Shokolaad Erik Rattasepp 8b TÕHG 2008 SISUKORD 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Shokolaadi ajalugu lk 4 4. Shokolaadi valmistamine lk 4-5 5. Shokolaadi põhitooraine kakao lk 5-7 6. Shokolaadi tervislikkusest lk 7-9 7. Shokolaadi sulatamine lk 10 8. Shokolaadist hõrgutiste retsepte lk 11-12 9. Nalju shokolaadi teemal lk 13 10. Kokkuvõte lk 15 2 11. Kasutatud kirjandus lk 16 SISSEJUHATUS Shokolaad on kakaost valmistatav toiduaine
värvimiseks (kohupiima, pudingute, küpsiste, kookide, jäätise jm. maitse ja värvivarjundite mitmekesistamiseks). Valmistatakse ka lahustuvaid kakaopulbreid (nii pulbrina kui graanulitena). Kakaojoogi valmistamiseks on see vaja segada kas kuuma või külma piima ja suhkruga ninghästi segada. Müügil on ka selliseid kakaopulbreid, mille koostises lisaks suhkrule ka lõssi-või vadakupulber. Sellisel juhul piisab kakaojoogi valmistamiseks pulbri segamisest veega. Kakao on energiarikas jook tänu rasvadele (kakaovõi)ja süsivesikutele (suhkur). Piimaga kakaojoogis on ka suur valgusisaldus. On avastatud, et kakaol on kaariesevastane toime, seega ei kahjusta kakaojoogid hambaid. Kakaoseemnete töötlemine: Kakao-oad praetakse pöörlevates trummlites kindlal temperatuuril, ajavahemikus 10 minutit kuni 2 tundi. Oad jahutatakse ja purustatakse. Seejärel puistatakse oad tuulamismasinasse, kus ubadelt eemaldatakse koored.
· Roseesool on suure rauasisaldusega, · Kossersool lisandivaba sool, mida kasutatakse eksklusiivses kulinaarias ja mõnes rahvusköögis (juudid) · Nitritsool lihatööstuses kasutatav keedusool, millele on lisatud nitritit. · Natusal Soomest pärit soolaasendaja Ürdisoolad, maitsesoolad - koosnevad põhiliselt 40% soolast ja sinna lisatud peenestatud maitsetaimedest ja ürtidest. 18. Maiustused. Sokolaad. Kakao tootmine. KOMPVEKID 1. Sokolaadikompvekid - eri täidiseliikidega kompvekid, mis on kaetud sokolaadiglasuuriga Pralineekompvekid - täidiseks pralineemass, mille põhikomponentideks on suhkur, pähkel ja rasvaine Vahvlikompvekid - täidiseks küpsetatud vahvlilehed, vahel erinevad kreemid Pumatikommid täidiseks suhkru, siirupi, vee ja maitse- ning lõhnaainete ühtlane segu
Kakao Kuigi kakaojoogi ajalugu ulatub mitmetuhande aasta taha, tuntakse kakaod Euroopas laiemalt alates 17. sajandist. Algselt valmistati kakaoubadest vaid kakaojooki, sokolaadi valmistamist veel ei tuntud. Kakaopuu viljade seemnetest 11 jahvatatud pulbrit kasutatakse kakaojookides ka tänapäeval. Kakaopulber segatakse enamasti piimaga. Nagu kohv ja must tee, sisaldab ka kakao kofeiini. Kuna kofeiin on närvisüsteemi stimulant, siis alla 3-aastased lapsed ei tohiks neid sisaldavaid jooke juua. Juues mõõdukas koguses (1 - 3 tassi) kakaod, on sellel organismile ka kasulikke omadusi: Regulaarne kakao joomine vähendab ohtu haigestuda vähki, infarkti ja diabeeti. Kakao aitab kaasa haavade paranemisele ja vähendab maohaavade tekkimise riski.
1.5.Toidukaupade liigitamine ja sortiment Olenevalt päritolust ja keemilisest koostisest võib toidukaupu liigitada järgmiselt. 1. Liha ja lihatooted. 2. Kalad ja veeselgrootud ning tooted neist. 3. Piimatooted, linnumunad ja munatooted. 4. Köögiviljad ja seened ning tooted neist. 5. Puuviljad, marjad ja pähklid ning tooted neist. 6. Kohv, tee ja maitseained. 7. Teravili ja teraviljasaadused. 8. Jahutooted. 9. Toidurasvad. 10.Suhkur, mesi ja suhkrust kondiitritooted. 11. Kakao ja kakaod sisaldavad kondiitritooted. 12.Alkoholita joogid. 13.Alkohoolsed joogid. 14.Mitmesugused toidukaubad. Põhimõtteliselt on ülaltoodud liigituse koostamisel lähtutud Eesti kaupade nomenklatuurist (EKN). Toidukaupade põhirühmad (grupid) jagunevad alarühmadeks, liikideks, alaliikideks kuni nimetusteni välja. Nimetuste kogum moodustab toidukaupade sortimendi. Sortimendis sisalduvate kaubarühmade (gruppide) arvu nimetatakse sortimendi laiuseks
Kõik kommentaarid