Šokolaad (0)

Kuigi Euroopas tuntakse šokolaadi viimased aastasajad, on šokolaadi ajalugu palju pikem...
Šokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna- Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl.
1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning šokolaadijoogi valmistamise vahendid. Šokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi šokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis šokolaad siiski kõikjale Euroopas.
Šokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest šokolaadikamakatest.
1765 . aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene šokolaaditehas
19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse šokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati šokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögišokolaade. Hakati kasutama kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks.
Šokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry& Sons ’i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks šokolaaditahvliks. 
Šokolaad teeb reipaks ja parandab tuju.
Maiustus sisaldab magneesiumi, mis hoiab ära depressiooni, stimuleerib mälu, suurendab stressitaluvust ja tugevdab immuniteeti.
Mõrušokolaad – hea vahend rasvade põletamiseks.
Paar grammi šokolaadi päevas võib ära hoida infarkti või insuldi.
Oma raviomaduste poolest sarnaneb šokolaad aspiriiniga, kuid erinevalt sellest ei ole tal kõrvalnähtusid.
Šokolaad sisaldab eeterlikke õlisid, mis kaitsevad veresooni ateroskleroosi eest.
Pedantsed sakslased on välja rehkendanud, et üks standardsuurusega šokolaaditahvel on oma toimelt võrdväärne kuue Viagra tabletiga. Sellest rääkis omal ajal juba Casanova, kuid teda ei usutud. Ja tuleb välja, et asjata.
On teada, et väikestes kogustes tarvitatav punane vein tugevdab veresooni ja normaliseerib vererõhku. Samasugune toime on ka šokolaadil.
Kuigi šokolaadist pole vistrikega võitlemisel olulist abi, on täiesti kindel, et nende tekkimist ta ei soodusta .
Šokolaad annab samasuguse kerguse tunde nagu marihuaana, kuid seda ilma tervist kahjustamata.
Kõigepealt korjatakse valminud viljad puudelt (2 korda aastas). Siis sorteeritakse välja parimad kakaooad, need praetakse pöörlevates trummlites kindlal temperatuuril ja ajavahemikus 10 minutit kuni 2 tundi, olenevalt tootjast. Oad jahutatakse ja purustatakse. Pärast jahtumist puistatakse oad omapärasesse tuulamismasinasse, kus teravad lõikeservad eemaldavad neilt koored , mis puhutakse ära võimsate venitlaatorite abil. Ebaühtlasteks tükkideks purunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedustega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ja kasutatakse kas šokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks.
Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste valtside. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib šokolaadi pasta, mille koostises on 53 % kakaovõid ja 47 % tahket kakaomassi. Kui see vormitakse ja lastakse tahkuda, siis sellest saab mõrušokolaadi, paljud nimetavad seda veel keedušokolaadiks.
Seda massi pressitakse 25-tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. Kakao on rasvane kollakas vedelam mass. 10–25 % kakaovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Puhast kakaovõid vajatakse mitmete šokolaadisortide ja maiustuste tootmiseks ning valge šokolaadi põhikomponendiks.
Šokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse šokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisandeid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondenspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab šokolaadi tavatemperatuuril tahkena. Vorm ja tahkus aitavad hoida šokolaadi ka riknemise eest.
Edasi mõõdetakse šokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi ning töödeldakse seguriga ühtlaseks puruks. Siis liigub puru keerukasse valtsimissüsteemi, mis pressib ja peenestab puru aina peenemaks. See on šokolaadi kvaliteedi juures eriti oluline. Peenestatud segu suundub suurde tõrde ehk kontši, kus mass sõtkutakse, segatakse ja hõõrutakse vähemalt 2, paremate sortide puhul isegi 6 päeva. Siis läheb mass tempereerimisseadmesse, kus toimub korduv soojendamine ja jahutamine. Tempereerimine annab kakaovõile tagasi tema algse struktuuri, mis on vajalik šokolaadile kauni läike andmiseks ning hõlpsa ja ühtlase sulamise tagamiseks.
Viimaseks sammuks vormimine ja pakendamine, tänapäeval suurtööstuses pakendavad šokolaadi tahvleid masinad , kuid keerukad ja hinnalised šokolaadid pakendatakse ka käsitsi.
AS Kalev Chocolate Factory
AS Kalev Chocolate Factory on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas.
Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk.
Ettevõtte põhitegevuseks on šokolaadikondiitri- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning šokolaadi-, suhkru- ja jahukondiitritoodete müük.
Enamik (88% ) Kalevi toodangust müüakse Eesti turul. Samas tegeleb Kalevi šokolaadivabrik ka aktiivselt ekspordiga. Peamisteks välisturgudeks on Balti riigid, Skandinaaviamaad ja Venemaa.