Mida arvad šokolaadist? (0)

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM
Eesti keel
Diana Vahkel, Kerli Telve
MIDA ARVAD ŠOKOLAADIST?
Uurimustöö
Juhendaja : Elga Raadik
Pärnu 2009
SISSEJUHATUS
Me valisime oma uurimustöö teemaks „ Mida arvad šokolaadist,“ sest meile endile maitseb šokolaad väga ja seega huvitas meid, kas ka teiste jaoks on see lemmik maiustuseks. Leidsime internetist palju huvitavat materjali šokolaadi leiutamisest , selle valmistamisest ja Euroopasse jõudmisest. Samuti saime teada, et šokolaad on üks kasulikemaid maiustusi üldse.
Uurimuse eesmärk on saada teada, kuidas on jõudnud šokolaad meie poelettidele ja saanud nii armastatud maiustuseks. Millal hakati šokolaadi tarbima? Kuidas see Euroopasse jõudis? Mille poolest on see kasulik? Milliseid erinevaid šokolaadisorte leidub? Uurimuse läbiviimiseks koostasime õpilastele väikese küsitluse, keskendudes küsimustele mis on nende jaoks šokolaadis erilist.
Töö koosneb 2 peatükist. 1. peatükk keskendub šokolaadi ajaloole ja alapeatükk 1.1 tutvustab erinevaid šokolaadi sorte. 2. peatükk kirjeldab šokolaadi kasulikkust. Alapeatükis 2.1 saate teada, millised on meie kooli õpilaste eelistatuimad šokolaadid. Mis on selles nii erilist? Milline šokolaad ei maitse? Kas valge šokolaad on „õige“ šokolaad? Kas see on õpilase lemmik maiustus ja mida söövad nad siis, kui šokolaadi pole käepärast.
1. ŠOKOLAAD AJALUGU
Juba 6.sajandil kasutasid Maajad šokolaadijooki. Neile oli šokolaad igapäevaelus väga tähtsal kohal-seda kasutati tähtsais usurituaalides ja isegi lapsesünnitseremooniates. Aastal 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese šokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa veel kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis šokolaad Euroopasse. Kakao oli esimene stimuleeriv jook , mis Euroopasse jõudis( http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0okolaad ).Šokolaadi joogid olid erilised ka selle pärast, et neid lubati juua ka paastu ajal. Kõrgest soost daamid jõid isegi missade ajal kakaod. 1657. aastal avati Euroopas esimene šokolaadi tuba. Šokolaadi tehti esialgu suurtest tahketest šokolaadikamakatest, hiljem-18. sajandi lõpul- hakati šokolaadijookidesse lisama ka piima. 19. sajandil tõi tööstuslik revolutsioon Euroopasse uuendusi ja hakati ehitama šokolaaditehaseid. Õpiti ka eraldama kakaovõid ja kakaomassi ja tegema uusi tahvli- ehk söögišokolaade. Šokolaadi leiutajaks peetakse aga Bristolis firmat Fry& Sons , kes müüs 1874 aastal esimesena toodet, mida võis nimetada esimeseks müügil olnud šokolaaditahvliks. Eestisse jõudis šokolaad laiemalt 19.sajandi teisel poolel.
1.1 ŠOKOLAADISORDID
Keedušokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid , kuid maitsevad ka paljudele maiustusena. Ta on kõige puhtam, tumedam ja kõige lihtsam šokolaad. Talle ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on ta hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi.
Söögišokolaadid on magusad, maiustusena kasutatavad sordid, mida esindab piimašokolaad. Siia võib paigutada ka kokkuleppeliselt šokolaadi nime kandva valge šokolaadi. Nad on heledama värvusega, sest neile on lisatud suhkurt , piima ja veel täiendavat kakaovõid.
Kuvertüür, glasuurimišokolaad ehk dipišokolaad sisaldab tavalise söögišokolaadiga võrreldes rohkem kakaovõid ning sulab seetõttu ühtlasemalt ja hõlpsamini. Tahkudes jääb kuvertüür kaunilt läikivaks ning sellest valmistatud glasuur murdub toreda, kergelt kuuldava krõpsuga. Kuvertüür on asendamatu šokolaadikaunistuste tegemisel.
2. ŠOKOLAADI KASULIKKUS
Tegu on väga kaloririkka toiduainega. Läbi aegade on vaieldud šokolaadi kasulikuse ja headuse üle. Viimasel ajal jäävad positiivsed omadused peale-šokolaadi ei suhtuta enam kui lihtsalt ühte kaloririkkasse maiustusse. Šokolaad sisaldab tegelikult palju südamele hästi mõjuvaid antioksüdante ( rohkem kui tee, viinamarjamahl ja puuviljad ). Peale selle on šokolaadis rikkalikult rauda, mineraale, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, naatriumi ja vitamiine (kasulik närvisüsteemile). Šokolaadi söömisest paraneb meeleolu, sest eralduvad endorfiinid . Kõige paremini tõstab tuju mõru šokolaad, mis on ka kõige kalorivaesem. Võib väita, et šokolaadil on depressiivsusevastane toime. Euroopas kannab šokolaadi nime ka valge šokolaad, kuid Ameerikas tohib teda nimetada "white coating" (valge glasuur ehk kate). Valge šokolaad ei sisalda kakaomassi, vaid koosneb põhiliselt kakaovõist, millele on lisatud piimapulbrit, letsitiini, vanillisuhkurt ja tavalist suhkurt. Ehtne valge šokolaad peab olema elevandiluu värvi.
2.1 ÕPILASTE ARVAMUS
Uurimuse läbiviimise sihtgrupiks olid G1b, G1c ja G1b klassid . Küsitluse koostamisel lähtusime sellest, mis tundus meie jaoks olulisem. Kõik õpilasd olid lahkelt nõus vastama
ja oma arvamuse välja ütlema. Kolmes klassis kokku õpib 95 õpilast, neist 55 vastas meie küsitlusele. Vastanute seas oli 18 poissi ja 37 tüdrukut.
Palusime õpilastel kirjeldada oma lemmikšokolaadi erilisust. Vastuseid tuli erinevaid, sest nagu teate, on meie kõigi maitsed erinevad ja selle üle ei vaielda. Kõige populaarsemaks osutus siiski Karl Fazeri šokolaad, eriti Geisha, kuid tihedalt rebis end kannule ka Milka šokolaad. Leidus ka poiss, kellele šokolaad üldse ei maitsegi.
Samuti palusime õpilastel välja tuua enda lemmikšokolaadi erilisuse. Vastused olid üldiselt samad. Hinnati selle pehmust, magusust, headust, täidist, maitset ... Enamiku ütluste põhjal on šokolaad nende lemmikmaiustuseks. Vastuseid küsimusele mida sööd siis, kui šokolaadi pole käepärast tuli väga erinevaid. Küll söödi jäätist, kommi, puuvilju , krõpsu ja küpsiseid, kuid leidus ka neid, kes armastasid süüa marineeritud seeni, kartuleid ja isegi pekki :).
Kui tuua välja šokolaadi, mis ei meeldi, siis vastati nagu ühest suust , et Laima. Mõned ei eelistanud odavaid Vene šokolaade ja tumedat šokolaadi.
KOKKUVÕTE
Uurimuse käigus selgus, et šokolaad on inimeste lemmikmaiustuseks olnud juba väga pikka aega ja on ka edaspidi. Pärnu Ühisgümnaasiumi noored armastavad šokolaadi – nende südamed on võitnud Karl Fazeri toodang. Suussulav šokolaad passib väga hästi pimedal sügisõhtul meeli virgutama. Paljude jaoks on šokolaad nii vastupandamatu maiustus, et ilma selleta ei oskaks midagi pealegi hakata. Õnneks pole see aga üdini halb. Kuna šokolaadis on palju kasulikke aineid ja vitamiine ning antioksüdante, on selle kiusatusele mõistlikus koguses järeleandmine isegi kasulik !
KASUTATUD MATERJAL
1. Šokolaadi vikipeedia : http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0okolaad
2. Küsitlus õpilaste seas