50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
161 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kutsuke55
Õppematerjali autor
vahele. Kui plaaditakse terve seinaring, siis tuleks joon tervel ringil ära märkida. Nii näeb kas jooneotsad jooksevad kokku ja kas loodimine on õige. Suurema ruumi puhul võib seinale joone märkimiseks kasutada nivelli. Kaldega põranda plaatimisel tuleb kontrollida, kas kalle on piisavalt suur trapi suunas, et vesi ära jookseks ja kas trapp seisab kindlalt paigas. Põranda plaatimisel on tsemendi kulu ühe ruutmeetri kohta umbes viis kg. Plaatimine Segu kantakse seinale või põrandale spetsiaalse "kammiga", mis jätab ühtlase paksusega kihi. Vuugi saamiseks kasutatakse riste (2-3mm) või vuuginööri, mis võib eemaldada peale segu kuivamist. Soojamüüri ja niiskemate ruumide plaatimisel tuleb valida tugevam segu. Kuna segu on söövitava toimega tuleks vältida selle kokkupuudet nahaga.Nurkadesse pannakse plasmassliist või silokoon, millega saab parema veetiheduse. Cyprocseinadega dussiruumide alumised nurgad
Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda liitekohad tuleb muuta vettpidavaks kangaga (mira safe coat)veetõkke abil, mis käib kanga peale ja alla. Märjas tsoonis kantakse seinale veetõkke (mira 4400multicoat) ja niisketes tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 32. Põrandate plaatimine. Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 33. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate
Plaatimine läbi ajaloo Koostaja: Maris Metsmaa Rühm: V11 Sissejuhatus Plaatimine nõuab ettevalmistusi, kuid see ei pea vaevaline olema. Materjale saab valida mugavalt Internetis. Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama sellega kui palju on vaja plaate ja muud materjali. Plaatide ostmisel või tellimisel küsige nõu ehituskauba müüjalt. Mõõtudega joonise olemasolu teeks valiku ja arvestuse lihtsamaks. Plaatimine võib alata pärast hüdroisolatsioonikihi täielikku kuivamist. Seega ei ole plaatimine töö, mis valmib päevaga, tuleks arvestada kuni nädalaga. Kui kasutada vastavat plaadisegu, siis on võimalik töid ka kiiremini teostada, kuid sel puhul on plaatimine kallim. Järgnevas referaadis on toodud välja erinevad plaatmaterjalid, nende kinnituseks kasutatavad valmis ja kuivsegudest ja hüdroisolatsioonist. Veidi plaatimisest
Pinnad tehakse niiskustõkkega üle(mira 4120 sealer), seinte liitekohad, seinte ja põranda liitekohad tuleb muuta vettpidavaks kangaga (mira safe coat)veetõkke abil, mis käib kanga peale ja alla. Märjas tsoonis kantakse seinale veetõkke (mira 4400multicoat) ja niisketes tsoonides niiskustõke (mira 4120 sealer) Põrandale kantakse esimene kiht (mira 4400multicoat) ja sinna peale (mira safe coat), teine kinh (mira 4400 multicoat) läheb kanga peale. 25. Põrantate plaatimine Põrand jagatakse neljaks osaks, plaatimist alustatakse olemasoleva trappi juurest. 26. Seinte plaatimine Seina plaatimisel tuleb sein teha pooleks. Seina plaatimist alustatakse teisest reast. Seinale esimese plaadi vuugi kohaga tasa, lüüakse sirge hõõveldatud laud, et teise rea plaadid saaksid toetuda. Plaatimist alustatakse keskelt. Kui plaadid ei mahu ära ja jäävad mõlemate
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS PAHTLID, PLAATIMISSEGUD JA PÕRANDAVALAMISSEGUD Essee Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 PAHTLID....................................................................................................................................4 1.1 Vetonit siloite........................................................................................................................4 1.2 Vetonit L...............................................................................................................................4 1.3 Vetonit VH............................................................................................................................5 PLAATIMISSEGUD..........
NIISKUSTÕKE NING HÜDROISOLATSIOON RUUMIDES Vee ja niiskuse teadlikud teisest olulisest problee- seente eoseid leidub mõõdukalt koosne niiskuskindlatest ja isoleerimise mist tervisekahjustustest. nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuse suhtes stabiilsetest vajalikkusest niiskuskahjustustega ruumides materjalidest, nagu uksed-aknad Niiskuskahjustused hoones loo- võib nende sisaldus õhus nor- jms inventar, oleksid kaitstud Hoone tarinditesse imbuv vesi vad soodsa keskkonna mikroo- maalsega võrreldes tõusta kuni otseste veemõjutuste eest. kahjustab nii viimistlust kui konst- bide ja hallitusseente paljunemi- sajakordseks. Ülemäärasus põh- ruktsioone. Korterelamutes tuleb seks. Nii mikroo
Kanna hüdroisolatsioonimastiks kogu põrandale ja lase kuivada vähemalt 2 tundi. Pingutusvõru ning trapiava vaheline vuuk täida Masa liimimassiga. Kanna rulliga teine kiht Fibergum-i põrandale ning ülestõstetele ja lase kuivada vähemalt 6 tundi enne plaatimist. Kuivamist ei tohi kiirendada lisakütte abil. Kuivamise kiirendamiseks tuleks ventileerida ruumi effektiivselt. Põranda kulunorm on 1kg/m², mis tähendab 0,5mm paksust kuivanud kihti. Enne plaatimist planeeri plaatimine. Võib kasutada näiteks nelinurkset trapikaant. Kanna pinnale sobiv kiht plaadisegu. Nelinurkne trapikaas kinnitatakse plaadiseguga. Suru plaadid värskele segule ning nihuta veidi külgsuunas, et tagada ühtlane kinnituspind. Peale plaatimist lase plaadisegul kuivada sõltuvalt segust 1-3 ööpäeva. Sobita seinaplaatide rida oma kohale. Plaadid võib kinnitada ka ükshaaval, kammides plaadisegu plaadi tagusele. Peale seinte alumise plaadirea vuukimist vuugitakse samal viisil ka põrand
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid