Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Olmeegid, maiad ning inkad (0)

1 Hindamata
Punktid
Olmeegid , maiad ning inkad
Päritolu: Olmeekide päritolu on neist kolmest ainsana täielikult teadmata, kuid nad elasid Mehhiko lahe lõunakaldal, maiad elasid Yucatani poolsaarel, I at eKr ning püsisid seal kuni 1697.a pKr, põhirahvaste päritolu kohta selgus puudub ning inkade päritolu pole samuti teada, kuid nad ilmusid 11. sajandil ning paiknesid Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Tegevusalad: Olmeegid tegelesid peamiselt maisikasvatusega alepõllenduse meetodil, kaubandusega ning ka keraamikaga. Maiad tegelesid astroloogia, kaubanduse, maisikasvatusega, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö, kalapüügiga. Inkad aga tegelesid käsitöö, kullassepatöö, hõbeda ja pronksi sepistamisega, maaharimisega.
Ühiskond: Olmeekidel oli sotsiaalne hierarhia, valdav osa olid vaesed talupojad, alamkiht elas savist või roost valmistatud hütis, põlluharijad elasid külades. Maiadel olid sügavalt usklikud, nad olid rahuarmastavad põlluharijad, ühiskond oli tugevalt kihistunud, linnriike valitsesid kuningad, keda seostati jumalatega, kuningatele allusid preestrid . Elanikkonna põhiosa moodustasid talupojad, kaupmehed, käsitöölised. Olid ka orjad . Mehed olid tähtsal kohal ühiskonnas. Maksevahendiks olid kakaooad. Inkade riik oli totalitaarne, elasid külades või suurtes kivist linnades, iga inimene oli ühiskonna täisväärtuslik liige, neil puudus raha ning alaline sõjavägi, linnad olid kaitstud müüridega. Neil oli kolm keeldu – ära valeta, vassi ega laiskle.
Kiri: Olmeekidel puudus teadaolev kiri, maiad kasutasid hieroglüüfkirja ning inkadel ei olnud ühtegi kirjapandud keelt, kuid nad tundsid omapärast infovahetusvahendit – quiput (kiput).
Kultuurisaavutused : Olmeekide kultuurisaavutusteks võib pidada astmikpüramiide, koera ja kalkuni kodustamist, hiigelkivipäid ning surnute teed. Maiade kultuurisaavutused on kahekümnendsüsteem, arv 0, 800 märgist koosnev hieroglüüfkiri, päikesekalender (365 päeva), rituaalne kalender (260 päeva), murrud , päikesesüsteemi tundmine, ennustasid päikese- ja kuuvarjutusi. Inkad olid arenenud kirurgias , ka neil oli kalender, milles oli 12 kuud, kuus 30 päeva ning nädala pikkus oli 10 päeva, oskasid ehitada rippsildu, glasuurisid ja lakkisid keraamikat.
Hävimine: Olmeekide kultuuri hävimine on jäänund praeguseks peamiselt müsteeriumiks, ~400 aastat eKr pea pooled olmeekide maadest jäid rahvata, üheks põhjuseks peetakse keskkonna muudatusi, teiseks teooriaks on sissetungijad , kuid pole tehtud selgeks, kes ja kust need sissetungijad olla võivad. Maia linnriike tabas esialgne langus IX sajandil, mille põhjuseid pole täpselt teada, küll aga pakutakse nendeks näiteks klimaatilisi tingimusi (maavärinad), kuid see langus polnud lõplik. Saatuslikuks said hispaanlastest maadeavastajad . Inkad vallutasid hispaanlased, kes sulatasid ka üles kõik nende kuldesemed.

Olmeegid-maiad ning inkad #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerluude Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Asteekid-tolteegid-olemeegid-maiad ja inkad
3
doc

Asteekid, tolteegid, olemeegid, maiad ja inkad

OLMEEGID: o 1250-400 a eKr o Ameerikas vanim o Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule o linnad olid väikesed o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud

Ajalugu
Kauged tsvilisatsioonid
4
doc

Kauged tsvilisatsioonid

Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema

Ajalugu
Maiad
9
docx

Maiad

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6

Ajalugu
Ameerika põliskultuurid
16
doc

Ameerika põliskultuurid

................................................................4 OLMEEGI KULTUUR.................................................................................................................... 5 Sapoteegi kultuur..............................................................................................................................5 Teotihuacani kultuur.........................................................................................................................6 Klassikaline maia kultuur.................................................................................................................7 Asteekide kultuur..............................................................................................................................8 Chavini kultuur.................................................................................................................................9 Moche kultuur .........................................................................

Ajalugu
Kauged tsivilisatsioonid
8
doc

Kauged tsivilisatsioonid

autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele. Gautama (valitsejaperekonnast pärit ja ksatria seisusest tüüp) ­ütles jumalike ilmutuste ajel lahti seisukohasest elust, andus askeesile ja meditatsioonile. Pärast 6-aastast püüdlust sai temast Valgustatu ehk Buddha. Eitas rituaalide täitmise kui ka äärmusliku askeesi tähtsust taassündidest pääsemisel. Rõhutas himudest vabanemist ja õige käitumise ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Õpetuse 4 suurt tõde : Elu ja surmaga kaasnevad kannatused ­ kannatusi põhjustavad himud ­ kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes ­ himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest,himudest loobumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, see omakorda on tagatis taassündidest pääsemiseks. II. HIINA Geogr olud : tsivilisatsioon kujunes Huang He ja Jangtse alam-ning keskjooksu aladel. 3

Ajalugu
Lähis-Ida-Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
28
pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

aastatuhandel eKr. Urukil olid tõenäoliselt laialdased välissuhted (Uruki silinderpitsatite jälgi on leitud Süüriani välja). Ilmselt osteti sisse tooraineid (puit ja kõik muu selline). Ilmselt tempel toimis ka vahetuse koordineerijana. Ei ole selge, kas sellised laialdased suhted tähistasid ka Uruki hegemooniat, arvamusi on nii poolt kui vastu. 3. aastatuhandet kuni 24. sajandini peetakse klassikaliseks linnriikide ajastuks. Uruk läbib teatud languse ning on vaid üks paljudest linnriikidest. Seda aega nim varadünastiliseks perioodiks. Kujuneb välja klassikaline kiilkiri sumeri keeles. Protokiilkirja järgi öeldakse, et alates selle tekkimisest 34-33 saj eKr on Lõuna-Mesopotaamias elanud sumerid (sest klassikaline kiilkiri on üheselt välja kasvanud protokiilkirjast). Sumerid on Lõuna-Mesopotaamias üsna isoleeritud rahvas. Põhja-Mesopotaamias on semiidid, kes võtsid kiilkirja üle 3

Kultuur
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

See oli, et Allah oli ta välja valinud oma prohvetiks ja et tema ülesanne on teha kõigile selgeks, et tuleb tunnistada ainult üht jumalat Allahit. Muhamed hakkas kuulutama ainujumala usku ­ usku Allahisse. Tegutses esialgu Mekas, aga väga suurt edu tal polnud. Kaupmehed kartsid, et ainujumalakultusega tuleb sissetuleku langus. Muhamed oli sunnitud Mekast lahkuma. 622 lahkus ta Mekast Mediinasse. Seda aastat peetakse ajaarvamise alguseks islamiusulistel. Neil on kasutusel kuukalender ning aasta pikkus on teine, kui meil. Mediinas leidis Muhamed poolehoidu, mis suurenes. Kuna tema pooldajaskond suurenes, siis sai ta 630. a minna tagasi Mekasse ja see hõivata. 2 viimase eluaastaga levitas ta kogu Araabia poolsaarele Muhamedi usu. Oli tekkinud araablastel oma riik. Sariaat ­ Islami seadus. Sunna ­ Islami pärimus, koosneb eestkätt prohveti ütlustest. Islamiusuliste reeglid: · Mehel võib olla kuni 4 naist (kõiki naisi peab suutma võrdselt kohelda ja ülal

Ajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga. Vana-Ameerika kunst Ajalooline taust Vana-Ameerika kultuur saab alguse asteekidest, nende kultuur tekkis Kesk- Ameerikas 14.sajandil. Asteekide pealinn oli Tenochitlan, mis asus samas kohas, kus tänapäeval asub Mehhiko pealinn. See linn meenutas eelkõige Veneetsiat oma sildade ja kanalitega. Oletavalt oli seal olnud üle 60000 kiviehitise ning umbes 30 000 elanikku. Sellest kultuurist on vähe teada, sest hispaanlased hävitasid selle suuremjaolt ära. Olmeegid lõid alguse Vana-Ameerika kõrgkultuurile. Nad ehitasid järskude treppidega templeid ning samuti paleesid ja väljakuid. Nad olid hilisemalt eeskujuks Vana-mehhiko kultuuridele. Olmeekide kuulsaimad kunstiteosed on basaldist inimpead. Maajade kultuur asetses Mehhiko kõige lõunapoolsemas osas ja tänapäeva Kesk-Ameerika riikide aladel. Õitseaeg oli u. 300-900

Kultuuriajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun