Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kahe filmi analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
film, driss, ahmed, institutsioon, philippe, stseen, nika, rist, mandariinid, marguse, sotsialiseerumine, religioon, grusiin, noormees, institutsioonid, hälbekäitumine, stratifikatsioon, relv, tausta, intouchables, muusika, ehkki, haridus, filmide, niko, mainib, näidatud, sümboliks, kassett, aimata, mainitud, korrakaitse, nalja, esindatudTARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. mandariinid....................................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid......................................................5 1.2. Ühiskond.................................................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1
FILMI ,,MANDARIINID" ARVUSTUS 1. Sisukokkuvõte Tegevus toimub 1992. aastal Abhaasias. Abhaasid sõdivad, et Gruusiast lahku lüüa. Küla mägede ja mere vahel jäi tühjaks, kuigi elavad seal kaks meest Ivo ja Margus. Nad on eestlased. Margus tegeleb mandariiniga, kasvatab ja korjab neid; Ivo teeb omakorda kastid Marguse jaoks. Sõda jõuab külani, toimub grusiinide ja abhaaside lahing. Tsetseen Ahmed, kes sõdib abhaasiate eest ja grusiin Nika jäävad ellu, kuigi nad on haavatud, teised surevad ära. Ahmed ja Nika satuvad Ivo katuse alla kahe vastasleeri võitlejad. Mõne aja pärast Ahmed ja Nika hakkavad normaalselt suhtlema. Vana elutark Ivo püüab sõja keskel kahte verejanulist sõdalast lepitada. 2. Kirjelda paari mõjuvamat situatsiooni/sündmust filmis. Miks just need sind puudutasid? Minu jaoks esimene mõjuvam situatsioon oli alguses, millal Ivo päästis tsetseeni ja grusiini.
tema naaber, kes tegeleb mandariini istandusega Markus (Elmo Nüganen). Markus kavatseb Eestisse minna, kui mandariinisaak on korjatud. Ivo aga ei soovi lahkuda ja tahab jääda külla. Sõda jõuab külani, kus abhaasid ja grusiinid sõdivad oma vahel. Ivo ja Markus leiavad lahingupaigalt hukkunuid, kuid avastavad ühe ellujäänu abhaaslase Ahmedi (Giorgi Nakashidze). Teised hukkunud nad matsid metsa, kuid matmise ajal avastasid, et ellu oli ka jäänud üks grusiin Nika (Mikhail Meskhi), kes oli väga raskelt haavatud. Ivo võtab mõlemad enda juurde elama ja ravib nad terveks. Nii satuvad ühe katuse alla elama kaks erinevast rahvusest inimesed kes on oma vahel suured vaenlased. Millises riigis toimunust film räägib? Abhaasia. Millised ajaloosündmused filmis kajastust leiavad ning kui tõeselt on need sinu hinnangul vaatajateni toodud? Filmis leiab kajastust Gruusia ja Vene vaheline sõda. Need on vaatajateni väga hästi välja
4 Poliitika ja võim.....................................................................................................16 KOKKUVÕTE................................................................................................................18 3 SISSEJUHATUS Töö autorid valisid analüüsimiseks 2010. aasta filmi "Mäleta mind", kuna Will Fettersi kirjutatud romantiline draama pälvis möödunud aastal palju tähelepanu. Film on pärjatud kahe auhinnaga ning ülemaailmse portaali The Internet Movie Database'i kasutajad on sellele andnud seitse punkti kümnest. Romantiline draama keskendub kahele noorele inimesele: Tylerile, kes elab oma elu pidevas masenduses peale venna enesetappu ning Allyle, kes võtab alates oma ema mõrvast igat päeva kui oma viimast. Põhiosatäitjateks on Robert Pattinson, Emilie de Ravin ja Pierce Brosnan.
kuna tegelaste ja olustikuga on need sündmused minu arvates tihedalt seotud. Samuti uurisin asukoha –Tsarskoje Selo kohta alusinformatsiooni. Näiteks 1918.aastal nimetati linn ümber Detskoje Seloks ning 1937. Aastast nimetati see Aleksandr Puškini järgi Puškiniks. Kuulub Peterburi haldusalasse ning asub Peterburist 20 kilomeetrit lõunas. Filmi iseloomustades on kõlanud tihti lause, et see on ilus ajalooline film noortele. Andres Puustusmaa sõnul ongi film rohkem inimestest kui ajaloost. Tema ise teeb samuti filmis kõrvalrolli – lütseumipoiste saksa keele õpetajana. On aasta 1814. Kamp noori logardeid õpib Tsarskoje Selo lütseumis (lütseumid olid aadlikele mõeldud koolid). Kõige vanem neist on 18 ja noorim 14-aastane. Gortšakov, Puštšin, Küchelbecker, Puškin jt. Tulevikus lähevad need nimed igaveseks Venemaa ajalukku, kuid seni on tegu tavaliste koolipoistega, kes tembutavad, joovad end täis,
...........................................................11 1.2.4.Poliitika ja võim..............................................................................................12 SISSEJUHATUS ,,Imiteerimismäng" on 2014 aastal välja tulnud tõestisündinud draama, mille on lavastanud Morten Tyldum. Draama põhineb Alan Turingu biograafial ja on Andrew Hodges poolt filmiks ümber kirjutatud. Peaosades mängivad Benedict Cumberbatch, Matthew Goode, Allen Leech ja Kiera Knightley. Film oli Oscarile nomineeritud, kuid seda ei võitnud. Eestlaste jaoks linastus film kinodes 2015 aasta algul, kuid siiski eriti populaarseks ei saanud. ,,Imiteerimismäng" on ajalooline thriller film, mis räägib inglise matemaatikust Alan Turingust, kes oli oluline lüli sõja ajal Inglismaale, murdes lahti sakslaste Enigma 2 masina koodi ning aidates võita Teist maailmasõda. Filmis selgub, et Alan Turing, keda
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond LIBLIKAEFEKT Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti autoripoolsest filmizanri eelistusest. Filmi liigitatakse Eestlaste seisukohast draama ja ulme valdkonda. Ameerikalik tituleering filmizanrile on Sci-Fy/Thriller. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 7,7. Film on toodetud USA's , valminud 2004 aastal ning kestab 1 tund ja 53 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Evan Treborn on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Tertia sotsiaal PALGAMÕRVARID Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti asjaolust, et film oli plaadil olemas ning valmis vaatamiseks. ,,Palgasõdurid" liigitatakse action valdkonda ning New York Post nimetas selle ka ,,kõigi aegade mehisemaks filmiks", sest näitlejateks on kõik kaasaja suurimad staarid. Rezissööriks on Sylvester Stallone ning kaasa teevad kuulsad näitlejad nagu Arnold Scwarzenegger, Bruce Willis, Jason Statham ja Jet Lee. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 6,5. Film on toodetud USA's, valminud 2010 aastal ja kestab 1 tund ja 33 minutit.
Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Otseseid religiooni sümboleid või tegevusi nagu rist või näiteks palvetamist filmis ei ole võimalik täheldada, küll aga mõnel üksikul teisel moel. Näiteks kirjutab peategelane oma surnud vennale ning teeb seda alati ühes ja samas kohas. Seda võib pidada teatud uskumuseks. Samuti lõppeb film 11.09.2001 terrorirünnakuga, millest võib järeldada usulisi lahkhelisid. 11. septembri terrorirünnakud (inglise keeles September 11 attacks, 9/11) oli al- Q`idah' terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. septembril.
Kunst esineb filmides näitlejate töö, kaameratöö ning veel paljude aspektide kaudu. Üks peamisi muutusi, mis on kogu kinoaja- loo vältel filmide puhul muutunud on minu arvates just kvaliteet. Kvaliteedi muutus on nii mär- gatav, sest tehnika on väga palju arenenud peale esimese filmi linastumist. Kui esimesed filmid olid must-valged tummfilmid, siis praegu suudetakse läbi selle liikuva pildi edasi anda fantaa- siamaailmu nii realistlikult, et film tundubki kui päris elu. Kuid kvaliteedi paranemine ei ole kõige olulisem muutus. Lisaks tehnika arengule on kinokunsti mõjutanud ka poliitika ning riigikord. Kui meil Eestis enam tsensuuri ei esine ning filmidega võib edasi anda kõike, siis on riike, kus filmide tegemine ei olegi väga vaba kunst. Õnneks saab ka varjatult edasi anda mingeid põletavaid teemasid, kuid tuleb olla ettevaatlik. Poliitiline olukord riikides muutub ning sellega muutub ka inimeste mõtte- ja ideevabadus
inimlikkus. · Achilleus päästab Briseis ,,näljaste" sõdalaste käest, kes naist kiusavad. Tegelikult oli naine ju troojalaste ligidane ning selles stseenis oli üllus. · Vendade vaheline armastus lõi välja, kui Hektor kaitses Parist Menelaose eest ning filmi lõpu poole, kui Paris ja Hektor ennem Hektori välja astumist Achilleuse ette kallistasid ning vestlesid. · Stseen, kus Achilleusel lõi välja inimlikkus, mil ta tagastas Priamosele Hektori, kelle ta oli tapnud ning lubas peatada sõja 12 päevaks: toimusid matused. 10. Selgita mõistet Trooja hobune! Kes filmis selle idee peale tuli, kuidas? Kus oled tänapäeval mõistet trooja hobune kohanud? Kas saad tuua paralleele algupärase trooja hobusega? Trooja hobune filmis oli puust hobune, mis viidi kreeklaste kavalusega Trooja randa ning
Erilised tänud lähevad autori õele Agnes Järvelaiule innustamise ja toetamise eest. 7 1. Filmimuusika olemus Filmimuusika on muusika, mis on mõeldud filmitegevuse saatmiseks. See hõlmab nii orkestrimuusikat, koorimuusikat kui ka muud instrumentaalset muusikat, mis on hoolikalt ajastatud algama ja lõppema kindlal ajal filmi jooksul, et suurendada mängitava stseeni dramaatilist ja emotsionaalset mõju vaatajale. (Encyclopedia 2007 s.v. film music) Filmimuusika loojad kasutavad muusikat aitamaks jutustada lugu, juhindudes rezissööri nägemusest filmist. Filmimuusika on filmi huvitamaks muutmise seisukohast üks kõige olulisemaid elemente. (Redman 2014) Filmimuusika on kirjutatud kas ühe või mitme helilooja poolt koostöös filmi rezissööri ja/või produtsendiga ning esitatakse tavaliselt orkestri või bändi poolt. Võivad esineda ka instrumentaalsolist, koor ja vokaalsolistid. Muusika salvestatakse helirezissööri poolt
8". Kui kõige armastas kuid, kes välja John Yorneri meeldejäävamaks hukkus abiga. Naisel on ka neli Taylori rolliks oli, on ja lennukiõnnetuses. last, kolm bioloogilist jääb Kleopatra. See on Elizabeth, pärast ning üks adopteeritud. maailma kuulus õnnetust oli suures Praegu elab Elizabeth ajalooline film. masenduses, tarbis Taylor koos oma mehe Oma elus sai Elizabeth hulgaliselt alkoholi ning Larry Florenskyga Taylor kaks "Oscari" rahusteid. Järgmiseks suures villas Beverly preemiat. Esimese sai ta õnnelikuks meheks oli Hillsis. Tal on suur 1960. aastal Eddie Fisher, kelle ehete fetis, kuid teda ei filmi"Butterfield 8 " abielu näitlejannaga ei huvita tavalised eest
järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R. Rivers Torrese saartele (Austraalia saared). See oli esimene kord kui akadeemikud läksid ise informatsiooni otsima. Tehti 4 min film pärismaalastest. 1901. läksid bioloogia professor W. B. Spencer Austraaliasse uurima arunta hõimu (aborigeenid). Temaga liitus austraalasest amatöör antropoloog F. Gillen. Kasutasid uurimuses ka filmikaamerat. Said kokku 40 min materjali.
“Põrgupõhja uus Vanapagan” kinolinal ja teatris A. H. Tammsaare viimase romaani põhjal tehtud samanimeline film linastus aastal 1964, 15. juunil. Filmi režissöörideks olid Grigori Kromanov ja Jüri Müür. Tähtsamate rollide osatäitjateks olid: Elmar Salulaht, kes mängis Vanapaganat, Ants Eskola Kaval-Antsuna, Astrid Lepa Juulana ning Leida Rammo kui Lisete. Filmi sünopsis tähendab lühikokkuvõtet, mis avab filmi tuuma, selle peamise sisu ja mõtte. Jürka soovib maa peal õndsaks saada ning Kaval-Ants aitab ta jalule ning teeskleb, et on tema sõber, kuid kasutab tegelikult Jürkat ära.
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
ärevil ja elevil. Jane läheb pärast tantsu Lefroyga aeda, purskkaevu juurde ja on õnnetu, sest peab abielluma härra Wisleyga ning seda sellepärast, et mõlema vanemad soovivad seda. Muusika sel ajal on rahulik ja masendav. Tom järgneb Jane'ile aeda ning nad suudlevad. Suudluse ajal on klaverimuusika aeglane, kuid mitte igav, pigem vabastavalt meloodiline. Tom ja Jane lähed noormehe onu juurde, kes on kohtunik. Seal on stseen, kus Tom peab valima perekonna ning armastatud Jane'i vahel. Kui Jane küsib talt, kumma noormees valib, siis Tom vaikib ning muusika sel ajal on sünge-melanhoolne ning toon on madal. Ma arvan, et see on nii, sest olukord on kurb: Jane lahkub Tom Lefroy juurest ja noormees pöördub oma tavalisse rutiini, mis, ma arvan, on tema jaoks tühi ja üksildane. On masendavalt vihmane ilma ja posti vedaja sõidab hobusega Wisleyde villasse. Muusika sel ajal
tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid filmiajakirjanikud, õppejõud ja spetsialistid filmi Eesti läbi aegade parimaks filmiks. Filmi lavastaja Veiko Õunpuu Hullumeelsus ,,Hullumeelsus" on 1968. aastal valminud film, mille lavastajaks oli Kaljo Kiisk. Filmi tegevus toimub Saksa armee poolt okupeeritud aladel II maailmasõja ajal. Ühes väikeses külakeses asub üks hullumaja. Salk saksa sõdureid saabub sinna, et viia vaimuhaigeid metsa n-ö ,,väikesele jalutuskäigule". Vahetult enne selle toimumist saabub Gestapo ohvitser. Ta annab teada, et kuskil hullumajas varjab ennast vaenlaste agent. Ohvitser Windisch peab leidma 583 inimese seast tolle agendi. Otsingu käigus hakkab hakkab ta aga tundma
diskrimineerimist on maailmas ka teistega kui vaid mustanahalistega. Samuti võib tuua esile tuua probleemi Lähis-Idas, kus on vaen araablaste ja juutide vahel. Filmi algus ei äratanud minus väga suurt huvi, kuid edasi vaadates, hakkas see mulle vaikselt meeldima ja lõpus hoidsin juba tulnukatele pöialt, et nad koju pääseksid. Kuna ma olen suhteliselt nõrganärviline siis palju kohti oli päris häirivad. Filmi vaadates ei mõelnud ma üldse selle peale, et millist sõnumit see film võiks edastada, kuid peale filmi järele mõeldes, leidsin nii mõningaidki seoseid kaasaegsete ja mineviku probleemide ning filmi vahel. Hanna-Liina Tirgo IIIMA
sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood, maailma filmindust.1 1920-ndaid iseloomustab tummfilmide võidukäik. Suuremateks staarideks olid Charlie Chaplin, Rudolp Valentino, Greta Garbo jne. Kassafilmid olid põhiliselt komöödiad, mis levisid üle kogu maailma nagu näiteks Chaplini „Kullapalavik“
Julie on rääkinud filmi võtetest: ,,Võtted olid rasked, kuna see oli mu esimene kinofilm ning eriefektide tohutu hulk nõudis poole rohkem aega kui tavalise mängufilmi puhul. Minu kannatus pandi rängalt proovile ja tihti ootasin ma kolm-neli tundi, et siis lõpuks vaid üht stseeni filmida. Poole võtteajast veetsin ma igat sorti trosside otsas rippudes. Mõnikord liigutati ka tervet lava ühe triki tarvis." Aasta enne ,,Mary Poppins'i" valmimist, valmis film ,,My Fair Lady" (,,Minu veetlev leedi")(1963), kuhu Julie Andrews ei saanud rolli, kuigi oli teatrilavadel mänginud seda kordades, tema asemel valiti näitlejaks Audrey Hepburn. Selle peale rääkis Julie: ,,Mõistan nüüd paremini, miks mind ,,Leedisse" ei valitud. Neile oli vaja nime, mis kindlustaks filmile edu. Audrey Hepburn oli selleks ideaalne variant (ehkki ta ei osanud laulda ja seda tegi tema eest Marnie Nixon I. K.), mina olin tuntud aga ainult kui Broadway näitlejatar
Kesk nurmi täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel Kui tõsta need luuleread nõukogude aega, mil valmis film, siis omandavad need sõnad, tundub, veel suurema rõhutuse. Eriti: ma kõnnin hallil lõpmata teel. Eks olnud ju nõukogude aeg hall kesk nurmi täis valmivat vilja (ehk: samal ajal, kui leidus väljaspool me aheldet kodumaa piire ka vabadust, kus vaba vaimu nii jõhkral moel alla ei surutud). Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel (ehk: ma ei tea, millal see kõik kord lõpeb, kas üldse lõpeb). Ju lapsena teesid armastas meel siin on tee mitmuses, ja laseb
Vabadus ei ole iseenesestmõistetav 22. märtsil vaatasime 2014. aastal avaldatud dokumentaalsetel ainetel põhinevatel Eesti eksperimentaalset ajaloolistmänguilmi "Risttuules", mille sündmustik iseenesest ei ole sugugi erakordne. Film käsitleb 1941. aaasta juuniküüditamist, mis puudutab paljusid eestlasi. Filmis kujutatakse peategelase Erna ja tema perekonna lugu 12 aasta jooksul, põhinedes ühe eesti naise Siberist saadetud kirjadel. Rezissöör on Martti Helde, operaator Erik Põllumaa ning muusika on teinud Pärt uusberg. Peaosades mängivad Laura Peterson, Tarmo Song, Mirt Preegel ning Ingrid Isotamm. Tegu on ühe suurepärase ja teistsuguse filmiga. Erineb ta teistest filmidest mitme asja pärast
Milline neist tegi Sinu arvates parima rolli? Vastus: Näitlejatest astusid üles: Rasmus Kaljujärv – Rass Hele Kõre – Renita Margus Prangel – Mõssa Märt Avandi – Aivo Marilyn Jurman – Säde Johannes Naan – Janar Tambet Tuisk – Olari Doris Tislar – Hanna Nikolai Bentsler – Talis Rafael Jenokjan – Ruslan Minu arvates tegi kõige parema rolli Rasmus Kaljujärv, kuna ta on väga hea näitleja ning mängis oma rolli igati välja. 5) Millest film räägib? Vastus: 17-aastane Rass liigub seltskonnas, kus alkohol, uimastid, purunenud perekonnad ja poolelijäänud koolid on rutiin. Rass on kindel, et tema rabeleb sellest välja, kuigi loota on tal ainult endale – ema on surnud, isa võõraks jäänud, tüdruksõber Säde töötu. Rass aga on armastuse, truuduse ja usaldatavuse nimel valmis ka kriminaalsel teel raha hankima. Kui ta oma sulist äripartnerile suure summa võlgu jääb, tundub narkoärikas Olari pakkumine väljapääsuna
E.Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" 1.Mille nimel ja miks võitleb Robert Jordan Hispaanias? Robert Jordan osaleb Hispaania kodusõjas. Robert Jordani ja tema partisanide ülesandeks on sild õhku lasta. "Mees võitleb selle eest, millesse usub." Jordan vihkab fasismi ning kahtleb selles, mille eest tuleb tappa. Robert Jordani peategelase lugu illustreerib ehedalt kadunud põlvkonna saatust-võitleb võõral maal ideaalide eest, milles tihtipeale kahtleb. Need ideaalid ei teostu. 2.Too näiteid, kuidas suhtuvad hispaanlased ameeriklastesse. Partisanid mägedes (koopas) võtavad Robert Jordani vastu osalt austavalt, osalt aga tõrjuvalt. Üldjuhul suhtusid partisanid Robertisse üllatavalt hästi , vahel võis tulla ette mõni pilkamine. Rohkem olid nad siiski austavad. Nt. Pilar oli see, kes suhtus Robertisse väga heasüdamlikult, ta oli tark naine, kes oskas näha inimese sisemusse, ta nägi südamega ja ennustas ette seda, et Robert selle sõja käi
FILMI "TAGASITULEK" SÜNOPSIS Auhinnad: kandideeris parima võõrkeelse filmi Kuldgloobusele Euroopa Filmiauhindade jagamistseremoonial omistati Zvjagintsevile Aasta Avastuse Auhind. Veneetsia filmifestival koguni viis auhinda, kaasa arvatud Kuldlõvi ja Luigi De Laurentiisi Samuti on film võitnud erinevaid auhindu Thessaloniki, Palm Springsi, Ljubljana, Locarno ja Pimedate Ööde filmifestivalilt. Lugu räägib kahest vennast, kelle ellu ilmub ootamatult isa nime all olev mees, kes on üle kümne aasta ära olnud. Mees proovib kaotatud aja teha kolme päevaga tasa, minnes koos väljasõidule. Lubatud kalale mineku asemel on nad ükshetk hoopis üksikul saarel ja lihtsalt vaikuse ja looduse nautimine pole selle ainukeseks põhjuseks. Kõik see toob kaasa jonni,
Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi. Filmis vürst Mõskini ja
Multikategelane aga sai tunda armastuse reetlikkuma poolt kui Herakles avastas, et tema armastatu töötas koos tema põhivaenlasega. Sellega ilmnes tegelase andestav pool, kuna hoolimata kõigest riskib ka multika-Herakles neiu pärast oma eluga. Tüdrukut päästes saavutab mees enda jumaluse, kuid loobub sellest uuesti, kuna ta ei suutnud kujutada ette elu ilma oma armastatuta. Kahes multimeediatekstis on näha mõjutusi algupärasest Heraklese-loost. Mõlemas filmis oli ära toodud stseen, kus Herakles väikelapsena kägistas ära teda tapma tulnud maod. Multika-Heraklese loos oli korda saadetud rohkem imetegusid, mis meenutasid Heraklese vägitegusid. Mängufilmi- Herkalese lugu võtab veidi teistsuguse pöörde ja rohkem erilisi mõjutusi originaal-Heraklese loost seal ei ilmnenud. Kahe Heraklese iseloomudes oli näha nii erinevusi kui ka sarnasusi. Mõlemad mehed olid suhteliselt abivalmid. Multika-kangelase motiivid olid natuke isekamad, kuna tema tegi head
Kafka 1. Kuidas suhtus Kafka tööandja Kafkasse? Mida juhataja talle ette heitis? Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi. 2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis? Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban ning mõningal määral ka Edwardi sõbratar preili Rossmann. 3. Miks anti Kafkale abilised? Anna hinnang nende tegevusele. Film näitab meile, et Kafka elas veidras ja sürrealismlikus maailmas, koos sürrealismlike tegelaskujudega, kes alati üritasid tema iga liigutusega kaasas püsida. Abilised, kes Kafkale anti võisid olla oma täiesti kasutu abivalmidusega selle maailmapildi üks paljudest näidetest. 4. Miks läheb Kafka lossi? Kafka usub, et tema lähe
Retsensioon „12 aastat orjana“ – mängufilm tõsielul põhineval lool- Solomon Northup 1953 5.veebruaril 2014 aastal külastasin Solaris kino, kus käisin vaatamas mitmete erinevate auhindadega pärjatud Solomon Northupi tõsielul põhinevat filmi „12 aastat orjana“. Režissöör Steve McQueen, osades Chiwetel Eijofor, Michael Fassbender, Benedict Cumberbatch. Film põhineb samanimelisel romaanil, mille kirjutas 1853. aastal Solomon Northup (1808-1857). Northupi romaani aluseks oli tema enda röövimise lugu, mis algas 1841. aastal ja kestis 12. aastat. Film räägib Solomon Northupist, kes elab oma perega Saratoga Springsis New Yorgi osariigis. Ta on mustanahaline pereisa, kes on haritud- oskab lugeda ning viiulit mängida. Lootuses võimaldada oma perele paremat elu võtab ta
Võru Kutsehariduskeskus Iseseisevtöö Suhtlemispsühholoogia 2009 1). Filmi kokkuvõte Donnie Darko on kirjaniku ja lavastaja Richard Kelly 2001 aasta psühholoogiline triller. Film kujutab tegelikkuse painutamist ja nimitegelase iseloomu, kes püüab mõista oma maailmalõpu nägemuste tähendust. Filmi keskmes on teismeline noormees Donnie ja tema pere ning nendevahelised suhted. Darkod on tavaline Ameerika perekond, kes elavad Virginia osariigis Middlesexsis. Nad on keskmisest jõukamad ning perekonna sisekliima on hea, liikmete vahel valitseb üldine mõistmine ja üksteisega arvestamine. Darkode perre kuuluvad pereisa Eddie ja ema Rose, tütred Elizabeth(20) ja Samantha(11) ning poeg Donald e. Donnie(17).Eddie ja Rose abielu on kestnud oma tõusude ja mõõnadega harmooniliselt juba 20 aastat. Laste vahel esineb küll nägelemisi ja väiksemaid tülisid, kuid üldiselt on nad lähedased ja hoiavad kokku. Vanemad on haritud ning
Vabadussõja-ainelist poliitilis- patriootlikku tummfilmi "Noored kotkad" (1927) peetakse sõjaeelse Eesti mängufilmi parimaks saavutuseks. Nii pole tegelikult juhus seegi, et "Noori kotkaid" õnnestub müüa Saksamaa ekraanidelegi. Väärib ka mainimist, et Luts filmis „Noored kotkad“ just Toporkovilt ostetud kaameraga. Vaatamata soliidsele eale pole see kaotanud suurt oma toonasest uudsusest ja seda on põnev jälgida ka tänapäeval. Film on selgelt kõiki menufilmi valemeid silmas pidanud ja pakub vaatajaile nii humoorikaid, põnevaid kui ka romantilisi hetki. Esimest korda võis Eesti filmis näha niivõrd palju, hoogsaid ja efektseid lahingukaadreid, mille eheduse ja kaasahaaravuse tagas režissööri enda osalemine Vabadussõja lahingutes, kes seetõttu teadis täpselt, kuidas sõda kujutada ka valgel kinoekraanil. K. A. Hindrey kirjutas 1927. aasta detsembris kõnealuse filmi kohta järgmist:
annaabi.ee 
