Sauna hüdroisolatsioon (0)

Kutsekool - Ehitus - Üldehitus

5 VÄGA HEA

Tallinna Ehituskool
Hüdroisolatsioon saunas
Elvis Aas
Õr 26
Tallinn 2010

Sisukord

Sissejuhatus

Kõik algab planeerimisest

Kalded korda

Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus

Märjad ja kuivad tsoonid

Esmalt seinad

Põranda tegemisel ole hoolas

Puhtus on pool elu

Testitud ja turvaline
Saunaruumid veekindlaks
Saunu, vannitube, dushiruume jt. märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel vuugitäidis on poorne ja loob veele ja niiskusele suurepärase tee aluspinda tungimiseks. Niiskuskahjustuste , hallituse ja bakterite tekkimise vältimiseks tuleb plaatide alla alati paigaldada hüdroisolatsioon.
Kõik algab planeerimisest
Kui sauna tulevane asukoht majas on kindlaks määratud, tuleks planeerida ruumide paigutus ja trappide asukohad põrandal. Väiksema eramu sauna puhul, mis koosneb leiliruumist ja pesuruumist ning mahutab 2-4 inimest, piirdutakse sageli ühe pesuruumi paigaldatud trapiga. Leiliruumi sattuv võimalik vesi juhitakse põrandakallete abil leiliruumi ukse alt pesuruumi trappi.
Sile ja tugev betoonpind sobib hästi saunaruumi põranda aluspinnaks. Sobivad on ka kahekordselt paigaldatud spetsiaalne erikõva põrandakipsplaat või niiskuskindel tsementkiudplaat (nn. Lujaplaat).
Kalded korda
Põrandakalded tuleb konstrueerida nii, et vesi ei jääks põrandale loikudena seisma, vaid voolaks takistamatult trappi. Põrandal seisev vesi tekitab libastumisohu ning lisaks loob soodsad tingimused hallituse tekkeks. Rusikareegel kallete tegemisel on et kalle peab olema vähemalt 1:100 (1 cm langust 1 meetri peale). Trapi ümbruses soovitatakse kallet 1:50.
Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus
Põrandaküte on muutunud tänapäeva saunade puhul igapäevaseks asjaks. Põrandaküte aitab kuivatada dushi all käimisest märga põrandat ja kuivatab ruumi õhku. Et küte oleks efektiivne ja soendaks põrandat ühtlaselt, tuleb ta paigaldada piisavalt sügavale segukihi sisse. Veeküttega põrandaküte paigaldatakse betoonivalu sisse. Elektrilised põrandaküttekaablid paigaldatakse samaaegselt põrandakallete valamisega allapoole hüdroisolatsioonikihti. Hüdroisolatsioonikiht kaitseb kaablit vee eest ning hoiab kaabliisolatsiooni vigastuse korral ära elektrilöögi ohu. Tänu hüdroisolatsioonikihile on põrandakütte efektiivsus kõrgem, kuna küte ei pea kuivatama märga betoonikihti. Põrandaküttekaablid peavad jääma igast küljest tasandusseguga ümbritsetuna tervenisti tasandussegu sisse. Mida sügavamal on kaablid, seda ühtlasemalt soojeneb põrand. Soovitatav segukihi paksus kaablite peal on ca. 3 cm. Kallete valamiseks ja põrandaküttekaablite uputamiseks sobib Kiilto Põrandakütte tasandussegu. Peale kallete valamist peab trapp ja põrand olema täpselt samas tasapinnas, et trapi ja hüdroisolatsiooni liitekoht tuleks kvaliteetne.
Seinad märjas ruumis
Kõik märgades ruumides kasutatavad materjalid peavad olema niiskus/veekindlad. Seda peab meeles pidama ka seinamaterjali valimisel. Parim seinamaterjal on kivimaterjalist seinaplokid. Kui niiskus peakski pääsema seinapindadesse, ei suuda ta deformeerida kivist konstruktsioone. Kiviplokkidest sein on vaja seejärel siledaks pahteldada. Piisavalt hea tulemuse saab, kui sein pahteldada üks kord niiskuskindal tsementalusel Kestonit TT seinapahtliga. Tänapäeval on väga levinud ka niiskuskindlatest kipsplaatidest seinakonstruktsioonid. Kipsplaatseina puhul tuleb eriti hoolikas olla hüdroisolatsiooni tegemisel, et niiskus ja vesi ei pääseks kahjustama seinakonstruktsiooni. Märjas ruumis ehitusplaatseina vuugid pahteldamist ei vaja.
Märjad ja kuivad tsoonid
Kui aluspinnad on kuivanud ja tolm eemaldatud võib alustada hüdroisolatsiooni tegemisega. Märjas ruumis jagatakse pinnad niiskeks tsooniks ( lagi ja seinapinnad kuhu ei pritsi vett) ning märjaks tsooniks (lausveega kokkupuutuvad pinnad, s.o. põrand tervenisti ja seina alumine äär, dushinurga ja vanni tagused seinad ning kraanikausi ümbrus). Märga tsooni kuuluvad pinnad käsitletakse hüdroisolatsioonimastiksiga ning niiske tsooni pinnad kas samuti hüdroisolatsioonimastiksiga või niiskustõkkega.
Siinkohal tasub meeles pidada, et niiskustõke vettpidava hüdroisolatsiooni tegemiseks ei sobi. Niiskustõkke kihipaksus jääb alla 0,1 mm ega kujuta endast lausveele kuigi suurt takistust. Niiskustõkke eesmärgiks on seinapindade kaitsmine õhus leiduva veeauru eest nendes ruumiosades, kus lausvee tekkimise ohtu ei ole.
Kui eesmärgiks on täiesti veekindla pinna saamine, tuleb kasutada hüdroisolatsioonimastiksit. Fibergum hüdroisolatsioonimastiks moodustab pinnale 0,8-1 mm paksuse veekindla, elastse, kummitaolise kihi. Fibergumi võib kasutada märgades siseruumides – saunad , dushiruumid, pesuruumid. Hüdroisolatsioon kaitseb ehituskonstruktsiooni lausvee kahjuliku mõju eest, juhul kui pinnale koguneb vett. Kiilto hüdroisolatsioonimastiks Fibergum sisaldab armatuurkiude, mis tagab hüdroisolatsioonikihi vastupidavuse ka väiksematele konstruktsiooninihetele.
Esmalt seinad
Hüdroisolatsiooni tegemist alustatakse seintest, et vältida põranda hüdroisolatsiooni kahjustumist plaatimistöö käigus. Alati tuleks enne töö alustamist läbi lugeda Fibergum-tööjuhis, mille saate suurematest ehitusmaterjali kauplustest või internetist: www.kiilto.ee . Vajadusel aluspind krunditakse (vt. Fibergum tööjuhis). Kui krunt on kuivanud, tugevdatakse Kiilto Nurgatugevduslindi ja mastiksiga kõik ehitusplaatide vuugikohad, püstnurgad ja toruläbiviigud. Ka kruvipeade kohale tuleks märjale mastiksile kleepida Tugevduslindi tükid. Seejärel kantakse rulliga kogu seinapinnale kaks kihti Fibergumi, lastes mastiksil kihtide vahel 2 h kuivada. Kindlasti tuleb kinni pidada ettenähtud kulunormist ja vältida mastiksiga “värvimist”. Rulli tuleks mastiksisse kasta iga paari rullitõmbe järel. Teisel kihil lastakse kuivada ca. 6 h ja seejärel sein plaaditakse. Vuukida võib plaaditud pinna Kiilto Vuugitäidisega 3 ööpäeva möödudes.
Põranda tegemisel ole hoolas
Põrandapind krunditakse ettenähtud nakkedispersiooniga, et tagada hüdroisolatsiooni korralik nake aluspinnaga. Kriitiline punkt põrandal on trapi ja hüdroisolatsiooni liitekoht, mis peab jääma täiesti veekindel. Loe hoolikalt läbi Fibergum-tööjuhise trapi tihendamise osa ja toimi sellele vastavalt. Trapi tihendamiseks on Kiiltol spetsiaalsed Trapitugevdustükid, mis paigaldatakse märjale mastiksile ja hõõrutakse kinni. Alles siis kui mastiks on täielikult kuivanud lõigatakse trapi kohale auk ja hüdroisolatsiooni ääred painutatakse trapi sisepinnale ja kinnitatakse trapiga kaasasoleva pingutusvõruga.
Fibergum kantakse seina ja põranda ühenduskohtadesse ja seinale vähemalt 10 cm kõrgusele ning värskele Fibergumile kinnitatakse Nurgatugevduslint. Seejärel kanna rulliga kogu põrandapinnale kaks kihti mastiksit, lastes esimesel kihil kuivada 2 h ja teisel kihil 6 h. Põrandpind tuleb isoleerida täielikult. Osalisest isoleerimisest ei ole kasu, kuna vesi valgub plaatide all edasi kogu põrandapinna ulatuses. Enne plaatide paigaldamist kontrolli hoolikalt, et põrandale poleks jäänud õhukesi, läbikumavaid kohti, mis vajaksid tihendamist. Plaatide kinnitamiseks sobivad Kiilto Pro Fix või Ultra Fix elastne plaadisegu, mis talub hästi ka põrandaküttest tingitud materjalide mahumuutusi.
Puhtus on pool elu
Pesuruumi kasutatakse ja dushi all käiakse päeviti. Pesuvees sisalduv rasv , sampoon ja mustus kihistub põrandale ja seintele ning vajab eemaldamist. Kivi- ja plaatpindadele, eriti aga plaatide vuukidesse kipub jääma mustust, millest veega loputades lahti ei saa. Paakunud mustuse eemaldamiseks plaaditud pinnalt ja vuukidest sobib Kiilto Clean . Plaaditud pindu on kergem hooldada kui käsitled pinna Kiilto Seal vuugitugevdusvahendiga, mis moodustab pinnale kaitsekihi kuid ei tee pinda libedaks. Lava, pinkide ja teiste puitdetailide puhastamiseks sobib Kiilto Sauna saunapesuvahend. Märgade ruumide igapäevaseks koristamiseks on sobiv antibakteriaalse toimega desinfitseeriv pihlakalõhnaline Kiilto Tehopuhdistaja.
Testitud ja turvaline
Hüdroisolatsioonimaterjale valides tasub eelistada tootjat, kelle tootevalikus on saadaval kõik märjas ruumis vajaminevad tooted: kruntimisvahendid, põranda- ja seinapahtlid, hüdroisolatsioonimaterjalid, plaatimissegud , vuugitäidised, hermeetikud ja muidugi hooldusvahendid. Sel viisil võid olla kindel, et tooted ka omavahel hästi kokku sobivad. Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonisüsteem on läbinud põhjalikud katsetused erapooletutes Soome ja Rootsi Riiklikes Tehnilistes Uurimiskeskustes ning süsteemile on omistatud sertifikaat kasutamiseks märgade ruumide hüdroisoleerimiseks. Testitud on toodete omavaheline kokkusobivus ja toodete omaduste säilumine ka pika aja jooksul ning seega on tarbijal garanteeritud vettpidav ja kauakestev tulemus. Lisaks on testitud ja sertifitseeritud enamlevinud trapitüüpide ja hüdroisolatsioonimastiksi ühenduse veekindlus ning mitmesugused märgade ruumide konstruktsioonidetailid, millest on abi vannitoa hüdroisolatsiooni projekteerimisel ja teostamisel. Lähemalt saab tööjuhistega ja konstruktsioonidetailide joonistega tutvuda internetiaadressil www.kiilto.ee
Saunadele on soovitav kasutada Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 56 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Butterfly18 Õppematerjali autor

Tegu on referaadiga.

saun hüdroisolatsioon sauna hüdroisolatsioon

Kasutatud allikad

https://www.kiilto.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

Hüdroisolatsiooni materjallid

FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks kõikide levinumate põrandatrappidega. Kontrolli kokkusobivust trapiga Kiilto tehnilisest nõustamisest või põrandatrapi

Hüdroisolatsiooni tööd

docx

Vannitoa plaatimine kokkuvõte

Plaatimine Sein: Tööd tehes kasutatakse Kiilto Fibergum hüdroisolatsioonimastiksit. Esmalt valmistatakse sein ette. Seejärel krunditakse seinad Kiilto Fibergum Primeriga. Kui on tegemist kipsplaadiga ei ole kruntimine vajalik. Peale krundi kuivamist kantakse hüdroisolatsioonimastiks nurkadesse, vuukidesse, läbiviikudesse ja teistesse erinevate materjalide liitekohtadesse ning pannakse peale Kiilto nurgatugevdus lint. Läbiviikudesse ning kanalisatsioonitorudele on olemas 55mm ja 110mm kanga tükid, kui on suurus erinev tuleb see ise välja lõigata. Kui on tugevduslindid paigaldatud kantakse tervele seinale üks kiht hüdroisolatsioonimastiksit, mis kuivab normaaltingimustes umbes 2 tundi. Kui pind on kuivanud kantakse seinale teine kiht Fibergum-i. Põrand: Esmalt eemaldatakse põrandalt tolm tolmuimejaga. Seejärel krunditakse põrand Start Primeriga segatuna veega 1:4. Põrandapinda kruntides võib kasutada rulli, valades väike kogus krun

Plaatimine

docx

Plaatimine

Pinnad tuleb puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid eemaldatakse. Seinte ja põrandate tasapinnalisust ja loodsust kontrollitakse sirge lati, või loodiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumides peab olema põrandakalle trapi suunas. Soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50. Kalded peavad tagama vee äravoolu ning vältima loikude teket. 2. Niiskustõke ja hüdroisolatsioon. Vee ja niiskuse isoleerimise vajalikkusest: Hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone. Korterelamutes tuleb lisaks oma ruumide rikkumisele arvestada ka naabritele põhjustatud kahjuga. Vähem aga ollakse teadlikud teisest olulisest probleemist tervisekahjustustest. Niiskuskahjustused hoones loovad soodsa keskkonna mikroobide ja hallitusseente paljunemiseks. Nii mikroobid

Plaatimine

pdf

Niiskus ja hüdroisolatsioon ruumides

põrandasse ja seinte märga tsooni peaks vältima. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, du¯iruum, sauna leili- Tööde käik ja pesuruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja Pesuruumide põrandad ja seinad

Hüdroisolatsiooni tööd

doc

Plaatimine läbi ajaloo

tõusta kuni sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida. Ruumide jaotus: Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum, sauna leili ja pesuruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim,näiteks dussi ümbruses. See tsoon nõuab väga efektiivset veetihendust ning ruumi kujundamisel tuleb jälgida, et detailid, mis ei koosne niiskuskindlatest ja niiskuse suhtes stabiilsetest materjalidest, nagu uksed-aknad jms inventar, oleksid kaitstud otseste veemõjutuste eest. Niiskete ruumide ja märgade ruumide

Plaatimine

odt

Plaatimine

Tarvo Maaring V-07 1. Sõltuvalt niiskusest jaotatakse ruum millisteks tsoonideks ? Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale.

Ehitusviimistlus

docx

Põrandate tasandamine

Võrumaa Kutsehariduskeskus Põrandate tasandamine Juhendaja: Merike Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Kui räägitakse põrandate ehitamisest, siis mõeldakse enamasti selle all uue parketi, PVC, keraamilise plaadi või muu kattematerjali paigaldamist. Kuid väga oluline on aluspinna ettevalmistamine. Ebatasast või nõrka aluspinda ei paranda lihtsalt kalli viimistlusmaterjaliga, selleks on vaja korralikult pind tasandada. Vannitubade ja pesemisruumide põrandad Pesuruumi plaatimine algab pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb kõigepealt puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid tuleb eemaldada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumis peab olema põrandakalle trapi suunas (soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50). Põranda tasandamiseks on kõige odavam variant kasutada tavalisi betoonisegusid (Weber S-30, S-100), kuid nee

Ehitus

odt

Plaatimine.

Aga kui ruumis on suurem niiskuseoht, siis peaks ikka olema tsemendibaasil krohvisegu parem 45. Võrdle: kips- ja puitkiudplaati Puitkiudplaat on tugevam kui kipskiudplaat 46. Võrdle: tsement- ja kips- põrandatasandussegu Tsementsegud kannatavad tugevamat koormust ja on krobedamad. 47. Võrdle: silikoonid ja aküülmassid Silikooni kasutatakse liikuvates osades. Silikoon on kiht mis ei lase niiskusel läbi pääseda 48. Võrdle: hüdroisolatsiooni ja niiskustõket Hüdroisolatsioon kaitseb konstruktsiooni otsese vee eest, aga niiskustõke niiskuse eest. 49. Võrdle: kivi- e. klinkerplaadid ja poorsed plaadid Klinkerplaadid on valmistamisel põletatud üle 1000oC, aga poorsed plaaid alla 1000oC Klinkerplaadid on vähem poorsed, külma ja happekindlad 50. Võrdle: välis- ja sisetöödevärve Välistöövärvid on suurema vee- ja kriimustuste kindlamad. 51. Võrdle: silikaat- ja lubivärvi

Ehitusviimistlus

Rohkem sarnaseid