Toitude happelisus (0)

Tartu Kutsehariduskeskus 
Juhendaja : Vaike Vetka 
Siret Järve 
MY12 
 
 
 
 
                           2013 
 
 Toiduained jagatakse kahte gruppi: a) aluseline 
                                                                      b) happeline 
 Kui  happelist toitu palju süüa, siis hakkab see 
tervisele 
 Tänapäeval on happelise toidu osakaal 
märkimisväärselt suurem, kui aluselise toidu  
 Näitena võib tuua liha,  piimatooted , alkohol jpm. 
 Halva enesetunde taga on sageli liigne hapelisus 
veres, mis on tingitud happelisest toidust 
 Tervise parandamiseks on aga kasu aluselistest 
toitudest, mille osakaal vaja menüüs suurendamist 
 
 
 
 Enamik töödeldud toite on happelised  
 Töötlemise käigus (näiteks  keetmine  või 
praadimine) hävitatakse vajalikud toitained  ehk 
süüakse tühja kesta 
 Keetmine teeb toidu  happeliseks  ning selle 
põhjuseks on vee temperatuuri tõus üle 45 kraadi, 
mis hakkab toitu tapma  
 Aluselise reaktsiooni annavad kõik  mahlad ja 
salatid, olenemata hapust  maitsest  
 
 Mitmekülgselt toitudes tasakaalustame happelised 
ja  aluselised  toidud ning erilist suhet ei oleks vaja 
arvestada, s.t. praadide juurde tuleks süüa  salateid . 
 Liha me saame süüa alles siis, kui oleme selle 
teinud eelnevalt  pehmeks . See omakorda 
tähendab, et lihatükk on juba roiskuma hakanud. 
Seejärel me peame liha soojendama ( muutma  seda 
veel pehmemaks) ning lõpuks me sööme oma 
pikalt töödeldud lihatüki ära kahvli ja  noaga , ehk 
me peame nii palju vaeva nägema, et ühte asja 
süüa. 
 Selleks, et Ca imenduks on vaja ka D vitamiini ja 
Mg vahekorras 2:1-le ( 2 osa Ca, 1 osa Mg). 
 
 
 
 Halva enesetunde taga on sageli liigne 
hapelisus veres, mis on tingitud happelisest 
toidust 
 Selline toode nagu PIIMAX PRO-V, sisaldab 
vitamiine, mineraalaineid, Ca ja räniühendeid, 
ning soodustab juuste, küünte ja naha kasvu.  
 Happeline toit mõjub ka kahjulikult maole 
 Küünte kasvuks on vajalik Zn, päevanorm 15 
mg, sportlastel 30 mg. 
  Samuti mõjub räni puudumine toidus küünte 
tervishoiule. 
 
 Kui sööme liiga palju happelisteks 
jääkproduktideks lagunevat toitu (piim, õlu, 
kohv, hot-dog, leib jms), hakkab organism vett 
säilitama ja rasva koguma 
  Sisekeskkond muutub happelisemaks, 
kleepuvad vere punalibled üksteise külge (kuna 
nende  laengud muutuvad) ning hakkavad takistama  
vere liikumist.  
 Suur hulk punaliblesid  sureb  happelise 
keskkonna tõttu lihtsalt ära, muutes oma 
laguproduktidega keha veelgi 
happelisemaks.    
 
 Et tervis oleks hea, peame hoolitsema selle eest, 
et  peensool  oleks korras ja et liiga happeline 
toit soolteseinu ei hävitaks. 
 Tuleb süüa rohkem aluselist toitu 
 Vähem  soojendada toitu mikrlaineahjus 
Kala on küll happeline toit, aga arvestades, 
et ta sisaldab suures koguses vajalikke 
rasvhappeid, siis piiratud koguses on ta 
kehale hea. Soovitav on tarbida üks kord 
nädalas kala. 
Toit jõuab söögitorust makku, kus 
seedimine jätkub happelisemaomahla abil 
 Kasutatud kirjandus 
http://minuoma.ee/ 
http://alkeemia.ee/ 
http://www.skeptik.ee/ 
https://www.google.ee/ 
 
Aitäh 
vaatamast !