Plaatimine (2)

TALLINNA EHITUSKOOL
EHITUSVIIMISTLUS
Riina Saar
PLAATIMINE
Referaat
Juhendaja : Meeta Heinaste
Tallinn 2010
PINNA ETTEVALMISTUS
Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud pinnale tuleb liivapaberiga ennem üle lihvida.
LOODIMINE
Seinte plaatimisel on tähtis alumise rea loodi panek. Selleks tõmmatakse kõige alumise plaadirea ülemise vuugi kohale joon ja selle järgi kinnitatakse sirge puulatt, mille peale jäävad plaadid esialgu kandma. Nii saame enne kõige alumise rea paikapanekut plaatida põranda ning vesi ei valgu hiljem põranda ja seina vahele. Kui plaaditakse terve seinaring, siis tuleks joon tervel ringil ära märkida. Nii näeb kas jooneotsad jooksevad kokku ja kas loodimine on õige. Suurema ruumi puhul võib seinale joone märkimiseks kasutada nivelli. Kaldega põranda plaatimisel tuleb kontrollida, kas kalle on piisavalt suur trapi suunas, et vesi ära jookseks ja kas trapp seisab kindlalt paigas. Põranda plaatimisel on tsemendi kulu ühe ruutmeetri kohta umbes viis kg.
PLAATIMINE
Segu kantakse seinale või põrandale spetsiaalse "kammiga", mis jätab ühtlase paksusega kihi. Vuugi saamiseks kasutatakse riste (2-3mm), mis võib eemaldada peale segu kuivamist. Soojamüüri ja niiskemate ruumide plaatimisel tuleb valida tugevam segu. Kuna segu on söövitava toimega tuleks vältida selle kokkupuudet nahaga.Nurkadesse pannakse plasmassliist või silokoon, millega saab parema veetiheduse. Cyprocseinadega dussiruumide alumised nurgad muudetakse veetihedaks spetsiaalse riidega, mis üle värvitakse. Kui ruumis on uksed ja aknad, siis plaaditakse nendest sisenurga poole samas tuleb arvestada ka kuidas vuuk jooksma hakkab. Plaatide lõikamiseks kasutatakse plaadi- või ketaslõikurit. Plaadilõikajaga lõigatakse sirged servad ja kahhelplaadid , mis on pehmed . Ketaslõikuriga klinkerplaadid ja väiksemad nurgad. Kui töö on lõpetatud tuleb tööriistad koheselt pesta. Segud kuivavad tavaliselt ühe ööpäeva. Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega.
VUUKIMINE
Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga . Samamoodi nagu plaatimine toimub ka vuukimine alt üles. Vuukimisel tuleb jälgida, et liiga suurt pinda ei tehtaks ette. Muidu võib vuukimissegu kuivada. Kui vuukimissegu on pahtlilabidaga kantud pinnale, siis pestakse niiske svammiga üle. Lastakse vuukimisegul natuke kuivada ja tõmmatakse vuugid kummikaabli või mõne muu sarnase materjaliga üle. Mitte kasutada metallist esemeid, kuna see jätab plaadile triibud. Kui vuukimissegu on kuivanud pühitakse plaaditud pind puhta lapiga üle. Lõpuks puhastada kõik tööriistad ja töö ongi valmis.
Sanitaarruumide ja vannitubade plaatimine
1. Ettevalmistavad- ja tasandustööd.
Sanitaarruumi ja vannitoa  plaatimine algab pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid eemaldatakse. Seinte ja põrandate tasapinnalisust ja loodsust kontrollitakse sirge lati, või loodiga. Vajadusel tuleb  pinnad tasandada . Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumides peab olema põrandakalle  trapi suunas. Soovituslik kalle on 1:80 ja dušši alusel 1:50. Kalded peavad tagama vee äravoolu ning vältima loikude teket.

2. Niiskustõke ja hüdroisolatsioon.
Vee ja niiskuse isoleerimise vajalikkusest :
Hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone. Korterelamutes tuleb lisaks oma ruumide rikkumisele arvestada ka naabritele põhjustatud kahjuga. Vähem aga ollakse teadlikud teisest olulisest probleemist – tervisekahjustustest. Niiskuskahjustused hoones loovad soodsa keskkonna mikroobide ja hallitusseente paljunemiseks. Nii mikroobid kui ka õhku sattuvad seeneeosed võivad teatud kontsentratsiooni korral osutuda tervisele ohtlikuks. Hallitusseente eoseid leidub mõõdukalt nii välis- kui ka toaõhus, kuid niiskuskahjustustega ruumides võib nende sisaldus õhus normaalsega võrreldes tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida.
Niiskete ja märgade ruumide jaotus:
Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba , dušširuum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks
tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dušši ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsituššiga kraanikausi ümbrus.
Nii niisketes , kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale.
Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis (vt joonis). Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi.
Tööde käik:
Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist peab ehitusaegne niiskus olema välja kuivanud, et see ei põhjustaks täiendavaid kahjustusi. Niiskete ja märgade ruumide seinad kaetakse niiskustõkkega kahes kihis. Seejärel teostatakse hüdroisolatsioonitööd. Esmajärjekorras tihendatakse materjalide ning tarindite liitekohad : sein-seina ja sein-põranda nurgad, toruläbiviigud jms. Selleks kantakse hüdroisolatsioonimastiks pintsli või rulliga 10 cm laiuselt nurga mõlemale küljele, mastiksisse asetatakse kangariba. Kohe kantakse peale ka teine kiht, nii et armatuurkangas oleks täielikult kaetud ning läbi imbunud.  
Seejärel kaetakse märjad tsoonid   elastse hüdroisolatsioonimastiksiga kahe kihina. Teise kihi teostamise ajal peab olema esimene kiht kuivanud. Erilise hoolikusega tuleb tihendada trapi ümbrus. Trapiümbruse tihendamiseks kasutatakse minimaalselt 40*40 cm armatuurkanga lappi. Kangas kleebitakse algselt tervelt üle trapi. Peale hüdroisolatsiooni kuivamist lõigatakse trapiavast väiksem avaus ja trappi surutakse hüdroisolatsiooni tihendusrõngas.

3. Plaatimistööd.
Peale niiskustõkke ja hüdroisolatsioonitöid alustatakse plaatimistöödega. Vannitubade plaatimine õnnestub korralikult ettevalmistatud ja hüdroisoleeritud pindade puhul. Plaatimisel tuleb kasutatada kvaliteetseid plaatimissegusid vastavalt plaatide tüübile ja aluspindadele.
Peale plaatide paigaldamist vuugitakse plaatide vuugid oludesse vastava vuugiseguga ja plaadid puhastatakse. Seinte ja põrandate nurgad silikoonitakse sanitaarsilikooniga.
Plaatidega seotud terminite seletusi
BICOTTURA
Kaks korda ahjus põletatud plaat. Esimese põletusega tehakse valmis plaadipõhi ( kook ) ja teine kord põletatakse plaadikoogi peale kantud värvaine glasuuriga. Tulemuseks on kirkam glasuur ja sügavam/puhtam värv võrreldes MONOCOTTURA tehnoloogiaga tehtud plaatidega.
COTTO
Traditsioonilisest Itaalia toormest pressitud saviplaat (läbinisti punane), mille mehhaaniline vastupidavus on suur. Poorsuse tõttu tundub soojem kui klinker. Poorsuse pärast nõuab ka hooldust (vahatamist).
CRAQUELE  ilming
Glasuuris on peened nn. mõrad, praod . "Praod" tehtud tahtlikult antiigi imitatsiooni saavutamiseks.
E - arv / BN – klass
Näitab keraamilise plaadi niiskusimavuse koefitsienti, mis on pöördvõrdeline plaadi paindetugevuse ja külmakindlusega.
EMAILMOSAIIK
Murano mosaiik . Omaduseks on puhtad/sügavad värvitoonid. Massist 80 % on värvipigmendid. Valmistatakse nagu traditsioonilist Murano (Veneetsia) klaasi.
HIND (millest sõltub)
Värvitoonid (mida tumedam ja säravam, seda kallim) + tehnilised omadused + plaadi suurus (suured mõõtmed ja mosaiik on kallimad) + tootjamaa + disain .
KAHHELPLAAT
Keraamiline glasuuritud plaat, mida on põletatud alla +1000ŗC temperatuuril. Plaadi põhi on poorne ja vett imav .
KALIIBER
Plaatide mõõdutolerants. Peale põletamist plaadid mõõdetakse ja sorteeritakse suuruse järgi kaliibriklassidesse (vahemikes 1-5).
KERAAMILINEPLAAT
Koosneb peamiselt savist ja liivast , millele on lisatud mineraale ja karbonaate.
KIRGASKLAASMOSAIIK
Klaas lõigatakse kujundeiks (mõõtu), reeglina alla kuue ruuttolli ja sulatatakse. Plaadi värv on plaadi põhjal.
KLINKER
Keraamiline plaat, mida on põletatud umbes +1100ŗC kuumusel. Glasuuritud või glasuurimata . Võivad olla külma- ja happekindlad.
GRESPORCELLANATO
Kõrgtemperatuuril (üle +1200ŗC) portselaniks (n.ö. läbimass) muutunud plaadid. Ülitugevad, külma­kindlad plaadid.
MATT - või LÄIKIVGLASUUR
Mattglasuur on vastupidavam ja pisut kallim kui läikiv glasuur.
MOHS number
Näitab materjali pinna tugevust: 1 (nõrgim = talgi) kuni 10 (tugevaim = teemant ).
MONOCOTTURA
Ühe korra põletatud plaat s.t. põhi (kook), millele on kantud värvaine ja glasuur põletatakse korraga.
MOSAIIKPLAAT
Keraamiline mosaiik valmistatakse nagu kahhel või klinker plaategi. Väikesed plaadid või kujun­did ühendatakse paberil või klaaskiudvõrgul.
Cottoplaadi mosaiik valmistatakse gresporcellanato tehnoloogiat kasutades valades vajalikke kujundeid vormidesse .
MÄRGPRESS - SULASURVEPLAAT
Niiskest massist pressitud plaat, mis läheb ka niiskena põletusahju. Plaat on mehhaaniliselt tugev ja talub hästi erinevaid kemikaale. Plaate põletatakse umbes +1250ŗC temperatuuril. Plaatidel on johtuvalt valmistamise tehnoloogiast suured (lubatud) tolerantsid mõõtudes. Glasuurimata plaate tuleb kaitsta küllastus- või vahaainetega.
PEI
Keraamiliste plaatide kulumisele vastupidamise määratlus astmestikus I - V.
PORCELLANATO
Täiuslikult kivistunud (portselaniks muutunud, klaasistunud) endasse mitte midagi imav keraamiline plaat. Põletatud üle +1250ŗC temperatuuril. Külmakindel, kuna niiskusimavus on alla 0,05%. Valmistatakse glasuuritult ja glasuurimata. (Vahell kutsutakse ka KLINKRIKS- mis ei ole õige termin, või TÄISMASSPLAADIKS)
PUNA- või VALGESAVIPÕHJALINE  PLAAT
Punasavipõhjalised plaadid on harilikult tehnilistelt omadustelt paremad. Valgesavipõhjalised plaadid aga on oma kaliibrilt (mõõtudelt) täpsemad ja odavamad toota.
R või A, B, C  - kategooria
Kareduse (libisemiskindluse) määratlus keraamilistel paatidel. “R” on koefitsient vahemikus 9 - 13 (vähekaredatest kuni väga karedateni).
REKTIFIKATSIOON  e. õgvendus
Plaadi kalibreerimine (mõõtu ajamine ) kas lõikamise, käiamise või freesimise teel.
KLAASISTUMINE
Üle +1000ŗC temperatuuril kuumutamisel plaatides moodustunud ühendid pehmenevad, mille
tagajärjel plaadis olevad mikropoorid täituvad ning samas pehmenenud ühendid ühinevad kõrgemat sulamispunkti omavate osakestega. Sellega plaatide mehhaaniline vastupidavus paraneb tunduvalt.
VALATUD  PLAAT
Valutehnikat kasutatakse põhiliselt mosaiikide tootmisel.
http://www.plaadipunkt.ee/?page=1004&selected=4145&lang=1
http://www.hot.ee/plates/juhend.html
http://www.plaadimehed.ee/?id=12