Šokolaad (0)

5 VÄGA HEA

Šokolaad
Aastal 1492 avastas itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika ning külastas seda mitmeid kordi veel. Aastal 1502 jõi ta seal oma esimese šokolaadi joogi ja sai kingituseks kaasa kakaoube. Kuid sel momendil ei paistnud kakaooad talle tähtsana, vaid 27 aastat hiljem jõudis šokolaad Euroopasse.
Kuid Šokolaadi ajalugu on veelgi pikem. 6. sajandil kasutasid Šokolaadi jooki juba Maajad, kes elasid nüüdisaja Lõuna- Mehhikos , metsikute kakaopuude kasvualal. Kindlaks on tehtud, et neid puid kasvatati ka koduõuedes. Maajad oskasid kakaoube röstida seejärel pastaks hõõruda ning valmistada sellest vee ja vürtside lisamise abil jooki nimega chocolatl. Algselt kasutati šokolaadi joogina, seda ka pikalt Euroopas. Maajade kultuuris oli šokolaad igapäevaelus tähtsal kohal, seda kasutati keerukates usurituaalides kui ka abielu- ja lapsesünnitseremooniates. Kakaoube kasutati ka raha asemel. Kakaoube viidi laiali merdpidi või seljas kanti neid punutud korvides. Kakao oli esimene stimuleeriv jook , mis Euroopasse jõudis. Šokolaadi joogid olid erilised ka selle pärast, et neid lubati juua ka paastu ajal. Kõrgest soost daamid jõid isegi missade ajal kakaod. Kuna Hispaanias olid kakaojoogid kuningakojas ning seda hoiti riigisaladusena, siis teistesse Euroopa riikidesse jõudis šokolaad alles aastakümnete pärast. Prantsusmaale jõudis jook 1615 aastal, kus värske Austria kuninganna Anna kuulutas joogi õukonnajoogiks ja sellega saavutati joogi populaarsus. Inglismaale jõudis šokolaad 1650 aasta lõpul, kus see saavutas suure populaarsuse. Juba 7 aastat hiljem avati esimene šokolaadi tuba ja peale seda muutus see veelgi populaarsemaks , šokolaaditoad said härrasmeeste ja poliitikute ning kirjanike kohtumiskohtadeks.
Šokolaadi valmistati tollal ja veel kaua aega hiljem tahketest šokolaadi kamakatest, sest kakaopulbrit polnud veel leiutatud. 18.sajandi lõpul hakati šokolaadi jookidele lisama ka piima. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene šokolaadi tehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest šokolaadijoogi massi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakaovõi ja kakaomassi eraldamist veel ei tuntud. 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse šokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuse. Rajati šokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögišokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimašokolaadi ja kakaopulbrit. Nüüd kasutati kakaopulbrit ja joogi nimetus muudeti ümber kakaoks.
Šokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry& Sons ’i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks šokolaaditahvliks.

Mille poolest on šokolaad kasulik?

Teadlased on palju uurinud šokolaadi omadusi ning tõestanud seejuures ära, et mitmed neist on tõepoolest tervisele kasulikud. Seejuures ei tohi muidugi unustada seda, et kasulik on eelkõige tume ehk suure kakaosisaldusega šokolaad. Oluline on ka mõõdukus šokolaadi tarbimisel – nii, nagu ka iga muu toiduaine puhul.
Lühidalt kokku võttes võib öelda, et šokolaad peidab endas aineid, mis muuhulgas aitavad ennetada mitmeid haiguseid ning teisalt tekitavad need mõnusa heaolutunde ja rahulolu iseenda ning maailmaga , tõstavad tuju ja maandavad stressi. Seda eriti naisterahvastel, mistõttu on nemad šokolaadi võludele eriti vastuvõtlikud. Šokolaadi puhul on täheldatud ka virgutavat ja ergutavat mõju, samuti on tegemist tõelise energiapommiga, mis sobib hästi kõigile, kelle elu on seotud vaimsete või füüsiliste pingutustega.
Šokolaadi kasulikest omadustest tõsisemalt ja põhjalikumalt annab ülevaate järgmine loetelu :

Šokolaadi ühes peamises koostisosas kakaovõis sisaldub rohkelt steariinhapet, tänu millele ei tõsta šokolaadi söömine vere kolesteroolitaset ega suurenda seetõttu ka südameveresoonkonnahaigustesse haigestumise riski.

Šokolaad sisaldab antioksüdante (flavonoole), mis kaitsevad südant ja veresoonkonda. Samuti on need kasulikud immuunsüsteemile ning on potentsiaalselt vähki takistavad.

Šokolaad sisaldab olulisi toitaineid: rauda, tsinki , kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja vaske ning B-vitamiini.

Šokolaad tekitab heaolutunde, kuna selle maiuse söömisel vallanduvad „õnnehormoonid“ endorfiinid .

Šokolaadil on kergelt ergutav mõju tänu selles leiduvale teobromiinile.

Šokolaadis sisalduv serotoniin on looduslik “antidepressant”.

Viimaste aastate uuringud on tõestanud ka, et šokolaad ei tekita aknet ega hambakaariest.

Šokolaad ei põhjusta lastel tähelepanupuudulikkusega seotud hüperaktiivset käitumist ehk hüperaktiivsust. Selleteemalisest teaduskirjandusest selgub , et ükski lastega seotud uurimus ei näita seost hüperaktiivse käitumise ja šokolaadi tarbimise vahel.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

roosamommi Õppematerjali autor

Šokolaad kakao kakaovõi

Sarnased õppematerjalid

doc

Šokolaad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K SOKOLAAD Referaat Juhendaja: Sirje Tenok Maarja Lubi Sokolaad Tallinn 2010 2 Maarja Lubi Sokolaad SISUKORD 3 Maarja Lubi Sokolaad 1. SOKOLAADI AJALUGU 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika mandri ja külastas seda hiljem veel korduvalt. 1502. aastal, oma neljanda reisi ajal, maitses suur meresõitja praeguse Nicaragua aladel esimese eurooplasena sokolaadijooki ning sai lahkudes kingituseks kaasa ka kakaoube. Kolumbust huvitas aga ainult see, kuidas leida kauaotsitud meretee Indiasse. Kõik muu näis talle tookord vähetähtis ning nii jäid ka tagasihoidlikud pruunid oad tähelepanuta. Sokolaad saabus suure triumfiga Euroopasse 27 aastat hiljem, mis ajavahemikuna on ajaloo mastaabis üsnagi tühine. Toojaks oli seeko

Pagar-kondiiter

doc

Šokolaad

Kuigi Euroopas tuntakse sokolaadi viimased aastasajad, on sokolaadi ajalugu palju pikem... Sokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Sokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning sokolaadijoogi valmistamise vahendid. Sokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi sokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis sokolaad siiski kõikjale Euroopas. Sokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest sokolaadikamakatest. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas 19.sajandil tõi tormilise arengu Euroopasse sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmeke

Kokandus

wps

Mida arvad šokolaadist?

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Eesti keel Diana Vahkel, Kerli Telve MIDA ARVAD SOKOLAADIST? Uurimustöö Juhendaja: Elga Raadik Pärnu 2009 SISSEJUHATUS Me valisime oma uurimustöö teemaks ,, Mida arvad sokolaadist," sest meile endile maitseb sokolaad väga ja seega huvitas meid, kas ka teiste jaoks on see lemmik maiustuseks. Leidsime internetist palju huvitavat materjali sokolaadi leiutamisest, selle valmistamisest ja Euroopasse jõudmisest. Samuti saime teada, et sokolaad on üks kasulikemaid maiustusi üldse. Uurimuse eesmärk on saada teada, kuidas on jõudnud sokolaad meie poelettidele ja saanud nii armastatud maiustuseks. Millal hakati sokolaadi tarbima? Kuidas see Euroopasse jõudis? Mille poolest on see kasulik? Milliseid erinevaid sokolaadisorte leidub? Uurimuse läbiviimiseks koostasime õpilastele väikese küsitluse, keskendudes küsimustele mis on nende jaoks sokolaadis erilist. Töö koosneb 2 peatükist. 1. peatükk keskendub sokolaadi ajaloole ja alapeat?

Uurimistöö

doc

Toiduaine õpetuse

Rakvere Ametikool Sandra Leetberg K08c TOIDUAINETE ÕPETUS Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Piim ja piimatooted................................................................................................................. 3 1.1Üldiselt...............................................................................................................................3 1.2Rõõsk koor......................................................................................................................... 6 1.3Piima konservid..................................................................................................................6 1.4Juustud........................................................................................................................

Kokandus

docx

Toiduainete õpetuse konspekt

TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1.

Toiduainete õpetus

docx

šokolaad

sajandil. Šokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning šokolaadijoogi valmistamise vahendid. Šokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi šokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis šokolaad siiski kõikjale Euroopas; ka seni vaid Kesk-Ameerikas kasvanud kakaooad toodi kasvama lähemale - Ekvatoriaal-Aafrika aladele. Šokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest šokolaadikamakatest. 17. sajandi algul muutusid Inglismaal populaarseteks kirjanike, poliitikute ja teiste härrasmeeste kohtumispaikadeks šokolaaditoad, kus pakuti šokolaadijooki. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene šokolaaditehas, mis

Toiduainete õpetus

docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei

Toitumine

Rohkem sarnaseid