Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Film Mandariinid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

  • Kes kehastavad olulisi tegelasi?
  • Millises riigis toimunust film räägib?
  • Miks Ivo ei naasnud oma kodumaale Eestisse?
  • Kes on kodumaalt lahkunud?
  • Mida filmi vaatamine sulle andis?
  • Mis kõnetas Mis häiris?
  • Midagi jäi arusaamatuks?
Nimi Philip
Klass 12C
Mängufilmi „ Mandariinid
TÖÖLEHT
Režissööri ees- ja perekonnanimi : Zaza Urushadze.
Filmi pealkiri, liik, valmimisaasta: “Mandariinid” , mängufilm, 2013 aasta.
Näitlejad, kes kehastavad olulisi tegelasi?: Lembit Ulfsak (Ivo), Elmo Nüganen (Markus), Mikhail Meskhi ( Nika ) ja Giorgi Nakashidze ( Ahmed ).
Filmi sisukokkuvõte
Filmi tegevus toimub 1992. aastal Abhaasis, eestlaste külas, kus sõja lähenedes on eestlased Eestisse tagasi põgenenud. Külla on alles jäänud ainult kaks eestlast Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber, kes tegeleb mandariini istandusega Markus (Elmo Nüganen). Markus kavatseb Eestisse minna, kui mandariinisaak on korjatud. Ivo aga ei soovi lahkuda ja tahab jääda külla. Sõda jõuab külani, kus abhaasid ja grusiinid sõdivad oma vahel. Ivo ja Markus leiavad lahingupaigalt hukkunuid, kuid avastavad ühe ellujäänu abhaaslase Ahmedi (Giorgi Nakashidze). Teised hukkunud nad matsid metsa, kuid matmise ajal avastasid, et ellu oli ka jäänud üks grusiin Nika (Mikhail Meskhi), kes oli väga raskelt haavatud. Ivo võtab mõlemad enda juurde elama ja ravib nad terveks. Nii satuvad ühe katuse alla elama kaks erinevast rahvusest inimesed kes on oma vahel suured vaenlased.
Millises riigis toimunust film räägib?
Abhaasia .
Millised ajaloosündmused filmis kajastust leiavad ning kui tõeselt on need sinu hinnangul vaatajateni toodud?
Filmis leiab kajastust Gruusia ja Vene vaheline sõda. Need on vaatajateni väga hästi välja toodud, kuna on kohe arusaada, kuidas kaks erinevast rahvusest inimesed, kes oma vahel sõdivad läbi saavad ja kui tähtis on neile oma maa eest seismine.
Iseloomusta filmi peategelasi- Ivot ja Markust?
Ivo oli heasüdamlik mees, kes jäi truuks oma külale, kus ta elas. Temal ei olnud vahet, kes mis rahvusest on, ta ei pidanud kellegi vastu vimma, sest ta tahtis saada rahu. Nagu ta mattis oma poja kõrvale Nika, kes oli grusiin, kuigi grusiinid tapsid ta sõja ajal tema poja, kuid tema jaoks ei olnud sellel vahet, et grusiin ta poja kõrval on.
Markus oli Ivo naaber, kellel oli mandariini istandus. Talle olid mandariinid nii tähtsad ja muretses nende pärast. Tema jaoks oli tähtis, et nii hea mandariini saak raisku ei läheks. Ta tahtis kiirelt Eestisse ära saada, kui saab oma mandariinid korjatud. Tema oli see, kes rohkem muretses, mis saama hakkab, kui sõda külale läheneb.
Miks otsustas Ivo kahe sõdiva poole esindajad kokku viia ning kuidas see tal nii edukalt õnnestus?
Ta tahtis rahu, kuna tal ei olnud vahet, mis rahvusest keegi on. Ta üritas meestele selgeks teha, et neil ei ole omavahel sõdimiseks mitte mingisugust põhjust. Tal õnnestus see, kuna ta ütles, et tema majas ei tapa keegi kedagi ja kui nad siiski otsustavad tappa üksteist, siis enne peavad nad Ivo tapma . Mõlemad pooled andsid oma ausõna, et nad ei tee Ivo majas üksteisele midagi, kuna Ivo päästis nende elu ja nende usk ei lubanud samuti oma sõna murda. Ta teadis, et kui nad annavad oma sõna, siis nad ka peavad seda, ta ei muretsenud nende pärast, et nad üksteisele liiga teevad.
Miks Ivo ei naasnud oma kodumaale , Eestisse? Kas ja kuidas kõnetab film sinu hinnangul neid eestlasi, kes on kodumaalt lahkunud?
Ivo ei naasnud oma kodumaale Eestisse, kuna tal oli raske lahkuda ja maha jätta seda küla, kus ta elas. Ta armastas ja vihkas seda korraga.
Lühidalt:
Mida filmi vaatamine sulle andis?
Filmi vaatamine andis mulle ettekujutuse erinevate rahvusete vahelisest suhetest ja sellest, kuidas toimuvad asjad sõja ajal.
Mis kõnetas? Mis häiris?
Filmis meeldis, et tegevus toimus ühes kohas ja oli lühidalt ja arusaadavalt selgeks tehtud Vene ja Gruusia vahelisest sõjast ning samuti, et oli mitu rahvust kokku pandud ehk kuidas oli seotud eestlased nendega. Filmis ei häirinud midagi märkimisväärset, mida välja tuua.

Kas midagi jäi arusaamatuks?

Alguses jäi arusaamatuks, kus on pärit Ahmed, kuid sain sellele oma vastuse. Kuid muidu oli film arusaadav ja väga hea oli vaadata.
Film Mandariinid #1 Film Mandariinid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skaabo Õppematerjali autor
Lühike kokkuvõtte filmi Mandariinid kohta. Vastuse saab muuhulgas järmistele küsimustele:
Filmi sisukokkuvõteMillises riigis toimunust film räägib?Millised ajaloosündmused filmis kajastust leiavad ning kui tõeselt on need sinu hinnangul vaatajateni toodud?Iseloomusta filmi peategelasi- Ivot ja Markust?Miks otsustas Ivo kahe sõdiva poole esindajad kokku viia ning kuidas see tal nii edukalt õnnestus?

Sarnased õppematerjalid

Mängufilmi-Mandariinid-sisukokkuvõte-tegelaste kirjeldus
2
docx

Mängufilmi „Mandariinid“ sisukokkuvõte, tegelaste kirjeldus

ajapikk nad harjusid. Ivo hoidis neid mõlemat oma kodus ning peitis neid abhaaslaste eest. Teist korda, kui sõdurid maja ette ilmusid, oli Ahmed juba väljas ning teda nähti. Tead asus kaitsma gruuslane, kellega tal vahepeal suhted paranesid. Abhaaslase kaitsmise kõigus gruuslane suri ning samuti ka Markus. Kui langenud olid maetud, läksid gruuslane ja Ivo rahumeelselt lahku. Millises riigis toimunust film räägib? Abhaasias toimunust Millised ajaloosündmused filmis kajastust leiavad ning kui tõeselt on need sinu hinnangul vaatajateni toodud? Abhaaslaste vabadussõda. See on vaatajateni üsna tõelisena toodud, arvestades külaelanike perspektiivi. Samas näidati lahingut ja sõda väga vähe ning keskenduti pigem abhaaslase ja gruuslase vahelistele suhetele. Ka see oli ilmselt tõsi, et Eestlased sõja käigus külast lahkusid. Iseloomusta filmi peategelasi- Ivot ja Markust?

Meedia
FILMIDE-INTOUCHABLES-JA-MANDARIINID-ANALÜÜS
50
docx

FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. mandariinid....................................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid......................................................5 1.2. Ühiskond.................................................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1

Filmikunst
FILMI-MANDARIINID-ARVUSTUS
1
docx

FILMI „MANDARIINID“ ARVUSTUS

3. Too välja filmi põhiküsimus sinu jaoks ja püüa sellele vastata. Minu jaoks põhiküsimus on selles, et seal ei ole mingit põhjust, et võidelda; on vaja lihtsalt jääda inimeseks igas elukorras. Usk ja jumal on kõigel üks ja sama, vaid nimetus on erinev. Tõde on samuti üks ja sama kõigil. Nad sõdivad oma tõe eest ja nendel on õigus, kuid see võib olla lahendatud läbirääkimisel teel. 4. Sinu hinnang filmile. Mulle meeldis see film, kahjuks, Nika ja Margus oli tapnud. Samuti oli väga mõnus, et Ahmed ja Nika olid viisakad Ivo suhtes. Ivo omakorda hoolitses ja aitas nendele. See film paneb mind mõtlema elust ja tegelikkusest. Kui raske on meie elu ning on olemas situatsioonid, kus sinu vaenlane muutub su sõbraks.

Eesti keel
Kahe filmi analüüs
17
doc

Kahe filmi analüüs

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond............................................................................................................5 1.3. Kultuur...............................................................................................................6 1.4

Sissejuhatus sotsioloogiasse
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus
PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
92
pdf

PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................

Ühiskonna uurimine ja analüüs
Eesti kirjanduse kokkuvõte
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana

Kirjandus
GÜMNAASIUMI KIRJANDUS
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun