TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLEMISE VÕTTED Koostaja:Leevika Vilja011K Ülesanne : Täiendada tabelit kuumtöötlemise võtete kohta. Kuumtöötlemise võtted Kuumtöötlemise võtte Töövahendid Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte eesmärk/eesmärgid kuumtöötlemise kasutamise kohta (1-3) (miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Pott.,pliit,vesi, Siin kaetakse toidu aine Riisi keetmine,spaketide vedelikus üleni veega või koguni keetmine. Selleks et ei keeks toiduaine võetakse vett mitu korda kokku. ...
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLEMISE VÕTTED Koostaja: Ülesanne : Täiendada tabelit kuumtöötlemise võtete kohta. Kuumtöötlemise võtted Kuumtöötlemise võtte Töövahendid Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte eesmärk/eesmärgid kuumtöötlemise kasutamise kohta (1-3) (miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Toote valmistamiseks · Pott Katad toiuduaine veega · Tangaineid vedelikus (keetmiseks) · Vesi üleni või võetakse vett · Pasta · Pliit kordades rohkem, ning · Liha ...
Kalaroad (vasta küsimustele) 1. Millised on värske kala tunnused? * Kala lõhn on värske, kala terve ning muljumata. * Kala lõpused on helepunased (jääs säilitatud kala lõpused on hallikalt punetavad) * Kala silmad on selged ja veidi väljauluatavad, punnis. * Kala liha on elastne, nõtke (kui kala muljuda sõrmedega, siis lohku ei jää) * Sidekoekelmed on pärlmutriliselt säravad. * Limakiht on ühtlane. 2. Milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel? * kalariiv, kalanuga, fileerimisnuga, käärid, kalalaud, teravaotsaline kahvel. 3. Kuidas eemaldatakse kaladel sisikond? * Kõhu avamise kaudu- alustatakse enamasti päraku poolt pea poole. Kasutatakse selleks nuga või kaare. * Selja kaudu- avamist kasutatakse sel juhul, kui tahetakse kala täita. Selgroog eemaldatakse täielikult. * Peaavause kaudu- avades jäävad kala kõht ja selg terveks....
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetaks...
Külmtöötlemise töövõtted on 1. Külmutatud toiduainete sulatamine 2. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine 3. Madala toiteväärtuseda osade eraldamine 4.Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine 5. Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset. 6. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Kuumtöötlemise põhivõtted on 1. Keetmine 2. Praadimine Seleta mõisted: 1. Keetmine Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse vähe...
Kutseeksami küsimused ja vastused. 1. Kirjelda maksapasteedi valmistamist. Maks puhastatakse kelmest ja soontest ning lõigatakse väiksemateks tükkideks. Pekk lõigatakse kuubikuteks ja pruunistatakse kergelt, seejärel lisatakse maks, pisut keevat vett ja hautatakse pehmeks. Hautatud toiduained aetakse kaks korda läbi hakkmasina. Segu maitsestatakse soola, suhkru, pipra ja muskaatpähkliga, vahustatakse kohevaks ning heledaks. 2. Laktoositalumatus. See väljendub selles, et inimene ei saa piima ega ka piimatooteid süüa. 3. Lasanje. Lasanje on suussulav vormiroog, mille kihid koosnevad pastalehtedest. Lasanje valmistamiseks tuleb keeta kaks erinevat kastet. Valmistamine: Tuleb võtta ahjuvorm ja laduda selle põhja kiht lasanjeplaate nii, et nende ääred ei kattuks. Plaatide peale peanna õhuke kiht eelnevalt sibulaga läbi praetud ja purustatud tomatiga segatud hakkliha. Juustukaste võiks olla küllaltki paks, siis jääb lasanje püsiv...
RIIS(teraviljatooted) Madli Reesalu K112 RIISI LIIGITUS sativa ehk valge riis glaberima ehk punane riis must ehk lilla ehk keelatud riis LIIGITAMINE TERADE PIKKUSE JÄRGI lühikese ehk ümarateraline riis ehk kleepuv riis keskmise teraga riis pikateraline riis RIISI LIIGITUS TÖÖTLEMISE JÄRGI Pruun riis ehk täistera riis (kooritud ehk cargoriis, Aurutatud pruun riis, Pruun kiirkeeduriis, Aurutatud valge riis, Valge riis, Kiirkeeduriis, Arborio ehk avorio riis, Lõhnastatud riis: 1. Basmati ehk India riis 2. Jasmiiniriis METSIK RIIS EHK TUSKAROORA VESIRIIS Metsik riis on kõrge toiteväärtusega teravili. Eestis kasvab metsikut riisi Valguta Mustjärves. Kasulikkus: · Metsik riis on valgurikkam kui tavaline riis. Selle valgud on väärtuslikumad. Kasutamine: · serveeritakse linnuliha, uluki või kalaroogade lisandiks, · segatakse teiste riisisortidega ja kasutatakse erinevates riisiroogades....
PULJONGID (bouillon) Puljongid on aluseks erinevate kastmete ja suppide valmistamisel. Puljongeid keedetakse veise-, vasika-, ulukilihast, kontidest, linnulihast, kalast, köögiviljadest ja seentest. Puljongitele annavad maitse peamiselt ekstraktiivained. Puljongite maitsestamiseks võib kasutada erinevaid terapipraid 0,05 %, loorberilehti 0,03 % ning ürte 0,05 % puljongi massist Põhipuljongite valmistamisel ei kasutata soola, sest puljongid keedetakse tavaliselt kokku. Puljongid liigitatakse · Supipuljongid · Selged puljongid ehk konsomeed · Kontsentreeritud puljongid Puljongeid keedetakse korraga valmis suuremas koguses, jahutatakse kiiresti, pinnale kerkinud rasv eemaldatakse, säilitatakse lubatud aja piires jahutatult või külmutatult (väiksemate kogustena) ja kasutatakse siis vastavalt igapäevasele vajadusele. Aja säästmiseks võib puljongi valmistada ka erinevatest tööstuslikest valmispuljongitest (puljongipulbrid, puljongiku...
Kalaliha omadused ja toiteväärtus Piia Ruus LS II Kala kasulikus Vähe süsivesikuid Madal kalorsus Kalas leiduv rasv on hästi omastatav Oomega-3 ravhape, Südamele kasulik. A, D, B2, B6, B12 vitamiinid Leidub väga vähe naatriumit Toores kala- vererõhk õigel kõrgusel Kõrge toiteväärtus! Kala koostis Vett: 50- 85% Valkku: 9- 27% Rasva: 0,3- 35% Mineraalained: 3% Süsivesikud: 0,5- 1% Vitamiinide hulk- toit ja elukeskkond Kõige rasvasem kala- angerjas, sisaldab 24,5 g rasva Tarbimine Eestis 2010. aastaseisuga tabis iga inimene 10,5 kg kala Tarbimine Eestis on suhteliselt väike Island- 888,4 kg elaniku kohta Elanike lemmikkalad TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Fore...
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusae...
Tartu Kutsehariduskeskus Juhendaja: Vaike Vetka Siret Järve MY12 2013 Toiduained jagatakse kahte gruppi: a) aluseline b) happeline Kui happelist toitu palju süüa, siis hakkab see tervisele Tänapäeval on happelise toidu osakaal märkimisväärselt suurem, kui aluselise toidu Näitena võib tuua liha, piimatooted, alkohol jpm. Halva enesetunde taga on sageli liigne hapelisus veres, mis on tingitud happelisest toidust Tervise parandamiseks on aga kasu aluselistest toitudest, mille osakaal vaja menüüs suurendamist Enamik töödeldud toite on happelised Töötlemise käigus (näiteks keetmine või praadimine) hävitatakse vajalikud toitained ehk süüakse tühja kesta Keetmine teeb toidu happeliseks ning selle põhjuseks on vee temperatuuri tõus üle 45 kraadi, mis ha...
Inimorganismi toitainete vajadus Koostanud: Kerli Lek, 011K 2010 Sisu ülevaade: Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Milliseid toitaineid inimene vajab? Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses,...
Koka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või ...
Kordamisküsimused tasemetööks. 1.Milliseid võtteid tuleb kasutada selleks ,et säilitada võimalikult rohkem C-vitamiini kuumtöötlemisel? Tuleb kasutada vastavaid kuumtöötlusvõtteid, nagu aurutamine, väheses vees keetmine või kasutada paneeringut. 2.Milliseid köögiviljatoite sa tead maailmaköögist? Kartulisalat, köögiviljakotlettid, kartulikotlettid, porgandipirukas jne... 3.Millistest toiduainetest saab keeta puljongeid? Loom, linna, uluki lihast ja kontidest. Maitsestamiseks kasutatakse köögi- ja juurvilju, vürtse, maitsetaimi ja maitseaineid. 4.Millised on klassikalised vürtsid? Basiilik, Cayenne'i pipar, Estragon, Kalgan, Kaneel, Ingver, Kaneelikoor, Kappar, Kardemon, Karrilehed, Koriander. 5. Mida kasutatakse kastmetihendajateks? Vedelikuga segatud jahu, jahuvõi, kartulitärklis, püreed, kanamunakollane, kokkukeetmisel või maitseköögiviljad. 6.Millised on veiseliha sisetemperatuurid erinevate portsjonroogade valmistamisel? Seest puna...
ARVESTUSTÖÖ 1. mis on redutseerimine, hautamine, poseerimine, blanseerimine, kokkukeetmine, confi, brülee kreem, fondant, profitroolid, graavimine, bool, paseerimine, paneerimine, selitamine, moorimine, krepid. Redutseerimine ehk kokku keetmine- Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid ...
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud ...
Dana Makejenko KS 14 Terminoloogia á la On kodeeritud väljend, mida kasutatakse sageli restorani menüüdes, et viidata nimepidi kokale, kes rooga mõne kindla tehnika või tooraine valiku järgi on valmistanud. Rahvusvahelises köögis on nii mõnestki sellisest roast saanud ikoontoit. Üldiselt on see 19. sajandi ja 20. sajandi alguse tava unustuse hõlma vajumas, kuna sõnumite "lugemine" oli juba siis vaid väljavalitud seltskonna privileeg. Vahel viidatakse tänapäeval nii ka mõnele geograafilisele alale, et viidata tooraine valikule või toidu valmistamise tehnikatele, mis seal tüüpiline. À la carte on võimalik valid roguish menüükaardilt. Vastandiks on kindlaksmääratud menüüd, näiteks päevamenüü, lõunamenüü. Al dente Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul osutab pasta hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on ve...
Põltsamaa Ametikool 1 kursus Kaidi Vahtra Maitseained ja roogade maitsestamine Referaat Juhendaja: Merle Suurväli Veebruar 2010 Maitseained. Maitseainete sobivus toiduvalmistamisel : Aed piparrohi Aedruut * ulukiliha * kalatoidud * linnulihatoidud *lihatoidud ( vasikaliha,loomaliha) *lihatoidud ( sealiha, lambaliha) *köögiviljatoidud * supid *salatid * köögiviljatoidud Aniis Apteegitill *salatikastmed *köögiviljatoidud *kala *kalatoidud *vasikalihatoidud *küpsetised *ahjukartulid *küpsetised Aroomisool ...
Kala ja kalatooted Teema valimine Selle teema ma valisin sellepärast, et see tundus olevat väga huvitav ning hariv. Saan teada uusi asju, mida ma ennem ei teadnud ning seda on hea ka teistele jagada. Sisukord ÜldsättedKala ja kalatoodete hügieeninõuete eeskirja kehtestamine Tutvustus Säilitamine Värske kalatunnused Kalade liigitussugukonna, elukohatoitumise järgi Kalade jagunemineelus, jahtunud, külmutatud ... Kalast kulinaartooted Konservid valmistamine, liigitus, vead Kalamari liigitus, olenevalt töötlusest Artikklid Teadlaste soovitused Retseptid Kalateraapia Anektoodid Kasutatud kirjandus Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Kala kõik mere ja mageveeloomad või nende osad (sh mari), välja arvatud konnad ja veeimetajad; Kalatoode kalade anatoomilist terviklikkust mõjutava töötluse läbinud ja/või keemilise ja/või füüsikalise töötlemise tulemusena kalast valmistatud toode, milles võib...
Köögiviljaroad Toitlustamises tähtis roll: · kergesti seeditav ja sisaldab vajalikke toitaineid (mineraalained ja vitamiinid). · soodustavad seedimist (kreeklased piinasid vange sellega, et ei antud köögivilja tulemus piinarikas surm) Suurt rõhku tuleb panna kv säilitamisele, eeltöötlemisele ja kuumtöötlemisele Kasutada kvaliteetset ja värsket kv-d (kuulsate prantsuse restoranide töö algab turul käimisega) Kv vaenlased: valgus, õhk, soojus hakkab kohe toitainete kadu, aromaatsete omaduste vähenemine a. C vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat 3 päevaga kadunud) b. lausa päikese käes on kadu veelgi suurem Lehtköögivilja ja maitsetaimi hoida niisutatult suletud kilekotiga külmkapis Kasutusel kõik kuumtöötlemise meetodid Mitmekordne kuumtöötlemine ei ole tervislik Maitsestamine soola ja suhkru asemel tuleks eelistada maitserohelist ja teisi maitsetaimi aed-harapu...
Eesti talutoit Sissejuhatuseks tutvustan lähemalt leiba, leivakõrvast, jooke, lauanõusid, kombeid, tööjaotust, uusi toite ja toidukordade jaotust. 1. Leib Eesti talurahva peamine toit esimese aastatuhande esimestest sajanditest peale oli teraviljast. Kõige tähtsamaks kujuneski pärast talirukki levikut teise aastatuhande algul rukkileib. Leiba ei jätkunud alati mitte igaks päevaks. Sageli tuli leivaviljale lisada aganaid, ikaldusaastatel isegi tammetõrusid, sammalt või kanarbikku. Kevadel muutus ka niisugune leib haruldaseks. Leiba peeti pühaks. Seda tunnistab vanasõna "Austa leiba, leib on vanem kui meie". Leivaga ei tohtinud mängida ega leivaraasule peale astuda. Kui lapsel juhtus leivatükk käest maha libisema, pidi ta sellele ülesvõtmisel suud andma. 2. Leivakõrvane Kõik muu, mida leivakõrvale lisaks söödi, oli leivakõrvane. Leivakõrvasena tarvitati soolasilku ja poolvedelat jahusuppi ehk körti....
1. Kirjelda külmtöötlemis meetodeid. · Külmutatud toiduainete sulatamine · Mittesöödavate ja saastanud osade eemaldamine · Erineva toiteväärtusega osade eraldamine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Võtted mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset · Võtted mis muudavad toiduainete kvaliteeti 2. Kirjelda kuumtöötlemis meetodeid. · Toiduaine keetmine · Toiduaine praadimine · Hautamine · Suitsutamine · Küpsetamine madalal temperatuuril · Kupatamine · Blanseerimine toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga värvi säilitamiseks 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja nimeta toitumist nende korral. · Laktoositalumatus - haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Loobuma peaks piimast ja piimatoodetest ja tarbima soja tooteid. · Gluteenitalumatus ehk Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad...
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kom...
MIDA TÄHENDAB TERVISLIK TOITUMINE ? Kõnekäänd ütleb, et sa oled see, mida sa sööd. Tänapäeval räägitakse väga palju tervislikust toitumisest, selle tähtsusest meie elus. Tervislik toit on hea tervise alus, toetab inimese head enesetunnet, säilitab normaalse kehakaalu ja parendab ajutööd. Mida tähendab tervislik toitumine ja mida see endas sisaldab? Tervisliku toitumise põhialused on tasakaalustatus, mitmekesisus, mõõdukus. Tasakaalustatud toit tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat nii, et oleks piisavalt süsivesikuid, toidurasvu ja valke. Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonidetööks ja organismi kaitseks. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Tervi...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Kalade säilitamine ja töötlemine Kätlin Orav K-08A Pärnu 2009 Kalade esmane töötlemine: Omapüütud või elusana ostetud kala tappa kohe veest väljavõtmisel. Enne surmamist tuleb kala tuimestada. Selleks on mitu moodust. 1. Kala otsmikule lüüa noaseljaga või püügil kaasasoleva vahendiga, näiteks näpitsaga. Tuimestamiseks võib kasutada ka töökorras elektrilist kalatuimestusaparaati. 2.Väiksema kala saab surmata ka silmade tagant kukalt tugevalt pigistades. Otsekohe pärast tuimestamist tuleb kalad surmata. Kalastustarvete kaupluses on müügil spetsiaalsed kalasurmamisvahendid. Lestalised tule surmata kiire lõikega, mis läbistab kõri ja selgroo. 3.Angerjad tuleb surmata pea tagant selgroogu läbistava torkega ja seejärel sisikond koos südamega kohe välja võtta. Palaval püügipäeval hoitakse ka...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv TOIDUALLERGIA Referaat Toitumisõpetuses Pärnu 2010 Lastel esinevad allergilised haigused on sagedamini põhjustatud toiduainetest-allergeenidest. Harvem täheldatakse toiduallergiat täiskasvanutel. Viimast on mõnikord väga raske kindlaks teha, mistõttu toiduainete osatähtsus allergeenidena on kindlasti suurem. Eelsoodumuse korral võivad mitmesugused toiduained, eelkõige toidus leiduv valk, põhjustada allergilise reaktsiooni. Näiteks seedehäirete puhul võib puudulikult lõhustunud valk peensooles imenduda ja põhjustada organismi ülitundlikkust. Organismi sensibiliseerumine võib tekkida üksikute, mitmete või paljude toiduainete suhtes. Sageli esineb toiduallergiaga isikutel kõrgenenud tundlikkus õietolmude, ravimite ja vesikirbupuru (akvaariumi kalade toit) suhtes. Toiduallergia tekib sageli varases lapseeas, enamasti siis, kui laps...
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
Tallinna Kutsehariduskeskus Kokk 08 3Retsepti Anna Bõrdõk Juhendaja: Aili Ehala Tallinn 1 Sisukord: Maroko lambahautis.............................................................................................................................3 Porru-köögivilja püreesupp............................................................................................................4-5 Karriräimed........................................................................................................................................6 2 Maroko lambahautis Koostis: 500 g lamba kaelaliha õli küüslauk 2 tl paprikapulbrit 2 suurt paprikat 2 purki purustatud tomateid 1 sl hakitud peterselli sool pipar suhkur Valmistamine : Toiduained: -Lamba kaelaliha on liha mis on saadud lamba kaelalt. Lamba liha on...
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja...
Erivajadustega inimeste toitlustamine Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Õile Aavik Diabeet Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Ei tohiks pakkuda: Kuldpruunid praekartulid Rohkelt rasvased toidud Karastusjoogid Väga magusad saiakesed Pasta Soovitatavad toiduained: Marjad Puuviljad Täisteratooted Köögiviljad Väherasvane liha Piimatooted Eelistatud on hautamine, keetmine. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk en...
Tallinna Ülikool KÖÖGILEKSIKON Toiduvalmistamise tehnoloogia I Tallinn 2012 1 A (Crassostrea virginica) ja suur hiidauster(Crassostrea gigas). Sisaldavad rohkesti fosforit, rauda, tsinki, joodi ja vitamiine. Austriliha värvus varieerub roosakaspunakast rohekassiniseni, al dente - tähendab, et ,,on hamba all tunda". Väljendit olenevalt sordist on liha sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme. kasutatakse pasta ja köögiviljade küpsuse väljendamiseks. Ei ole Karpi avatakse spetsiaalse noaga ja kindaga, ...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HIINA KÖÖK Koostajad: Marleen Alle Helena Vahar Ron-Jürgen Kuld K-12A PÄRNU 2013 Hiina Hiina Rahvavabariik on 9,5 miljoni ruutkilomeetrine ning 1,3 miljardi elanikuga riik, mille juhtiv ja suunav jõud on Hiina Kommunistlik Partei. Pealinnaks on Peking. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Louyang. Riigikeeleks on hiina keel. Ametlikud keeled on olnud ka mongoli keel ja mandzu keel. Hiina asub Aasias. Ta piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõztan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja- Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina kuulub sotsialistlike riikide hulka, Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks Hiina poliitilises süsteemis on ...
Kordamisküsimused1 1. Laktoositalumatus- Laktoos ehk piimasuhkur. Mida osad inimesed ei talu. 2. kirjelda maksapasteedi valmistamist?- Maks tuleb puhastada soontest ja kelmetest. Seejärel tuleb seapekk tükeldada ja pruunistada ja siis tuleb hautada, lisada maitseained ja püreestada. 3. Lasanje- Valmistamiseks kasutatakse lasanjeplaate hakklihakaste,valget põhikastmel valmistatud kastmeid ja juustu. Nimetatud komponendid asetatakse kihiti lasjanevormi, pealmiseks kihiks valge kaste, ning puistatakse üle riivjuustuga(parmesan). Rooga küpsetatakse tavalises ahjus 170 c 1-2 tundi. 4. Iseloomusta süsivesikuid?- Leidub pagaritoodetes, viinamarjades,makaronides. Päevasest toidu kogusest peaksid moodustama 60%. On energia allikas 5. Mis on karask?- Kuuluvad eesti rahvustoidu hulka. Karaskitainad on pehmed. Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga. 6. Nimeta tuntumaid eesti rahvusroog...
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Turkebab Praktikant: Alina Ivanova 4PKOE Juhendaja ettevõtes: Amita Kulina Juhendaja koolis: S.Aleksejeva Jõvi 2011 1. Sissejuhatus Antud peatükis tuuakse väja praktika eesmärk, periood ning praktikaettevõte iseloomustus. Praktika eesmärgiks oli anda praktikandile juurde rohkem teadmisi ja kogemusi ning teadmised põilistest eeltöötlusvõtetest ja kuumtöötlusvõtetest. 2. Praktikaettevõtte lühiiseloomustus Praktika kestis mul 3 nädalat Turkebabis. Praktika algas 5.08-25.08.2013, erineva kella ajal. Ettevõttepraktika toimus mul Turkebabis. Turkebab asub Tallinnas kaubamaja 6. Seal töötab kaks töötajat: Triinu kokk-teenindaja ja juhendaja Amita Kulina. Turkebabis valmistati toitu kohapeale. Turkebabisse mahub 20 inimest. 3. Praktika sisu ja töö osa 5.08 oli prakt...
Tõrva Gümnaasium Reelika Kase 11 klass Hiina köök Referaat Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................lk 3 HIINA.....................................................................................................................................lk 4 HIINA KÖÖK...........................................................................................lk 5 Hiina köögi põhinõue...................................................................................lk 5 Traditsiooniline Hiina toidusedel.....................................................................lk 5 Peamised toiduained.....................................................................................lk 5 Piim ja piimatooted.....................................................................................lk 6 Liha.........................................................
Eestlaste toidukultuuri areng Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp),...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6 Kalade haigused.........................................................................6 · Difüllobotrioos................................................................6-7 · Gaasimullihaigus........
KONVEKTSIOONAHJUD Konvektsioonahi on tuletatud tavalisest praeahjust lisades ahjule kuuma õhku ringlema paneva ventilaatori. Nii on ahjus võimalik küpsetada samaaegselt suurt kogust tooteid Õhu ringlemine konvektsiooni korral Otstarve, mudelid Konvektsioonahjudes võib · küpsetada rooga ja küpsetisi · sulatada ja kuumutada valmis toitu. Konvektsioonahje on lauamudeleid, alusele paigaldatavaid ja käruga täidetavaid põrandamudeleid. Ahjude juures on kasutatud GN-mõõdustikku. Osa lauamudelitest on üksteise peale paigaldatavad - moduleeritavad. Ahje täidetakse ja tühjendatakse käsitsi või GN nõu kassettidega. Käruga täidetavates ahjudes on täitekäru, milles olevad nõud lükatakse ahju. Ühe korraga mahub ahju 8-10 GN nõutäit (GN 1/1 65 mm). Ahi on mõeldud sellistesse toitlustusettevõtetesse, kus on palju sööjaid ja sarnane menüü Alusega ahi käruga täidetav...
1) Kirjelda külmtöötlemismeetodeid Külmutatud toiduainete sulatamine, mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine, köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all...
VASTUSED 1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavalis...
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine. Maitsestatakse piima...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Kalad ja mereannid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................... .......................3 2. Lõhe................................................................................................ ...........................4 3. Merivähk.......................................................................................... .........................5 4. Kasutadud kirjandus..........................................................................................6 Sissejuhatus Kalad ja mereannid on loomad, kes elavad vetes. Nende välimus võib olla väga erinev. Värv võib varjeeruda valgetest/hall...
MAHU MÕÕDUD RIIK KLAAS SUPILUSIKAS DESSERTLUSIKAS TEELUSIKAS KANADA 250ML 15ML 10ML 5ML USA 240ML 15ML 10ML 5ML AUSTRAALIA 250ML 20ML 10ML 5ML SUURBRITANNIA 250ML 15ML 10ML 5ML EESTI 200ML 15ML 10ML 5ML 1DL = 100ML = 0.1LIITRIT KUI MÕÕTEKLAASI EI OLE, SAAB DETSILIITREID ARVESTADA KA NIIVIISI: · KLAASIGA : TAVALINE TEEKLAAS ON 2 DL , SEEGA 1DL = ½ KLAASI , 0.5DL = ¼ KLAASI JA 2 DL = 1 KLAAS · SUPILUSIKAGA : 1 SUPILUSIKATÄIS ON 15ML , SEEGA 3.5 SL (KUHJAGA ) VÕI 4 SL (TRIIKIS) ON UMBES-TÄPSELT 0.5DL JA 7SL = 1DL · TEELUSIKAGA : 1 TEELUSIKATÄIS ON 5ML , SEEGA 10TL (TRIIKIS ) = 0.5DL JA 20TL = 1DL NB! KUI INGLISE KEELSES RETSEPTIS KASUTATAKSE MÕÕTÜHIKUT PINT, SIIS PIDAGE MEELES , ET USA S = 4.7DL ( EHK 5...
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus TERVISLIK TOITUMINE JA SELLE TÄHTSUS Referaat toitumisõpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul.......................
KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kirjelda külmtöötlemismeetodeid · Tükeldamine' · Pikkimine · Fileerimine · Püreestamine · Tootele vormi andmine · Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud toite Liha eelnevalt pruunistatakse, seejärel hautatakse Kooreklops, guljass, stroganov 5. Kirjelda e...
Inimese elus täidab väga tähtsat osa toitumine. Selleks, et elada täisväärtuslikku elu tuleb toituda tervislikul. Paljud peavad toitu millekski, mille nimel elada, kui tegelikult on toidu põhieesmärgiks vaid inimorganismi varustamine vajalike toitainetega, mida me vajame elamiseks, kasvamis- ja taastumisprotsessideks, mõtlemisvõime tagamiseks ning hea tervise säilitamiseks. Kui palju peaksime sööm? Kasvades nõuab meie organism ka palju enam toitaineid. Samuti nõuavad ka erinevad eluviisid vastava koguse vitamiine ja teisi kasulikke aineid. Seega on paika pandud kindalt toitainete kogused, mida vajavad erinevad inimesed. · 1200 kalorit - see on minimaalne kogus; seesugune madal kalorite kogus aitab kehakaalu vähendada ning on sobiv inimestele, kes on istuva eluviisiga ja äärmiselt väheliikuvad. · 1600 kalorit - on soovitav naistele, kes on väheliikuvad ning see sobib ...
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Eesti rahvusköök Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti toidu eripära....................................................................................................................... 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost...................................................................................................5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand.....................................................................................6 Kaasaegne Eesti köök................................................................................................................. 7 Uued märgatavad tre...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
