringristmike jaotusringi  läbimõõt võiks jääda piiridesse 12 m kuni 40 m  28.Kui kaugel peaks olema jalakäijate ülekäigurada ristuvast 
teest? 29.Miks peaks bussipeatus olema pärast ristmikku?  Üldjuhul on bussi- ja trollipeatuse soodsaim asukoht pärast ristmikku.  
 Juhul, kui ühissõidukite marsruudid ristmikul hargnevad, on soodsam, kui bussi- ja  trollipeatus paikneb enne ristmikku, siis tuleks peatuse ette paigutada täiendav  stoppjoon, kus ühissõidukitele antakse nende olemasolu korral liikumist lubav foorituli enne muud liiklust.  30.Liigitada konfliktpunktid, joonistada (3-külgne, 4-külgne, 4-
ne ring)