Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusõpetuse seletuskiri (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Geomaatika osakond
Annika Birk
HOONE PROJEKT
Õppeaines „Ehitusõpetus“
Juhendaja Meeli Kams
Tartu 2010

Sisukord


1. Seletuskiri 3
1.1Üldosa 3
1.2Asendiplaaniline lahendus 3
1.3Arhitektuurne lahendus 3
1.4Konstruktiivne lahendus 3
1.4.1 Vundament ja alusmüürid 3
1.4.2Seinad 3
1.4.3Põrandad 4
1.4.4Aknad ja uksed 4
1.4.5Katus. Katuselagi 4
1.5Tehnovõrgud ja rajatised 4
1.5.1Veevarustus ja kanalisatsioon 4
1.5.2Kõte ja ventilatsioon 4
1.5.3Elektrivarustus 4
1.5.4Nõrkvool ja side 4
1.5.5Tulekaitse nõuded 5
1.5.6Keskkonnakaitse 5
1.6Tehnilis-majanduslikud näitajad 5
1. Seletuskiri 3
1.1 Üldosa 3
1.2 Asendiplaaniline lahendus 3
1.3 Arhitektuurne lahendus 3
1.4 Konstruktiivne lahendus 3
1.4.1 Vundament ja alusmüürid 3
1.4.2 Seinad 3
1.4.3 Põrandad 3
1.4.4 Aknad ja uksed 3
1.4.5 Katus. Katuselagi 4
1.5 Tehnovõrgud ja rajatised 4
1.5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon 4
1.5.2 Kõte ja ventilatsioon 4
1.5.3 Elektrivarustus 4
1.5.4 Nõrkvool ja side 4
1.5.5 Tulekaitse nõuded 4
1.5.6 Keskkonnakaitse 4
1.6 Tehnilis -majanduslikud näitajad 5
1.7 Lisad........................................................................................................................................... 6

1. Seletuskiri


  • Üldosa


    Katsstriüksuse nimi on Omatalo, mille katastritunnus on 0428: 002: 37823 Hoone projekteerimise on lähtutud Eestis kehtivatest RYL normidest ja ehitusseadusest. Projekteeritud õhepereelamu on tüüpne, samas on võimalik teha mõningaid muudatusi arvestades hoone tulevast asukohta .
  • Asendiplaaniline lahendus


    Krundi suurus on 1376 . Elamu +-0,000 kõrguseks valida kõrgus 65,55m. Lisaks on krundile ette nähtud garaaz -puukuur, mille +-0,000 kõrguseks valida 65,55 m. Hoone fassaad on suunatud lõuna poole. Krunt on piiratud lippaiaga.
  • Arhitektuurne lahendus


    Eramu on 1-korruselisena, ilma keldrita kivimaja . Esimesel korrusel paiknevad tuulekoda , esik, elutuba , TV-nurk, kaks magamistuba, avatud köök, WC-vannituba, saun ja puhkeruum. Siseseinad viimistletakse kuivades ruumised krohvi ja värviga. Seinte välisviimitlus tehakse heleda krohviga. Katuse kalle on 20°. Katus kaetakse pruuni plekiga.
  • Konstruktiivne lahendus

  • Vundament ja alusmüürid


    Majale ehitatakse betoonvundament laiusega 250 betoonist C20/25. Armeerimiseks kasutatakse 10 mm AIII armatuuri, 2 alumise pinna lähedal olevat latti ja 2 ülemise pinna lähedal olevat latti. Keskmisele kandvale seinale paigutada 6 latti. Jätkamisel ülekate vähemalt 300. Vundamendi peale pannakse perimeetri ulatuses SSBS-tüüpi rullmaterjal . Tagasitäitena kasutatakse liiva.
  • Seinad


    Kandeseinaks on välisseinad, mis tehakse 200 mm 3Mpa survetugevusega keramsiitplokkidest. Mittekandvad seinad on 100 mm paksused. Enamasti on mittekandvateks seinteks puitsõrestikseinad puitpostidega 50x70, sammuga 600 ja aetud kipsplaadiga. Niisketes ruumides kasutatakse seinte tegemiseks plokke ja need kaetakse glasuuritud plaatidega (vettpidav materjal).
  • Põrandad


    Põrand valatakse betoonist. Armeerimine 5 mm võrguga, silm 150 (ülekate suurem kui 150). Vähemalt iga 3x3 tagant tuleb valamise ajal tekitada vertikaalselt paigaldada õigele kõrgusele, mis suurendab valamise kvaliteeti. Põrandad kaetakse naturaalparketiga alusekattel, va. eeskojas, saunas ja WC- vannitoas , mis kaetakse keraamiliste plaatidega. Kalded antakse betooniga trapi suunas.
  • Aknad ja uksed


    Kasutatakse kolmekordse klaasiga pakett-klaasiga varustatud PVC aknaid. Uksed on täispuidust ning mõlemad välisuksed on soojustatud .
  • Katus. Katuselagi


    Vihmaveesüsteemid ja lumetõkete asukoha määrab paigaldav firma. Korsten laotaske punastest tellistest. Sees krohvitakse, katuse väljaulatuv osa kaetakse katusevärvi plekiga.
  • Tehnovõrgud ja rajatised

  • Veevarustus ja kanalisatsioon


    Veemõõtja paigaldatakse esikusse, mis tuleb kindlasti maandada. Soe vesi saadakse boileriga. Välisveetoru paigaldatakse 1,8 m sügavusele maapinnast tihendatud kruusalusele, tagasitäide on suurem kui 300 ulatuse liivaga . Kanalisatsiooni tuulutus viiakse katusest välja.
  • Kõte ja ventilatsioon


    Põhiline küttevajadus rahuldatakse kamin -ahjuga. Lisaks puuküttele on ka majas elektriküte. Sauna kerist köetakse puudega. Värske õhk tuleb ruumidesse aknaraamides paiknevate mikrotuulutuste kaudu. Köögis ja WC-vannitoas on ventilatsioon. Aurukogujal on pliidi kohal sundväljatõmme.
  • Elektrivarustus


    Krundile paigaldatud peakilbist veetakse kaabel 70 cm sügavuselt (ohutuslint vedada 30-40 cm kõrgemalt) hoone tuulekotta, kuhu paigaldatakse jaotuskeskus. Peakaitsme suurus täpsustada tehinilistes tingimustes. Elektrikilbi kordusmaanuduse võib teostada terastraadiga 10 mm, mis paigaldatakse samasse transeesse toitekaabliga või 2-3 maanduseletroodiga ( nurkteras 5x50 mm, 1=3 m, eletroodide vahekaugus 3 m). Valgustid, lülitid ja pistikud valitakse vastavalt ruumi iseloomule. Elutubades nähtakse ette üks pistikupesa elamispinna 3 . Kõik pistikupesad on maandusega. Kaitse otsepuute eest tagatakse pingestatud osade isoleerimisega ja lisakaitse rikkevoolukaitse abil.
  • Nõrkvool ja side


    Hoone sidevõrk ühendatakse krundi tänavapoolses osas paiknevas AS Elioni sidekapiga kasutades selleks samuti maasisest kaablit. Selle võib paigaldada paralleelselt elektrikaabliga. Täpsustada aga nende vahekaugus. Elamu nõrkvool koosneb televisiooniseadmest ja valvesignalisatsiionist.
  • Tulekaitse nõuded


    Elamu tulepüsivusklass on TP2. Ehitise kandekontruktsioonide tulepüsivus REI 240. Klaasustega kamina ees on plekk 700x1000. Kaugus põlevatest kandekonstruktsioonidest korstna välispinnani vähemalt 100. Katuselae peale asuvasse tühimikku pääseb esimese korruse esikus oleva luugi (EI 15) kaudu, mis on varustatud kohtkindla redeliga. Pööningulae tulepüsivus EI 30. Hoonesse paigaldatakse suitsuandurid. Pääs katusele tagatakse katuseredeliga. Redel peab olema maast kättesaadav ja peab ulatuma korstnani selle puhastamiseks. Krundil on tagatud tuleohutuskujad, pääsud krundile ja ümber hoone. Auto seisuplats on hoonest vähemalt 4 m.
  • Keskkonnakaitse


    Projekteeritav ehitis ei ole keskkonda reostav. Olmejäätmete kogumiseks paigaldatakse konteiner ja prügivedu toimub prügiveo firma poolt.



  • Tehnilis-majanduslikud näitajad


    Korruselisus 1
    Krundi pindala:
    Täisehitusprotsent: %
    Hoonealune pind: 64,5
    Kasulik pind:
    Netopind:
    Hoone maht:
    Abiruumide pind:



  • Ehitusõpetuse seletuskiri #1 Ehitusõpetuse seletuskiri #2 Ehitusõpetuse seletuskiri #3 Ehitusõpetuse seletuskiri #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnikaBirk Õppematerjali autor
    HOONE PROJEKT
    Õppeaines „Ehitusõpetus“

    Sarnased õppematerjalid

    Hoone osad
    56
    pdf

    Hoone osad

    paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506. Koostas: Meeli Kams 2

    Ehitus
    Hoonete konstruktsioonid - kliima
    67
    doc

    Hoonete konstruktsioonid - kliima

    Kütte- jahutuse ja ventilatsioonide süsteemide toimimine. Soojavee-, ventilatsiooni-, jahutuse- ja valgustuse, sooja tootmise energiatarbe. Kasutatava energiatüüp (CO2 emissioon). Külmasilla kriitilisust näitab temperatuuri indeks, mis näitab siseõhu temperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahe suhet sisepinna temperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahesse Majanduslik optimeerimine Eesmärk vähendada kasutuskulusid, korrashoiukulusid ja energiakulusid. Industriaalne ehitus (detailid tehases, montaaz ehitusplatsil: kiirem ja kvaliteetsem) Unifitseeritus (ühtne moodulsüsteem), tüpiseerimine, standardiseerimine. 15 Loeng 5 Hoonete tehnilised näitajad. Hoonete konstruktsioon ehk tarind võib jagada kaheks. Kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarindid võtavad vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need

    Hoonete konstruktsioonid
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun