Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geodeesia I laboritöö (0)

1 Hindamata
Punktid
Laboratoorne töö nr 1.0 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine
Maastikul mõõdeti joont 0-6 korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites (tabel 1.1). Leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga.
Tabel 1.1 Lähteandmed
Punkti nr
Joone pikkus algpunktist
Kõrguskasv ∆h (m), kaldenurk v (kraadi)
0
0
+3,3°
1
59,0
-2,7°
2
107,0
+1,9°
3
164,0
+2,6 m
4
204,0
-4,9 m
5
254,0
-3,3 m
6
340,51
340,55
Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d= ? (absoluutne viga),
(suhteline viga)
Arvutusvalemid:
horisontaalprojektsioon
( valem 1.1) või
(valem 1.2)
(valem 1.3)
di kaldjoone pikkus, ∆h kõrguskasv ja v maapinna kaldenurk
kalde parand kui on antud maapinna kalle ( valem 1.4) i- lõigu number
absoluutne viga
(valem 1.5)
suhteline viga
(valem 1.6)
1.1 Lõikude pikkused (vaata tabel 1.1)
d1= 59-0= 59m
d2= 107-59= 48m
d3= 164-107= 57m
d4= 204-164= 40m
d5= 254-204= 50m
d6= (340.51+340.55) / 2 -254= 86.53m
1.2 I S horisontaalprojektsioon ( vaata valem 1.1 ja 1.2)
1.3 Kaldest tingitud parandid (vaata valem 1.4)
1.4 Horisontaalprojektsiooni II S (vaata valem 1.3)
1.5 Joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga.
absoluutne viga (vaata valem 1.5): ∆d=340.55-340.51= 0.04m
suhteline viga (vaata valem 1.6):
Tabel 1.2 Vastused:
Punkti nr
Joone pikkus algpunktist
Lõigu pikkus
Kaldenurk
kõrguskasv
IS horisontaal- projektsioon
Kaldest tingitud parand
IIS horisontaal-projektsioon
0
0
59,0
+3,3°
58,90
0,10
58,90
1
59,0
48,0
-2,7°
47,95
0,05
47,95
2
107,0
57,0
+1,9°
56,97
0,03
56,97
3
164,0
40,0
+2,6m
39,92
0,04
39,96
4
204,0
50,0
-4,9m
49,76
0,18
49,82
5
254,0
86,53
-3,3m
86,47
0,14
86,39
6
340,51
340,55
340,53
Ʃ= 339.97
Ʃ=339.99
2.0 Praktilised mõõtmis- ja arvutustulemused horisontaalprojektsiooni leidmisel Kreutzwaldi 5 II korruse koridoris.
Mõõtsime vahemaad mingist punktist aknalauani kaks korda. Mõlamal korral saime kauguseks 3,87 meetrit ehk d= 3.87m. Samuti mõõtsime kaks korda ka kõrguse maapinnast aknalauani ning saime mõlemal korral tulemuseks 0,67meetrit ehk = 0.67m.
Valemid:
(valem 2.1), kus v on kaldenurk, ∆h on aknalaua kõrgus maapinnast ning d on punkti ning aknalaua vaheline kaldkaugus.
(valem 2.2), kus S on horisontaalprojektsioon
(valem 2.3), kus
on kaldest tingitud parand
2.1 Leida v kaldenurk (vaata valem 2.1)
2.Leida S horisontaalprojektsioon (vaata valem 2.2)
3.Leida
kaldest tingitud parand (vaata valem 2.3)
Vastused: Kaldenurk v on , S horisontaalprojektsioon on 3,18 meetrit ning kaldest tingitud parand ∆S on 0,06 meetrit.
Enesekontrollileht
Tingimus/nõue
Olen antud nõuet
kontrollinud ja see
vastab esitatud
tingimustele
Töö on vormistatud (lehe veerised , tähe
suurused, tühjad enne töö pealkirja ja lõikude
vahel, lk numbrid jms) vastavalt Metsandus- ja
maaehitusinstituudi „Üliõpilastööde koostamise
metoodilist juhendile“
X
Kõik joonised ja tabelid on varustatud numbri ja
nimetusega
X
Kõikidele tabelitele ja joonistele on aruande
teksti sees viidatud
X
Aruandes on sõnastatud eesmärk/töö ülesanne
X
Aruandes on lähteandmed või
mõõtmistulemused, arvutused, vastus või
lahendus esitatud ülesandele/probleemile
X
6
Geodeesia I laboritöö #1 Geodeesia I laboritöö #2 Geodeesia I laboritöö #3 Geodeesia I laboritöö #4 Geodeesia I laboritöö #5 Geodeesia I laboritöö #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 211146 Õppematerjali autor
Geodeesia I laboratoorne töö praktikumites.

Sarnased õppematerjalid

Laboratoorne töö nr 1
4
doc

Laboratoorne töö nr 1

Laboratoorne töö nr. 1 Joone horisontaalprojektsiooni arvutus Lähteandmed: Punkti nr Joone pikkus alguspunktist Kõrguskasv h (m), kaldenurk (kraadi) 0 0 +2,5° 1 31,0 2 89,0 -3,3° 3 189,0 +2,1° 4 213,0 +7,4 m 5 288,0 +2,8 m 6 340,08 -5,3 m 340,15 1 1 Leida: I S=?, IIS=?, d = ? , = N ? Keskmine joone pikkus: 340,08 + 340,15 dkesk= = 340,115 340,12 2 Lõikude pi

Geodeesia
Laboratoorne töö nr 1 joone horisontaalprojektsiooni arvutamine
5
docx

Laboratoorne töö nr.1 joone horisontaalprojektsiooni arvutamine

Laboratoorne töö nr.1: joone horisontaalprojektsiooni arvutamine Töö ülesandeks oli leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil ning leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. 1. Leida vaadeldavate lõikude pikkused jooniselt ning joone keskmine pikkus: keskmine joone pikkus: dkeskm==340,23m d1= 80,0-0= 80,0 m d2= 112,0-80,0=32,0m d3=141,0-112,0=29,0m d4=206,0-141,0=65,0m d5=267,0-206,0=61,0m d6=340,23-267,0=73,23m 2. Leida joone horisontaalprojektsioon esimesel viisil: valemid: Si=di*cosvi ; Si= S1=80,0* cos(-1,8)=79,96m S2=32,0 *cos(-4,4)=31,91m S3=29,0 *cos(4,9)=28,89m S4= S5= S6= 3. Leida kaldest tingitud parandid: valemid: di=2*di*sin2 ; di= d1=2*80,0*sin2( d2=2*32,0*sin2( d3=2*29,0*sin2( d4= d5= d6= 4. Leida joone horisontaalprojektsioon teisel viisil: valem: Si=di-di S1=80,0-0,039=79,96m S2=32,0-0,09=31,91m S3=29,0-0,11=28,89m S4=65,0-0,129=64,87m S5=61,0-0,06=60,94m

Geodeesia
Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine
2
docx

Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine.

Laboratoorne töö nr.1 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine. Töö ülesanne: Maastikul mõõdeti joont 0-6 kaks korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites. Leida antud joone pikkuse horisontaal-projektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Töö tulemused on välja toodud tabelis 1.1 Tabel 1.1 Lähteandmed ning arvutatud tulemused Punkt Joone pikkus Lõigu Kaldenurk I S Kaldest II S i Alguspunkti pikkus Kõrguskas Horisontaal tingitud horisontaal- Nr. st v - parand projektsioo projektsioo n n 0 0 28,0 m +2,5° 27,97 0,03 27,97 1 28,0

Geodeesia
Laboratoolne töö nr lähteandmed nr 1 põhjal
2
docx

Laboratoolne töö nr lähteandmed nr 1 põhjal

Punkti nr Joone pikkus algpunktist Kõrguskasv h (m) Kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,80 1 27,0 +1,50 2 90,0 -2,70 3 216,0 -4,3m 4 256,0 -6,8m 5 312,0 +3,7m 6 340,07 340,17 Laboratoorne töö nr 1 Lähteandmed: n 1 Esiteks arvutan keskmise joone pikkuse D keskmine=340,07+340,17=680,24 680,24/2=340,1

Geodeesia
Valemid ja mõisted
54
doc

Valemid ja mõisted

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon - ioota - fii - kapa - hii - lambda - psii - müü - oomega

Matemaatika
Kõrgem matemaatika
156
pdf

Kõrgem matemaatika

MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kõrgem matemaatika
GEODEESIA II eksami vastused
138
docx

GEODEESIA II eksami vastused

Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja

Geodeesia
MATEMAATIKA TÄIENDÕPE-Valemid
108
doc

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK Α α  alfa Ν ν  nüü Β β  beeta Ξ ξ  ksii Γ γ  gamma Ο ο  omikron Δ δ  delta Π π  pii Ε ε  epsilon Ρ ρ  roo Ζ ζ  dzeeta Σ σ  sigma Η η  eeta Τ τ  tau Θ θ  teeta Υ υ  üpsilon Ι ι  ioota Φ φ  fii Κ κ  kap

Algebra I




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun