Arvamuslugu Filmist "Kibe sokolaad" Film ,,Kibe Sokolaad" valmis 2010 aastal ning selle autoriks oli Taani ajakirjanik Miki Mistrati. Film rääkis Miki külastusest Aafrikasse, sealsetesse sokolaaditööstustesse ning kakaoistandustesse. Miki soovis välja selgitada kas kuulujutud, et maailma suurimad sokolaaditööstused saavad suurima osa oma toorainest ehk kakaooad tänu väga madalatele hindadele, ning kui palju on Aafrikas lapstööjõudu, inimkaubandust ja orjandust. Kõigepealt külastas Miki Aafrikas Malit ning sealset bussijaama mis on üks suurimaid kohti kust tuleb lapstööjõudu. Ma küll täpselt aru ei saanud kust need lapsed kõik tulevad, kuid ilmselt olid nad jõuga vanematelt võetud. Miki aitas ka ühel tüdrukul keda sooviti viia üle piiri tema kodukülla naasta. Edasi jälitas Miki inimkaubitsejaid kes lapsi
Kakao ja kakaotooted Birgit, Hedi, Kärolin, Regina 11.B Kakao saadused on tooraineks nii toiduainete- kui ka kosmeetikatööstuses. Kõige suurem osa kakaosaaduseid läheb sokolaaditööstusesse. Kuid kakaoprodukte kasutavad ka kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Kakaooad Kakaopuu pärineb LõunaAmeerikast Amazonase vihmametsadest. Tänapäeval kasvatatakse kakaopuid peale LõunaAmeerika ka Kesk- Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Niiske ja soe keskkond Viljad valmivad 45 kuuga Kakaopuu viljad on paksu koorega- 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees ridadena 2050 pruuni seemet ehk kakaouba. Nägus kakaopuu kannab lehti, õisi ja vilju samaaegselt ja aasta ringi. Kakaopuu kasvatus annab tänapäeval
valmistamine. Vastupidiselt kakaole töödeldakse talunikelt saadud taruvaiku ning õietolmu kohapeal. 1.2. Tähtsaimaks tooraineks on meie firmal loomulikult kaokao. Pealtnäha tundub selle olemasolu loomulik ning lihtne, kuid tegelikult kaasneb sellega palju tööd. Nimelt: Pruunistunud kakaoubade kuivatamisele päikese käes järgneb röstimine, mis lisaks kvaliteedi tõstmisele teeb kakaooad kergemini jahvatatavaks. Tööstuses kakaooad peenestatakse kakaomassiks, millest omakorda pressitakse välja rasv, mille järel saadakse kakaovõi. Pressimist jäätmeis jahvatatakse kakaopulbrit. Aastas kulub umbes 4600 tonni kakaoube, valmistamaks meile kakaopulbrit. 1.3. Tööstuse rajamiseks ning tehnoloogia muretsemisele kulus 400 000 krooni. Suurest kulutusest hoolimata oleme rahul selle kvaliteediga, ning meie töö kulgeb jõudsalt. 2. TAKISTUSED 2
Criollo kakaopuid on juba ammu Kesk-Ameerikas ja Mehhikos kultiveeritud, selle tüübi kujunemisalaks peetakse Mehhikot ja ala sellest lõuna poole kuni Panama maakitsuseni. Crollo viljad on pikad ja välja veninud tipuga, kümne selgesti nähtava pikiribiga. Vilja kest on õhuke, pealt enamasti punane või kollane. Kasvutingimuste suhtes nõudlik ja haigustele vastuvõtlik, tema aroomi hinnatakse aga eriti kõrgelt. Seemnes asuvad idulehed on valkja või helevioletsed. Fermenditud kakaooad on helepruunid, kaneelivärvi. Calabacillo kakaopuud on kujunenud lõuna pool Panama maakitsust, piirkonnas Orinoco ja Magdalena (Kolumbias) jõeni. Neid on kõige rohkem kultiveeritud Lääne-Aafrikas, nad on vastupidavad. Viljad on kujult täidlasemad ja otsast ümaramad kui criollo viljad. Vilja kest on paks, seemned eelmistest vähem kvalitetsed. Seemeneid saab eelmisest tüübist eristada nende idulehtede nõrga punakaspruuni värvuse järgi.
o lõdva keskvõimuga impeerium o mõjukas sõjavägi ning kasutati ka orjatööd. o pealinnaks oli Tenochtitlan Päritolu: Jõudsid Mehhiko orgu 12. sajandil põhja poolt, Tenochtitlani linn, Mehhiko pealinn ehitati samale kohale, võtsid üle tolteekide kultuuri Religioosne päritolu: Pärinevad päikesest, peajumal Huitzilopotzli Millega tegelesid?: põlluharimine, käsitöö, sõdimine ( õitsvad ja vihasõjad), laadad, turukohtunikud, bartertehingud- raha asendasid kakaooad, kullatolm, keebid, puuvillakangad Ühiskond: alguses egalitaarne (kõik võrdsed), hiljem hierarhiline, 3 põhiklass- ülikud, lihtrahvas(maksukohuslased), orjad. Lihtrahvas organiseeritud capulli'desse, juhtis calpuc, kes oli valitav vanematekogust, austati sõdureid ja emasid, kuriteod: argus ja abort. Usund: tuhanded jumalad, enim austati suurt kolmikut: sõja-ja päikesejumal, vihmajumal ja saatuse- ja surmajumal, põlluharimisega seotud jumalad, tähtsal kohal rituaalid ning
muutub kättesaadavamaks. Kunagi surid paljud lapsed peale sündi kuid nüüd jäävad nad tänu abiorganisatsioonidele ellu. Seal on slummid sest on palju vaeseid. Suht räpane on sest rahvast on palju kes kõik koos elavad. Saastatus on suur. Seal on ka kerjuseid set töökohti on vähe. Keenias on populaarne põllumajandus ja tööstus. Seal valmistatakse erinevaid tekstiile sest seal on odav tööjõud. Sealt pärineb tee, kakaooad, kohvi ja lõikelilled. See kindlasti on turismimaa aga mitte nii tuntud. See riik on pigem tuntud oma looduse ja loomade poolest sest seal on lõvid ja elevandis ja muud eksootilised loomad. Riigi arengutase on suhteliselt madal sest paljud inimesed ei käi tööl ja haridus on raskesti kätte saadav. Tegu on agraarühiskonna ja tööstus ühiskonna vahepealsega sest inimestel pole väga elektroonikat, inimesed elavad põllumajandusest.
1921 - asutatakse ASi Kalev tuntuim 2012 – Ettevõte taastab ajaloolise ärinime eelkäija šokolaadi- ja kompvekivabrik AS Kalev Kawe. Kawe toodang oli hästi tuntud kodumaal ja mitmel pool mujalgi. 1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut “Punane Kompu" ja “Kalev" – vaid ühe häälega jäi peale nimi “Kalev". Šokolaad Mis on šokolaad? ● aastatuhandeid vana maiustus ● kakaooad,kakaovõi,suhkur Tüübid: ● Tume ● Piimašokolaad ● Valge Šokolaadi kasulikkus 1. ei tõsta vere kolesteroolitaset(steariinhape) 2. ergutav mõju(teobromiin) 3. toitained: Fe, Zn, K, Ca, Mg, Cu, B- vitamiin 4. ei tekita aknet ega hambakaariest Kasutatud allikad http://www.kalev.ee/ettevote/kalevi-ajalugu http://kalev.ee/magusamaailm/mis-on-sokolaad/mille-poolest-on-sokolaad-kasulik
Kakao sisaldab valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, Bvitamiine, C ja Evitamiini Eurooplane tarbib aastas 2kg puhast kakaod Kakao tuleb enamasti Ghanast, Indoneesiast ja Elevandiluurannikult Kakao vilja saamine ja puhastamine Cesar Dahua farmis. Farmer Rosa Andi jälgib kakaoubade pruunistumist. http://www.youtube.com/watch?v=ivxbbm9Rmw Mis edasi? Kakaooad kuivatatakse Sokolaadi reis tehasesse Schwyzi firma Max Felchlin AG Firma direktor on Christian Aschwanden http://www.youtube.com/watch?v=kJmoyv677bc Sokolaadi valmimine 1879 leiutas sveitsi sokolaadi tootmise pioneer Rodolphe Lindt Conche ehk sulatusahija seguri. Segatakse Kariibi mere piirkonnast pärist suhkur, Madagaskari vanilli ja Lõuna Ameerika kakao püdedaks aroomaatseks massiks. http://www.youtube.com/watch?v=cvOZc8nIP4Q
Kuulilennuteetunneliluuk Proportsionaalne Ents�klopeedia Kirjandi kirjutamine Ma m�tlen, et sa m�tled, et ma ei m�tlegi su peale, m�tle pealegi, et ei m�tle, m�tlen ikka su peale! Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti n�ha Vahete vahel on ka vahede vahelistel vahedel vahed vahel Ma tean, et sa tead, et sa tead, et ma tean S�h s�� see soe sea saba siin samas selle sooja soustiga Pai papa pane paadile purjed peale P�ua���udus Kakaooad Paksu sakslase pukspuust luksuks l�ks lupsti tuksi. Habemeajaja ajas majarajaja ja asjaajaja habet Haua���udused Tihti t�hti taevas n�hti, tihti n�hti taevat�hti Musta lehma saba valge lehma taga,valge lehma saba musta lehma taga Pole oluline mitme l�liline lillalilleline lohe Sada pada pudi keedab, seda pudi t�di kiidab Tulekahjusignalisatsioonis�steem August august h�ppas kaugust teine august vaatas august kuidas august h�ppas kaugust
elas savist või roost valmistatud hütis, põlluharijad elasid külades. Maiadel olid sügavalt usklikud, nad olid rahuarmastavad põlluharijad, ühiskond oli tugevalt kihistunud, linnriike valitsesid kuningad, keda seostati jumalatega, kuningatele allusid preestrid. Elanikkonna põhiosa moodustasid talupojad, kaupmehed, käsitöölised. Olid ka orjad. Mehed olid tähtsal kohal ühiskonnas. Maksevahendiks olid kakaooad. Inkade riik oli totalitaarne, elasid külades või suurtes kivist linnades, iga inimene oli ühiskonna täisväärtuslik liige, neil puudus raha ning alaline sõjavägi, linnad olid kaitstud müüridega. Neil oli kolm keeldu ära valeta, vassi ega laiskle. Kiri: Olmeekidel puudus teadaolev kiri, maiad kasutasid hieroglüüfkirja ning inkadel ei olnud ühtegi kirjapandud keelt, kuid nad tundsid omapärast infovahetusvahendit quiput (kiput).
kakao, tubaka taimed, pähklid. Brasiilia on kultuuride kasvatamisel maailmas esimeste hulgas kohvipuuga ja maisiga. Brasiilias peetakse palju erinevaid loomi, eriti suur on veiste arv.Veidi vähem kasvatatakse ka lambaid, sigu, kitsi, pühvleid. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Kõige enam varustab ennast viljade, puuviljde(neid mis kohapeal on) ja taimedega(kohvioad, apelsinid, banaaid, kakaooad jne) Brasiilia impordib peamiselt seemneid (õli tegemiseks), suhkrut, ube, maisi ja puuvilju . Brasiilia ekspordib apelsine, mandariine, sidruneid, laime, kohvi, mineraaltooraineid, kakaod, sojaube. Brasiilia on esikohal Apelsinide, mandariinide, sidrunite, laimide ekspordilt. Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? Põllumajandusega seotud keskonnaprobleeme eriti
tegevust, on praeguseks saanud Laima'st peamine magusatootja kogu Baltikumis. Ettevõtte TÄNA Me armastame head sokolaadi, mistõttu on Laima üks väheseid sokolaaditootjaid Euroopas, kes tagab kogu tootmisprotsessi kakaoubadest sokolaadini. Hoolikalt säilitatud vanad oskused ja retseptid on täiendatud kaasaegsete tootmismeetoditega. Laima sokolaad on valmistatud vaid kõrgkvaliteetsetest Forastero kakaoubadest, mis pärinevad Ghanast, Aafrikast. Kakaooad röstitakse, jahvatatake ja kuumutatakse spetsiaalsel viisil, et saavutada Laima sokolaadile omane unikaalne maitse. .... Laima on kõige kuulsam magusatootja bränd Baltikumis, esindades Läti magusatööstuse ajalugu läbi mitme sajandi. Hiljuti, tähistas Laima koos oma noorte ja vanemate sokolaadisõpradega oma 140. aastapäeva Laima on Läti magusalegend, edukalt kombineerides ajaloolist pärandit uuendustega.
• Igas kakaokaunas on 20–30 magusas valges viljalihas paiknevat seemet – kakaouba. • Poole kilo kakao saamiseks on vaja ühe puu kogu aasta saaki. • Kuna kaunad ei valmi korraga, tuleb puid pidevalt jälgida. • Kakaopuud on väga õrnad (väikseimadki ilmamuutused, ähvardavad haigused ja kahjurid mõjutavad puu saagikust) Kus töödeldakse? • Kui küpsed kaunad on koristatud, tuleb need matšeetedega lahti lõigata ja oad välja võtta. • Kakaooad kääritatakse, kuivatatakse, puhastatakse ja pakitakse. • Kui oad on kakaokottidesse pakitud, müüvad talunikud toote vahendajatele. • Vahendajad ostavad töötlemata oad kokku ja müüvad need eksportijatele. • Oad transporditakse Euroopasse ja Ameerikkasse, kus need purustatakse, ning ubadelt eemaldatakse kestad. • Seejärel oad röstitakse ja jahvatatakse ning valmistatakse kakaovõid ja kakaopulbrit, millest omakorda toodetakse šokolaadi.
s jaguneb : * Piimatööstus * Konservitööstus * Joogitööstus * Lihatööstus * Kalatööstus *Teraviljatööstus Tähtis toiduainetöööstuse haru on veel teraviljatööstus , mis jaguneb omakorda jahu ja tangainetööstuseks, pagaritööstuseks ja kondiitri- tööstuseks . Suurim kondiitritööstuse ettevõte on Eestis juba sadakond aastat olnud kalev , mis toodab laia valikut maiustusi. Suur osa kondiitritööstuse toorainest suhkur, kakaooad jmt tuleb siiski teistest riikidest sisse osta. Konservitööstus valmistab kala ja lihakonservide kõrval ka mitmesuguseid puu ja aedviljahoidiseid ning valmistoite. Toiduainetööstuse hulka kulub veel joogitööstus , mis toodab nii karastusjooke kui ka alkohoolseid jooke. Joogitööstuse arvele läks 2011. aastal 13 protsenti toiduainetööstuse todangust, mis teeb sellest toodangu mahult kolmanda toiduaunetööstuse haru Eestis.
3 1. SOKOLAADI AJALUGU 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele Sokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad maiade ja asteekide hõimud juba 6. sajandil. Sokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele. Kakaooad olid kasutusel ka rahana ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod. (Trisberg, 2007) 1.2. Sokolaad Euroopas Euroopas sai sokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise aegu ning hispaanlase Cortez` Mehhiko vallutamise päevil. Christoph Kolumbus naasis Uuest Maailmast 1502. aastal, tuues Hispaania kuningale külakostiks muu hulgas kakaoube, kuid siis ei äratanud need kelleski suurt huvi. 20 aastat
1. ŠOKOLAADI AJALUGU 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad maiade ja asteekide hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega xocolatl. Seda jooki ohverdasid nad traditsioonilistel riitustel oma jumalatele. Kakaooad olid kasutusel ka rahana ning asteekide valitsejate aardekambrites olid tohutud kakaoubade laod. (Trisberg, 2007) 1.2. Šokolaad Euroopas Euroopas sai šokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise aegu ning hispaanlase Cortez` Mehhiko vallutamise päevil. Christoph Kolumbus naasis Uuest Maailmast 1502. aastal, tuues Hispaania kuningale külakostiks muu hulgas kakaoube, kuid siis ei äratanud need kelleski suurt huvi. 20 aastat
Sokolaad Aastal 1492 avastas itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika ning külastas seda mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6. sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas
Ja tuleb välja, et asjata. On teada, et väikestes kogustes tarvitatav punane vein tugevdab veresooni ja normaliseerib vererõhku. Samasugune toime on ka sokolaadil. Kuigi sokolaadist pole vistrikega võitlemisel olulist abi, on täiesti kindel, et nende tekkimist ta ei soodusta. Sokolaad annab samasuguse kerguse tunde nagu marihuaana, kuid seda ilma tervist kahjustamata. Kõigepealt korjatakse valminud viljad puudelt (2 korda aastas). Siis sorteeritakse välja parimad kakaooad, need praetakse pöörlevates trummlites kindlal temperatuuril ja ajavahemikus 10 minutit kuni 2 tundi, olenevalt tootjast. Oad jahutatakse ja purustatakse. Pärast jahtumist puistatakse oad omapärasesse tuulamismasinasse, kus teravad lõikeservad eemaldavad neilt koored, mis puhutakse ära võimsate venitlaatorite abil. Ebaühtlasteks tükkideks purunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedustega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ja kasutatakse kas sokolaadi või
taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maiad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. (Maajade…) 5 Mida nad kasvatasid. Maiad kasvatasid toiduks peamiselt maisi. Peale maisi kasvatasid maiad veel tubakat, puuvilla, uba ja kakaod. Just maiadelt tõigi Cortez 16. Sajandil kakaooad ja šokolaadi valmistamise oskuse Euroopasse. Maiade jaoks olid kakaooad väärtuslikud ja neid kasutati rahana. (Maajade…) Maiade alistamine. Maiad, nagu kõik põldu harivad rahvad olid rahuarmastavad ega tahtnud sõdida, kuid just sõda sai neile saatuslikuks - Maia kultuuri kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad. Nende kultuur jäi püsima ainult Yucatani poolsaarel. Seal sulasid vallutajad maiadega üheks rahvaks, võtsid üle nende keele ja kombed
seda ka Ghanas. Euroopasse toodi kakao Christoph Kolumbuse ja Mehhiko vallutaja Hernando Cortezi poolt. Kakaopuu kasvab kuni 15 m kõrguseks, kuid istandustes lastakse neil kasvada ainult 5-6 meetrini. Pite värvus varieerub valgest punakani ja need asetsevad otse tüvel. Pitest arenevad kõhukad, meloneid meenutavad viljad, mis küpsedes on algul rohelised, siis kollakasoranzid ja lõpuks purpurpunased. Vilja sees on punakas viljaliha, milles asuvad ridade kaupa roosad seemned -kakaooad. Viljad lüüakse puu otsast maha ja seemned võetakse välja ning fermenteeritakse, s.t. lastakse käärima. Kuus päeva hiljem pannakse oad päikese kätte kuivama. Alles siis omandavad nad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Kuivatatud oad viiakse vabrikusse, kus need sorteeritakse, röstitakse ja vabastatakse rabedatest koortest. Seejärel algab pikaldane jahvatamisprotsess. Kakaopulbril on väga iseloomulik aroom, ta maitseb kibemõrkjalt ning sametiselt
,,õige" sokolaad? Kas see on õpilase lemmik maiustus ja mida söövad nad siis, kui sokolaadi pole käepärast. 1. SOKOLAAD AJALUGU Juba 6.sajandil kasutasid Maajad sokolaadijooki. Neile oli sokolaad igapäevaelus väga tähtsal kohal-seda kasutati tähtsais usurituaalides ja isegi lapsesünnitseremooniates. Aastal 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa veel kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis sokolaad Euroopasse. Kakao oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis(http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0okolaad).Sokolaadi joogid olid erilised ka selle pärast, et neid lubati juua ka paastu ajal. Kõrgest soost daamid jõid isegi missade ajal kakaod. 1657. aastal avati Euroopas esimene sokolaadi tuba. Sokolaadi tehti esialgu suurtest tahketest sokolaadikamakatest, hiljem-18. sajandi lõpul- hakati sokolaadijookidesse lisama ka piima
levisid need seitsmekümnendatel ning peale seda ka Ameerikasse. (Mäe, Kristo 2013) Energiajook on oma iseloomult koffeiini sisaldav ergutusjook, kuid erinevalt eksitavast nimest, ei anna see sulle energiat – jook ergutab organismi lühiajaliselt ning aitab ära kasutada organismi enda energiavarud. Energiajook sisaldab erinevaid ergutavaid toimeaineid, millest levinum on koffeiin – seda leidub enam, kui 60 taime lehtedes, seemnetes või viljades, neist tuntumad on kohv, tee ja kakaooad, koffeiin ergutab südant, tõstab vererõhku ning suurendab rasvade lõhustumist. Lisaks sellele leiab energiajookidest tihti ka vähemtuntuid erguteid nagu tauriin, guaraana ja glükoronolaktoon. Vitamiinidest võib energiajoogi seest leida B-vitamiini, mis mõjututab närvisüsteemi, C-vitamiini, mis osaleb kudede ning hammaste moodustumises ning E-vitamiini, mis toimib antioksüdandina. (Tunnetoitu 2015 ) Tihti aetakse energiajook segi spordijoogiga
ja mis kariloom tasub kasvatada ehk siis põllumajanduse spetsialiseerumise. Leia FAO andmebaasist http://www.fao.org/faostat/en/#data mõlema riigi peamised kasvatatavad põllukultuurid ja loomad (8-10). Põllumajandustoodete tähtsust näidatakse nii mahuliselt milj tonnides (Production MT), kui ka väärtuseliselt tuhandetes dollarites (Production Int $ 1000). Colombia Põllukultuurid : kohv, lõikelilled, banaanid, riis, tubakas, mais, suhruroog, kakaooad. Loomad : lihaveised, piimalehmad, kanad, mesilased, muul, kitsed, hobused, lambad Suurbritannia Põllukultuurid : nisu, raps, kartul, oder, suhkrupeet, kaer, uba, porgand Loomad: lihaveised, piimalehmad, sead, lambad, kanad, kalkunid, hobused, kitsed a) Miks on need riigid spetsialiseerunud just neile põllukultuuridele ja/või loomakasvatusharudele? Sest nende riikide kliima on sobilik just nendele taimedele. Kohv, kakao jms tahavad
kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning šokolaadijoogi valmistamise vahendid. Šokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi šokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis šokolaad siiski kõikjale Euroopas; ka seni vaid Kesk-Ameerikas kasvanud kakaooad toodi kasvama lähemale - Ekvatoriaal-Aafrika aladele. Šokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest šokolaadikamakatest. 17. sajandi algul muutusid Inglismaal populaarseteks kirjanike, poliitikute ja teiste härrasmeeste kohtumispaikadeks šokolaaditoad, kus pakuti šokolaadijooki. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene šokolaaditehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest šokolaadijoogi massi tooraine
1. toiduainete vamistamine (sojaubade fermenteerimine, sake valmistamine) 2. ensüümide tootmine (lüsosoom, glükoosi oksüdaas, pektinaas, glükoamülaas) 3. toidu lõhna, värvi, struktuuri jm parendamine 29. Mis on aflatoksiin? Kus leidub? Mida tekitab? Aspergillus flavus ja Aspergillus parasiticus on letaalse aflatoksiini produtseerijad. Toiduainetest on Aspergilluse aflatoksiinide poolt enim ohustatud pähklid (eriti maapähkel), teraviljad, puuviljad ja kakaooad. Aflatoksiinid toimivad põhiliselt maksale, kuid leitud on ka nende mõju närvisüsteemi, kopsude, seedeelundite, neerude ja aju tegevusele. 30. Nimeta kolm viisi, kuidas inimene võib saada C. Jejuni nakkuse! 1. Korralikult läbiküpsetamata linnuliha 2. puhastamata vesi 3. pastöriseerimata piim 4. punane liha 5. koduloomad, -linnud 31. Kas C. Jenuni põhjustatud gastroenteriit on levinum kui näiteks Salmonella ja Shigella tüvede poolt põhjustatu? Jah 32
pressimisastmest), süsivesikuid, valku, teobromiini, mineraal- ja aroomiained. ,,Kalev" valmistab kakaopulbrit Meie Mark ( ei lahustu) · hästi peenestatud, ei tohi tunda teralisust · värvus helepruunist tumepruunini · maitse mõru, lõhn meeldiv · ei tohi olla niiskunud ja tükki läinud Kasutatakse külmade ja soojade kakaojookide valmistamiseks (Nestle, Fazer)- lahustuvad kiiresti kakaopulbri baasil valmistatakse ka mitmesuguseid võideid. SOKOLAAD Põhitooraineks kakaooad, mis on kakaopuu viljade seemned. kakao ergutav toime tuleneb alkaloid teobromiinist, mis suuremas koguses on mürgine. Pealse kakaoubade kasutatakse veel tuhksuhkrut, kakaovõid ( eraldatakse pressimisel ubadest), piima-koorepulber, lisandid, kakaopulber, aroomiained, emulgaatorid. Peale sokolaadi tahvlite valmistatakse ka figuure, üllatusmune, medaleid, nööpe, pliiatseid, täidisega sokolaadi (sokolaadi batoonid).
sellel käärima minna. Asteegid jõid seda jooki 50 korda päevas ja ütlesid , et kui seda jooki juua siis saab päev otsa olla ilma söömata. Maiuse nimeks pandi alguses xocolatl, mis hiljem muudeti chocolatl ning ameeriklased muutsid selle lõpuks chocolate-ks. http://www.aphrodite-chocolates.co.uk/history_chocolate.htm http://www.pierre.ee/site/?house=3 http://www.youtube.com/watch?v=vA1w1-PTJlY 2.2. Euroopa ajalugu Esimesed kakaooad saabusid Euroopasse viimaselt Ameerika reisilt saabunud Kolumbusega, kuid siis nendele erilist tähelepanu ei pööratud. Tähelepanu hakkasid need pälvima alles siis kui Euroopasse saabus maadeavastaja Hernando Cortés. Maadeavastaja saabus Hispaaniasse tal oli kaasas suur hulk kakaoube. Temale endale luksuslik jook ei maitsenud, kuna tegu oli siiski kibeda maitselisega. Ta tutvustas jooki seeaegsele
.. Rasvad Rasvad on rasvhapete (C6...C20 ) ja glütserooli (alkohol 3 OH-ga) estrid. ( kust on eraldatud vesi ) Üldvalem väga keeruline vaata õ. 129 Joonista glütserooltristearaadi valem Rasvu sisaldavad peaaegu kõik taimed ja loomad. Rasvu ei sisalda puu- ja juurviljad. Rasvad liigitatakse loomsed rasvad (sea-, lamba-, looma-, hülge-, vaala-, kalarasvad) ja taimsed rasvad. Taimedest sisaldavad rasvu kõige rohkem: oliivide viljaliha - 60% rasva, kakaooad 55%, linaseemned - 40% , päevalilleseemned 24%, teraviljaseemned 1,5...6% Soja - ? pähklid - ? Rasvade omadused: Puudub kindel sulamis to sest looduses on rasvad estrite segud. Maismaaloomade rasvad on tahked, veeloomade ja taimede rasvad vedelad ( õlid) Väga energiarikkad toitained inimestele, loomadele. Puhtad rasvad on värvitud, maitsetud, lõhnatud. Looduslikel rasvadel on lõhn ja maitse (lambarasv näiteks) On veest kergemad Ei lahustu vees
Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Joonis 1.2. Kakaouba kasvatavad Joonis 1.1. Kakaooad (ICCO) riigid (ICCO) Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 4 2. Tume sokolaad - kirjeldus Kirjandus terminile "tume sokolaad" ühtsest definitsiooni ei anna, ka ei anna seda Euroopa Liidu ega Ameerika Ühendriikide (USA) õigusaktid. Üldiselt mõistetakse tumeda sokolaadi all sokolaadi, kus on rohkem kakaoprodukte ja vähesemal määral piimakuivainet ning magusaineid*
lambaid. 4. Milliseid põllumajandussaadusi eksporditakse? Brasiilia ekspordib apelsine, mandariine, sidruneid, laime, kohvi ja mineraaltooraineid (neid mida endal ka koha peal saada on suurtes kogustes). Brasiilia on esikohal Apelsinide, mandariinide, sidrunite ja laimide ekspordilt. Kõige enam varustab Brasiilia ennast viljade: puuviljade ja taimedega(kohvioad, apelsinid, banaaid, kakaooad jne). Brasiilia ostab sisse seemneid (õli valmistamiseks), suhkrut, ube, maisi ja puuvilju. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Peamisteks probleemideks on paljude looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa pindala vähenemine, erosioon, väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse. Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis?
Kasutatakse teesegudes. Gruusia tee Sisaldab vähe parkhappeid, tõmmis kuldkollane. Kvaliteet väga erinev, enamasti alla keskmise, sõltub aretustöö tagajärjekusest, kasvukohast, koristusajast, töötlemistehnoloogiast. Mitte eriti nõutav teesort. Kakao toiteväärtus. Kakao on kõrge toiteväärtusega. Viljad sisaldavad: virgutavat teobromiini, kofeiini, lihaseid stimuleerivat teofülliini üle 700 muu komponendi. Kakaooad sisaldavad valke, rasvu (kakaovõi), süsivesikuid, kofeiini, teobromiini, tanniini, tselluloosi (kiudaineid rikkalikult), oblikhapet, vähesel määral mineraalaineid (fosfor, kaalium, raud jt), kaduvväike kogus A- ja B- rühma vitamiine. 40. Kakao töötlemine (etapid). Seemnete eraldamine Korjatud kakaopuu viljadel viljakest lõhutakse. Viljades leiduvad seemned eraldatakse ja kuhjatakse hunnikutesse. Fermenteerimine Kääritamine Muudetakse ubade biokeemilist koostist.
6.2 Tööstusharud Etioopia peamisteks tööstusharudeks on toiduainetööstus ja naftatööstus, kuid samuti toodab ka suhkrut, alkoholi, karastusjooke, sigarette, puuvilla, tekstiili, jalatseid, seepi, ja lupja. Tsemendi tootmine on samuti märkimisväärne. Tähtsal kohal on ka kaevandamine. 6.3 Suuremad tööstusettevõtted Suuremad tööstusrajatised on koondunud Addis Ababa ümbrusesse. 6.4 Tööstustoodete eksport/import Etioopia peamiste ekspordi kaupade hulka kuuluvad kakaooad, lõikelilled, puu-, kulla- ja naftasaadused, tee ja kohvi. 6.5 Masinatööstuse areng Masinatööstust Etioopias praktiliselt ei olegi. Seal ei ole piisavalt selliseid maavarasid ning kuna ka riik on vaene, ei impordita neid sisse. Seal ei oleks ka vastava haridusega inimesi eriti, kes suudaks masinatööstust arendada. 6.6 Kõrgtehnoloogia arengueelised riigis Etioopias ei ole mingeid arengueeliseid kõrgtehnoloogia arenguks. Sealne rahvas on väga
nõnda ainevahetust ja alandades kehakaalu. Türosiin on lisaks ka üheks lähteaineks ,,õnnehormooni" ehk serotiini tekkimisele organismis (serotiin reguleerib und, pärsib näljatunnet, väldib meeleolu kõikumisi, kontrollib söömisel õigeaegselt küllustunde tekkimist ja teeb reipamaks) Sokolaadi valmistamine Kõigepealt korjatakse valminud viljad puudelt (2 korda aastas). Siis sorteeritakse välja parimad kakaooad, need praetakse pöörlevates trummlites kindlal temperatuuril ja ajavahemikus 10minutit kuni 2 tundi, olenevalt tootjast. Oad jahutatakse ja purustatakse. Pärast jahtumist puistatakse oad omapärasesse tuulamismasinasse,kus teravad lõikeservad eemaldavad neilt koored, mis puhutakse ära võimsate venitlaatorite abil. Ebaühtlasteks tükkideks purunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedustega sõelte, sorteeritakse vastavalt
Brasiilia on maailmas esimetel kohtadel kohviubade, kakaoubade, apelsinide ja banaanide kasvatamisel. c. Enam arenenud loomakasvatusharud Kõige enam on arenenud veisekarja kasvatus, veidi vähem kasvatatakse sigu ja lambaid. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? a. Milliste põlumajandustoodetega varustab end ise? Kõige enam varustab ennast viljade, puuviljde(neid mis kohapeal on) ja taimedega(kohvioad, apelsinid, banaaid, kakaooad jne) b. Milliseid põllumajandustooteid ostab ise? Brasiilia ostab sisse seemneid (õli valmistamiseks), suhkrut, ube, maisi ja puuvilju. c. Milliseid tooteid ekspordib? 14 | P a g e Brasiilia ekspordib apelsine, mandariine, sidruneid, laime, kohvi ja mineraaltooraineid, taaskord neid mida endal koha peal saada on suurtes kogustes. d. Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste
tähelepanu. Kakaopuu õitseb ja kannab vilju aastaringselt. Suured kakaoviljad tuleb puude otsast keppidega alla lüüa. Nagu eelnevalt mainisin, valmivad kaunad erinevalt, seetõttu tuleb puid pidevalt jälgida. Samuti on kakaopuu õrn, väiksemadki ilmamuutused, kahjurid ja ähvardavad haigused mõjutavad puu saagikust. Kui küpsed viljad on koristatud, tuleb need matseedega lahti lõigata ning oad välja võtta. Kakaooad kääritakse, kuivatatakse, puhastatakse ja pakitakse. ,,Kui oad on 13 kakaokottidesse pakitud, müüvad talunikud toote vahendajatele. Vahendajad ostavad töötlemata oad kokku ja müüvad need ekspordijatele. Oad transporditakse Euroopasse ja Ameerikasse, kus need purustatakse ning ubadel eemaldataksekestad. Seejärel oad röstitakse ja jahvatatakse ning valmistatakse kakaovõid ja kakaopulbrit, millest omakorda toodetakse sokolaadi." (Ibid)
Mõistes turusituatsiooni, säilitades oma konkurentsivõimet ja laiendades oma tegevust, on praeguseks saanud Laima'st peamine magusatootja kogu Baltikumis. Laima on üks väheseid sokolaaditootjaid Euroopas, kes tagab kogu tootmisprotsessi kakaoubadest sokolaadini. Hoolikalt säilitatud vanad oskused ja retseptid on täiendatud kaasaegsete tootmismeetoditega. Laima sokolaad on valmistatud vaid kõrgkvaliteetsetest Forastero kakaoubadest, mis pärinevad Ghanast, Aafrikast. Kakaooad röstitakse, jahvatatake ja kuumutatakse spetsiaalsel viisil, et saavutada Laima sokolaadile omane unikaalne maitse. Laima on kõige kuulsam magusatootja bränd Baltikumis, esindades Läti magusatööstuse ajalugu läbi mitme sajandi. Iidsete sokolaadimeistrite retseptid pakuvad rahuldust ka kaasaegsetele tarbijatele - Laima sai hiljuti tunnustatud kui Läti kõige kõrgema kvaliteediga bränd 2010. aastal.
kuhjatakse hunnikutesse. Kääritamine - oad peavad käärima koos säsiga veidi alla nädala. Fermenteerimine toimub banaanilehtede all. Käärimisel muutub viljasäsi vedelaks, hakkab temperatuuri tõustes eralduma. Selle protsessi vältel imavad oad endasse viljaliha niiskust ja seemned hakkavad idanema, kuid see protsess katkeb temperatuuri tõusmise ja happelisuse suurenemise mõjul. Kkaob esialgne kibe maitse, oad muutuvad punakaspruuniks. Kuivatamine - kakaooad laotatakse mattidele või võrkudele päikese kätte või kuivatusahjudesse, kestus 1-2 nädalat, oad kaotavad üle poole oma kaalust, omandavad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Puhastamine - eemaldatakse suurem praht, mustus ja võõrkehad. Pakkimine - oad pakitakse suurtesse kottidesse, saadetakse sokolaaditootjatele. Ubade puhastamine - sokolaaditehases kakaooad pakitakse lahti, puhastatakse Ubade röstimine - 99104 °C juures
Nt zoloogia , botaanika ja geograafia. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu:50 000 10 000 eKr üle Beringi maasilla, 10 000 e Kr kliima soojenema > merepind kerkima, maismaasild vee alla, hilisemad sisserändajad innuitid Aasiast ca 2500 eKr, Beringi maasilla teooria alles 20. saj.Asteegid: Põhja-Mehhiko, 13. 16. saj., 1325 pealinn Tenochitlan (elanikke kuni 200 000), allutasid teisi hõime, usund: jumalad (päikesejumal), ohverdamine. koolid, kalender, kiri, Euroopasse kakaooad, tomat, tubakas, 1521 hispaanlaste vallutused (Hernan Cortes)maajade linnriigid: linnriik kus olid erinevad seisused.. ülemkiht-sõjaline ülemkond ja preestrid. Linnriiki juhti preester kuningas, lihtrahvas-talupojad. Madalaim aste olid orjad. Tunti ainult alepõllundust. Usund kummardas esinevaid taevajumalaid. Ohverdati inimesi. Lõuna ameerika kõrgkultuurid: Tähtsaim kultuurikolle asus peruus, kust pärines palju kõrgkultuure Inkade
Maiad olid hästi õpetatud. Erakordselt tugevad astronoomias, ja aritmeetikas. Austati rituaale, ohverdamist, tähtis astronoomia ja kalender Tegevusalad: mais, oad, kakao, käsitöö, Riik ning selle juhtimine: linnriigid, mida juhtisid preestrid, Elanikud: preestrid, sõdalased, põllutöölised, käsitöölised, orjad, Religioon: palju oli jumalaid, ohverdati inimesi, Kultuur: neil oli piltkiri; arenenud oli matemaatika ja astronoomi. Tunti ka kalendrit. Varia: Neil oli oma raha. Need olid kakaooad. Inkad Inka impeerium, liitsid ümbritsevad piirkonnad oma valdustega. Tänu oma hästitoimivale haridussüsteemile oli neil hea kontroll kogu impeeriumi üle. Elanikud olid enamasti väikest kasvu, jäikade mustade juustega ja pruuni nahaga. Osavad metalli töötlejad. Asukoht: Peruu, Tegevusalad: hariti põldu ja valmistati igasuguseid asju, Riik ja riigi juhtimine: tsentraliseeritud riik ja
..1,4 m3/t. 2.10. Kohvi, tee ja kakao vedu Nende lastide ühiseks omaduseks on vastuvõtlikkus kõrvalistele lõhnadele, tee ja kakao on ka hügroskoopsed. Ubade puhastamiseks viljalihast pestakse neid spetsiaalsetes basseinides, misjärel nad allutatakse kääritamisele. Kääritamine on vajalik kohvile ja kakaole omase maitse andmiseks. Kääritamise kestus on 5...7 päeva. Pärast kääritamist oad kuivatatakse päikese käes. Kuivatamisele lähevad nii kohvi- kui kakaooad koos käärinud viljaliha, hallituse ja prahiga. Küllalt pika käärimisprotsessi jooksul nakatuvad oad bakterite ja hallitusseentega, kuid see protsess on liiga lühike selleks, et mikroorganismid jõuaksid hakata paljunema. Kohvi- ja kakaoubadesse peitunud mikroorganismid langevad kuivatusprotsessi ajal "talveunne", sest kõrge temperatuur ja vähene niiskus loovad ebasoodsad arengutingimused. Sellest järeldub, et kõige ohtlikumaks teguriks kohvi- ja
· Dessertsokolaad- suhkrut rohkem (kalev) · Piimasokolaad- sisaldab piimamassi, rohkem suhkrut ja abitooraineid (koore-kohvi, nurr, jõmmi) · Valge sokolaad- valmistatud kakaovõist ja suhkrust, ei sisalda kakaomassi Ajalugu Aastal 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika ning külastas seda mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese Sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa veel kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis Sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6.sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas
· Dessertsokolaad- suhkrut rohkem (kalev) · Piimasokolaad- sisaldab piimamassi, rohkem suhkrut ja abitooraineid (koore-kohvi, nurr, jõmmi) · Valge sokolaad- valmistatud kakaovõist ja suhkrust, ei sisalda kakaomassi Ajalugu Aastal 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika ning külastas seda mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese Sokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa veel kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis Sokolaad Euroopasse. Kuid Sokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6.sajandil kasutasid Sokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos, metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida, seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati sokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas
Koristamine: Ghanas ja Nigeerias on põhikoristusperiood oktoobrist veebruarini, aastavahetuse ümbruses. Brasiilias saadakse põhisaak suvel, varakevadest hilissügiseni. Põhikoristuse ajal koristatakse vilju kord nädalas. Viljad lõigatakse puult väga ettevaatlikult terava noaga või aiakääridega, et õiepadjandid vigastada ei saaks. Töötlemine: Seemnete eraldamine , Fermenteerimine Kääritamine, Pruunistunud kakaooad kuivatatakse: - päikese käes või - kuivatusahjudes 5060 kraadi juures. Sorteerimine , Röstimine 1045 minuti jooksul 70140 kraadisel temperatuuril. Jahutamine Koorte eemaldamine Jahvatamine Kakaopulbri saamiseks eraldatakse esmalt kakaomassist kakaovõi. Järele jäänud kakaomass (kook): - jahutatakse, - jahvatatakse, - sõelutakse. Kakaopulber sisaldab 1020% rasva.
vähemal määral vett, parkaineid, mineraalaineid, kofeiini, teobromiini. Suurimad kakao tootjad on Elevandiluu Rannik, Ghana ja Indoneesia. 19.sajandil rajati sokolaaditehaseid Euroopasse ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Töötlemisel korjatakse valminud viljad puudelt. Kuivatatakse päikse käes, kus seemned tumenevad ja omandavad aroomi. Siis sorteeritakse välja parimad kakaooad, mida praetakse pöörlevates trumlites kindlal temperatuuril ja ajavahemikus 10minutit kuni 2 tundi. Oad jahutatakse ja purustatakse. Pärast jahtumist puistatakse oad omapärasesse tuulamismasinasse, kus teravad lõikeservad eemaldavad neilt koored. Ebaühtlasteks tükkideks purunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedustega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ja kasutatakse kas sokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks.
Võidakse lisada kakaod, vanilliini, sidrunihapet jt. aineid Arahhise, Ali-Baba, Rosita, Rosinatega halvaa. Muudeks idamaisteks maiustusteks on griljaaz, koshalvaa, kozinak, pähkel suhkrus, nugaa, serbett, lukum jt. Need valmistatakse suhkrust, siirupist, meest, piimast, pähklitest, seemnetest, rosinatest jm. toorainest, mis keedetakse tugevamalt või vähem tugevamalt (3 viimast). 12. KAKAO JA KAKAOD SISALDAVAD KONDIITRITOOTED 12.1. Kakao Kakao tooraineks on kakaooad, mis on kakaopuu viljade seemned. Kakaopuud kasvatatakse praegu rohkem Lääne-Aafrika maades, kuigi pärit on ta Lõuna- Ameerikast. Juba enne Ameerika avastamist valmistasid asteegid ja maiad kakaopulbrist vahutavat ja ergutavat jooki xocoatlit (kibedat vett). Hispaanlased tõid kakao 16. saj. algul Euroopasse ja vedasid istikud purjekatel Aafrikasse ja Aasiasse. Kakaooa mass on umbes 1 g (ühes viljas, mille kuju meenutab kurki ja kaalub kuni 500 g, on 20...40 seemet kakaouba)
suure õhuniiskuse sisse imamise tõttu kiiresti. Pulber läheb tükki ja kiirsti hallitama. Enne kasutamist segatakse munapulber veega ja lastakse seejärel paisuda, kuna kuiva munapulbriosakesed ei paisu tainas piisavalt. (http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s %C3%B5nastik/toiduained/14116/) - Kakaovõi. Kakaopuu viljad on suured rohelised kaunad, milles on 30-40 kakaouba. Vilja valmides korjatakse need käsitsi ja võetakse kakaooad välja. Peale kuivatamist, fermentatsiooni ja röstimist oad purustatakse ja neist pressitakse välja kreemjas segu, millest tehakse kakaovõid. Kakaovõi on 37 taimsete rasvade seas ainulaadne, sest toatemperatuuril on see tahke ja sulab kehatemperatuuril. Puhtal kujul on kakaovõi kõva aine, mida on võimatu nahale määrida.( http://www.felicity.ee/tooted/kakaovoi)
Aflatoksiin Ohratoksiin (OTA) Zearalenoon (ZON või ZEN) Patuliin Vomitoksiin (DON) Fumonisiinid Aflatoksiinid Aflatoksiinid on mükotoksiinid, mida toodavad teatavad kõrgel temperatuuri ja niiskustasemel arenevad Aspergillus-e liigid. Aflatoksiinid on genotoksilised kantserogeensed ained, mida võib esineda paljudes toiduainetes. Toiduainetest on Aspergilluse poolt enim ohustatud pähklid (eriti maapähkel), teraviljad, puuviljad ja kakaooad. · Neli põhilist aflatoksiini on B1, B2, G1 ja G2. · Aflatoksiin M1 on aflatoksiini B1 ainevahetusprodukt, mida esineb saastunud sööta söönud loomadelt saadud piimas ja piimatoodetes. Aflatoksiin B1 on kõige toksilisem ühend. · Ohutuse eesmärgil piiratakse nii toidu üldist aflatoksiinide sisaldust (aflatoksiinide summa B1+B2 +G1 +G2) kui ka aflatoksiini B1 sisaldust. Aflatoksiinidega saastunud toit on kõige enam levinud Kesk-Aafrikas ja Kagu-Aasias.
maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning sokolaadijoogi valmistamise vahendid. Sokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi sokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis sokolaad siiski kõikjale Euroopas; ka seni vaid Kesk-Ameerikas kasvanud kakaooad toodi kasvama lähemale - Ekvatoriaal-Aafrika aladele. Sokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest sokolaadikamakatest. 17. sajandi algul muutusid Inglismaal populaarseteks kirjanike, poliitikute ja teiste härrasmeeste kohtumispaikadeks sokolaaditoad, kus pakuti sokolaadijooki. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest
annaabi.ee 
