Niisked ja märjad ruumid (0)

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Niiskus ja hüdroisolatsioon ruumides

Vältimaks hoone niiskuskahjustusi 10 cm ülespööret seinale. ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata Seinad: jaotatakse märgadeks ja niiskuse eest isoleerida. Selles niisketeks tsoonideks vastavalt artiklis keskendume vannituba- veeagregaatide paiknemisele dele ning muudele sarnastele ruumis (vt jn 1, 2, 3)

Hüdroisolatsiooni tööd

5

docx

Plaatimine

ohtlikuks. Hallitusseente eoseid leidub mõõdukalt nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuskahjustustega ruumides võib nende sisaldus õhus normaalsega võrreldes tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida. Niiskete ja märgade ruumide jaotus: Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus.

Plaatimine

17

doc

Plaatimine läbi ajaloo

Hallitusseente eoseid leidub mõõdukalt nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuskahjustustega ruumides võib nende sisaldus õhus normaalsega võrreldes tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida. Ruumide jaotus: Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum, sauna leili ja pesuruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim,näiteks dussi ümbruses. See tsoon nõuab väga efektiivset veetihendust ning ruumi kujundamisel tuleb jälgida, et detailid, mis ei koosne niiskuskindlatest ja

Plaatimine

5

odt

Sauna hüdroisolatsioon

Tallinna Ehituskool Hüdroisolatsioon saunas Elvis Aas Õr 26 Tallinn 2010  Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kõik algab planeerimisest 3. Kalded korda 4. Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus 5. Märjad ja kuivad tsoonid 6. Esmalt seinad 7. Põranda tegemisel ole hoolas 8. Puhtus on pool elu 9. Testitud ja turvaline  Saunaruumid veekindlaks Saunu, vannitube, dushiruume jt. märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel vuugitäidis on poorne ja loob veele ja niiskusele

Üldehitus

7

odt

Plaatimine

Tarvo Maaring V-07 1. Sõltuvalt niiskusest jaotatakse ruum millisteks tsoonideks ? Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale.

Ehitusviimistlus

67

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

Ühendusteede pind on korruse netopinna osa, mis on ettenähtud hoone osade omavaheliseks ühendamiseks (näiteks trepikojad, mittetehnoloogilised koridorid, liftisahtid evakuatsioonirõdud). Hoone köetav pind on ruumide, mille õhu temperatuur kütteperioodil oluliselt ei reageeri välisõhu temperatuuri muutustele. Lahuspind on korterist lahus olev ruumide pind näit keldris olevad kuurid, panipaigad jms, Siia ei kuulu elamu ühiskasutusega ruumid näiteks korterite ühine saun. See on üldkasutatav pind. Hoone ruumala, maht Hoone ruumala on hoone füüsiline maht (ei võeta arvesse ehitusealuseid läbisõite). Hoone maapealase osa maht määratakse hoone esimese korruse piiride väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega. (hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini) + pööningukorruse maht.

Hoonete konstruktsioonid

23

pdf

Hoonete piirdetarindid EKSAMIKÜSIMUSED

● Ehitise tellija ei ole ehitusalal pädev. Millise järelevalve ta peaks endale konsultandiks palkama? Kui tellija pole ehitusalal pädev peaks ta palkama kvaliteetse omanikujärelevalve, kes suudaks tuvastada võimalikke projekteerimis ja ehitustehnoloogilisi vigu. ● Kirjelda evakuatsiooniteedele esitatavaid nõudeid *Evakuatsioonitee pikkuseks on üldjuhul: 1 evakuatsioonipääsu korral kuni 30 m, 2 evakuatsioonipääsu korral kuni 45 m. *Evakuatsioonitee laius on üldjuhul: vähemalt 1,2 m. Kuni 2 kor ruselises elamus ja evakuatsioonialal, mille kasutajate arv on maksimaalselt 60, võib 1 evakuatsiooniteedest olla vähemalt 0,9 m laiune. *Evakuatsioonitee kõrgus peab olema vähemalt 2,1 m. Trepikoja välisukse laius peab olema vähemalt samane trepikäigu laiusega. *Büroohoone väljumistee maksimaalpikkus: 45 m. Keldrikorruste evakuatsioon peab suunduma otse välja. *Tulekustutus ja päästemeeskonna sisenemistee kel

Hoonete piirdetarindid

11

docx

Hoonete kordamisküsimused

Maast väljas - 30 cm. Tavaliselt aga 50 cm ning ümber maja tõstetakse pinnas kõrgemale (antakse kalle, et vesi seinast eemale juhtida). I korruse põrand asub vundamendi pealispinnast 3 cm kõrgusel (postvundamendi puhul). Vundamendi kõrgus maapinnast vähemalt 300mm, põranda kõrgus vundamendist 500 mm. 12. Hoone sokli soojustamine, sokli väliskihi soovitatavad materjalid Soojustamine Soojapidavus peab olema R0 2,0 m2K/W Kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis peab soojapidavus olema R0 3,57 m2K/W Keldriga hoones tuleb kelder väljastpoolt soojustada. Keldrita hoonel tuleks väljaulatuv osa soojustada väljastpoolt. Kasutada tuleks vahtpolüsterooli. Soojustusmaterjalid Maapealsed ja maa-alused tarindid eraldatakse kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga ­ kahekordne bituumenvõõp, defon, jafoplast jne. Sokkel tuleb kujundada nii, et maapinnalt üles pritsiv vesi ja lumekihi sulamine ei kahjustaks välisseina

Ehitusõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)