Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valutehnoloogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool
Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias
Töö nimetus:
VALUTEHNOLOOGIA
Töö nr. 2
Üliõpilane: Sergei Lakissov
Üliõpilaskood: 094171
Rühm: MATB22
Juhendaja : Eduard Kimmari
Töö tehtud: 2.05.2010
Esitatud: 2.05.2010
Arvestatud:
Töö eesmärk ja ülesanne: käsitleda valutooriku valmistamisprotsess käsivormimisega liivvormi
Detail
Vastavalt matriklinumbrile, tuleb esitada detaili number 1 tehnoloogiline protsess. Detaili materjaliks on hallmalm . Detaili joonis on toodud all.
Valandi joonis
Kõigepealt otsustame detaili asendit vormis. Kuna detail on tsilindrilise kujuga, asetame see vormis vertikaalselt. Lahutuspinda asetame selliselt , et detaili oleks mugav vormist välja võtta.
Suurema osa detailis paigutame vormi alumisel poolel, et tagada selle paremat täitumist.
Kõkidel pindadel, kuhu on ettenähtud täiendav lõiketöötlus, lisame töötlusvaru.
Selleks et teha keskmise ava (läbimõõt 80), kasutame kärni. Kuus ava läbimõõduga 10 on liiga väikesed, et neid teha valuvormis, nii et neid peab puurima hiljem.
Suurem ava läbimõõduga 30 mm on sellises asendis, et seda on raske teha valuvormis. Seda on võimalik teha, kui kasutada keerulisema kujuga kärni, aga siis peab veel olema väga ettevaatlik kärni asetamisel vormisse. Palju lihtsam on seda ava hiljem puurida, eriti arvestades, et ta on lihtsasti ligipääsetavas kohas, ja selleks on niigi ettenähtud lõiketöötlus.
Seega märgistame selle ava joonisel ka kahe risti oleva peenjoonega – ehk seda ava valamisega ei tehta.
Viimaseks , teeme kalded detaili välja võtmiseks vormist.
Liivvormi põhimõtteline konstruktsioon
Kuna meil on juba valandi joonis, võime joonestada liivvormi konstruktsiooni.
Selleks lisame valandi joonisele veel räbupüüdel, püstkanal valulehtriga ja tõusukanal.
Tootmisprotsessi analüüs
Valandiga ei saa saavutada väikest pinnakaredust, sellepärast ongi jäetud töötlusvaru lõiketöötlemiseks.
Protsessi teostamiseks on vaja hallmalmi soojendada temperatuurini umbes 800-900 kraadi. Kõrgekvalifikatsiooniga tööjõu ei vajata.
Materjalidest on vaja mudelit, vormkasti, liivasegu, räbupüüdja, toitekanali ja õhukanali mudeleid ja kärni.
Alternatiivsed tootmise viisid
Alternatiivsetest viisidest sobiks näiteks survevalu, kuna see on sobiv väiksemate detailide tootmiseks ning sobib masstootmiseks . Lisaks, selle suurema täpsuse pärast oleks võimalik minimiseerida täiendavat lõiketöötlemist.
Valutehnoloogia #1 Valutehnoloogia #2 Valutehnoloogia #3 Valutehnoloogia #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sergei lakissov Õppematerjali autor
Kodutöö aines Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia

Sarnased õppematerjalid

Valutehnoloogia kodutöö variant 7
7
docx

Valutehnoloogia kodutöö variant 7

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus VALUTEHNOLO Töö nr: OGIA (vedelvormimine) Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Andres Laansoo Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Joonestada varjandile vastav detail. 2. Määrata valandi asend vormis ja mudeli ning vormi lahutuspinnad. Teha mudeli eskiis. 3. Töötada välja liivvormi põhimõtteline konstruktsioon

Konstruktsiooni materjalid ja tehnoloogia
Survetöötlemine
5
doc

Survetöötlemine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 1 Survetöötlemine (Plastne vormimine) Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Eduard Töö tehtud: Esitatud: 1.05.2010 Arvestatud: Kimmari 1.05.2010

Materjaliõpetus
Materjalid
86
pdf

Materjalid

.................................... 47 1.4.3. Plastkomposiitmaterjalid............................................................................................................. 47 1.4.4. Keraamilised komposiitmaterjalid............................................................................................... 48 1.4.5. Süsinikkomposiitmaterjalid ......................................................................................................... 48 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA............................................................................................................... 49 2.1. Metallurgia ......................................................................................................................................... 49 2.2. Valutehnoloogia ................................................................................................................................. 49 2.2.1. Liigitus ..............................................

Kategoriseerimata
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun