Rokkmuusika (0)

Rokkmuusika
12.Klassi arvutieksam
Rokkmuusika
Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika suund,
milles enamasti meloodilist vokaali saadab (elektri)kitarr
ning trummid, tihti ka basskitarr ja klahvpillid. Instrumendid
on erinevates rock-muusika stiilides tihtipeale erinevad.
Rock-muusika juured peituvad põhiliselt 1950´ndate:
1. rock`n`roll´is,
2. rhythm and blues´is(RNB´s),
3. country´s,
4. jazz´is.
1. Rock`n`roll
Rock´n´rolli peetakse esimeseks rokkmuusika zanriks. Seda
hakati laulma 1920´ndatel. Põhja-Ameerikas oli tol ajal suurim
mõju rock´n´rollile(nt. New Yorkis, Chicagos, Detroitis ja
Memphises), kus hakkasid rassid ning muusikastiilid
segunema. Nime sai see stiil alles 1950´ndatel Alan Freed´i
poolt. 1940´ndatel ja 1950´ndatel kasutati palju saksofoni ja
klaverit, mida võis pidada tol ajal zanri juhtpillideks.
Esitamine: Ametlikult oli esimeseks rock & rolli esitajaks Bill
Haley ning ta lugu "Rock Around the Clock". Rock´n´roll arenes
jõudsalt ning tekkisid erinevad bändid ja esitajad. Üks
tuntumaid rocki esindajaid on Elvis Presley, kes on nüüdseks
kahjuks surnud.
2. Rhythm and blues(rütm ja bluus)
Rhythm and blues(rütm ja bluus) kujunes välja 1940´ndatel.
Algselt oli see mustade muusika. Nime pani sellele Jerry Wexler
Billboardi ajakirjas, kus ta asendas sõnad "mustade muusika"
"rütmi ja bluusiga". Kõige lihtsam seletus R&B jaoks on Robert
Palmeri lausutud sõnad: "Rütm ja bluus on laialdane mõiste,
mis osutab muusikale, mis on tehtud mustade poolt või nende
jaoks".
Esitamine: Esimeseks populaarsemaks esitajaks oli Louis
Jordan, kelle 3 lugu olid 1948. aastal R&B hittide TOP 5 seas.
Hiljem, 1960´ndatel, arenes R&B´st uus suund(Briti bluusi ja
rütmi muusika). Üheks populaarsemaks uue suuna bändiks
peetakse The Beatles´it, millel on tugev R&B mõju.
3. Country(kantrimuusika)
Kantrimuusika sai alguse 1920´ndatel folkmuusikast ja
ballaadidest(ehk vana aja muusikast). Põhiline rõhk oli tol ajal
instrumentidel. Näiteks võib tuua Iiri viiuli, Itaalia mandoliini,
Hispaania kitarri ning Lääne-Aafrika bandzo. Bill Malone´i
meelest oli kantrimuusikat "tutvustatud maailmale kui lõuna-
maade fenomeni". Erinevalt R&B´st, on kantrimuusika loodud nii
heleda-ja tumedanahaliste koostööst.
Esitamine: Kantrimuusikas on kaks kõige rohkem plaate
müünud soolomuusika artisti maailmas. Üks on Elvis Presley,
keda varem tunti kui "HillBilly Cat", ning teine on kaasaegne
muusik Garth Brooks, kes on müünud üle 128 miljoni
albumi(millega ta on top-omamaise albumimüügi liider USA
ajaloos).
4. Jazz
Jazz sai alguse Ameerika lõunapoolt 1920´ndatel, kus
segati Aafrika ning Euroopa muusika. Art Blakey(Ameerika
jazz-bändi trummar ning bändijuht), on öelnud, et kui
poleks Ameerikat, poleks ka jazzi, sest selline muusika on
tulnud just USAst. Tegelikult see ei vasta tõele, sest rütmid,
madalamalt mängitud toonid, improvisatsioon ning samal
ajal mängitud noodid, mis ei lõppe samaaegselt, on päris
Euroopast ning Aafrikast.
Esitamine: Ühed tuntumad esitajad on Louis (Daniel)
Armstrong ning Duke Ellington. Mõlemad neist kahjuks
surid 1970´ndatel.
Rokkmuusika tipphetk
Rokkmuusika tipphetk algas 1960´ndate algul. The
Beatles, Briti rokkansambel avaldas suurt mõju ka
Ameerika muusikale. Bändi lugu "I Wan´t To Hold Your
Hand" oli 1964. aasta algul USAs reklaamitahvlil "Sada
kuuma hitti" 45. kohal. Seitsme nädala pärast oli see
number 1, kust ei nihkunud lugu 15 nädalat. Suurbritannia
omas rokivõimu, seal tekkis üha enam uusi bände. Näiteks
The Animals, Chad & Jeremy, Peter & Gordon, The Troggs
ja Donovan, nendel bändidel oli vähemalt üks lugu
kuulajate lemmikuks. Seda ajastut nimetati Briti
invansiooniks, mis kestis 1974. aastani.
Rokkmuusika alaliike
Rokkmuusikal on palju alaliike. Põhilisemateks on neist:
1. "Garaazirokk" (Garage Rock)
2. "Popp-rokk" (Pop Rock)
3. "Bluus-rokk" (Blues Rock)
4. "Folk-rokk" (Folk Rock)
5. "Progressiivne rokk" (Progressive Rock)
6. "Pehme rokk"(Soft Rock)
7. "Raske rokk" (Hard Rock)
8. "Raske metall(-rokk)" (Heavy Metal)
1. Garaazirokk (Garage Rock)
Garaazirokk on üks amatöörmuusika vorme, mis sai
alguse 1960´ndatel USAs. Nime sai stiil selle järgi, et
Ameerikas oli üpriski populaarne enda või sõbra garaazis
trumme ja kitra mängida ning laulda. Populaarsed olid
laulud keskkooli elu kohta, näiteks hästi sobiks kirjeldama
seda zanri lugu pealkirjaga "tüdruk, kes petab". 1963.
aastal hakkasid seda stiili lood jõudma rahvuslikkude hittide
tasanditele.
Esitamine: Paljud esitajad ei jõudnud rahvuslikul tasandil
parima 100 hulka, kuid mõned seda tegid: The Trashmen,
The Rivieras, Paul Revere and the Raiders. Briti invasiooni
ajal jäid seda sorti muusikud tagaplaanile.
2. Popp-rokk (Pop Rock)
Popp-rokk, kui eraldiseisev laulustiil, sai alguse kesk-50
´ndatel. Enne neid aastaid kasutati sõna "Pop" kui
populaarne muusika, mis oli rohkem üldistus. Popp-
muusikaks peeti pehmemat alternatiivi rock´n´rollile.
Esitamine: Ühed kuulsamad artistid selles zanris, ning ka
maailmas ,on Elton John, Paul McCartney, The Everly
Brothers, Rod Stewart, Chigaco ja Peter Frampton.
3. Bluus-Rokk (Blues Rock)
Bluus-rokk tehti 1960´ndate algul. Selleks segati bluusi
standardid ja vormid kokku roki instrumentatsiooni ning
rõhutuse. Paljud selle stiili esitajad on tuntud ning ka
elavad. Näiteks 1960´ndatel oli üheks tuntuimaks Eric
Clapton, kes pärast The Yardbirdse liitus ansambel
Bluesbreakersiga(mis sai uue nime "Blues Breakers with
Eric Clapton"). Üks ajaloo parimaid kitarriste Jimmy Page
liitus The New Yardbirds´iga, mis sai uue nime: "Led
Zeppelin", kelle algne töö piirnes bluusi standartidega. Sel
ajal ja alal said kuulsaks väga paljud muusikud ning bändid,
näiteks AC/DC, Jimi Hendrix, Janis Joplin, Jimmy Page,
Allman Brothers Band ja Lynyrd Skynyrd.
4. Folk-rokk (Folk Rock)
Folk-roki eripära oli selles, et kasutusele võeti
tradisionaalset muusikat ning kasutati põhiliselt akustilisi
instrumente. Folk-roki suunas oli Ameerikas 1960´ndatel
massiivne liikumine. The Animalsi lugu "House of the Rising
Sun" oli üks esimesi laule, kus folki ja rokki kombineeriti.
Varajastel kuuekümnendatel jõudsid folk-roki esirinda ka
esitajad Joan Baez ja Bob Dylan oma hea laulukirjutamise
ning laulmisoskusega. The Beatlesi lugu "I´m a loser" oli
suuresti mõjutatud Bob Dylani poolt.
5. Progressiivne rokk(Progressive Rock)
Progressiivset rokki võib nimetada ka Kunstiliseks
rokiks, sest selles katsetati erinevaid instrumente, laulu
tüüpe ja vorme. 1960´ndate keskel hakkasid The Left
Banke, The Beatles, The Rolling Stones ja The Beach Boys
sellele zanrile teed rajama kaasates klavessiini, puhkpilli
ning keelpilli, et tulemuseks oleks Barokk-rokk. Näiteks
Procol Harumi loo "A Whiter Shade of Pale" sissejuhatuses
on tunda Bachi inspiratsiooni. Seoses tehnika arenguga
1970´ndatel, läksid paljud bändid lahku. Hakati
Progressiivset rokki unustama, püsida suutsid vaid tuntud
muusikud, näiteks Pink Floyd, Genesis ja Yes.
Progressiivne rokk oli punk-roki põhiline alustala.
6. Pehme rokk(Soft Rock)
Soft Rock on muusikastiil, mis kasutab rock´n´rolli
tehnikaid, et komposeerida kuulamiseks pehmemat,
madalamatoonilist heli. Põhiline oli meloodia ja harmoonia.
Soft Rocki lood keskenduvad üldiselt sellistele teemadele:
armastus, igapäeva elu ja sõprus. See stiil kaldub raskelt
kasutama akustilisi kitarre, klavereid, süntesaatoreid ning
mõnikord ka saksofone. Elektrikitarre kasutatakse "Pehmes
rokis" väga vähe.
Esitamine: Põhilised artistid olid Carole King, Cat Stevens
ja James Taylor. Fleetwood Maci, Billy Joeli, Chicago ja
America album "Rumours" oli 1970´ndatel dekaadi
enimmüünud plaat.
7. Raske rokk(Hard Rock)
Rasket rokki iseloomustavad kõige paremini moonutatud
heliga elektrikitarr, basskitarr, trummid, klaver ja klahvistik.
Väga suur mõju raskele rokile oli bluusi muusika. Ameerika
ja Briti rokkbändid hakkasid oma zanrile võimsamaid hääli
lisama, kiiremaid kitarririffe tegema, arendama
grandioossemat trummimängu ning valjemaid helisid
laulma.
Esitamine: Hea näide selle stiili kohta on The Who lugu
"My Generation", mis loodi 1965. aastal. Rasket rokki
harrastasid ka Jimi Hendrix, Led Zeppelin ning Deep
Purple.
8. Raske metall(-rokk)(Heavy Metal)
Heavy Metal arendati 1960´ndate lõpul ning 1970´ndate algul.
Suuresti USAs ning Suurbritannias. Laul klapib stiiliga siis, kui
loo heli on massiivne ja tihe, mida iseloomustab kõrgelt
võimendatud ja moondatud heli, pikendatud kitarrisoolod, järsk
rütm ning laul üldiselt on vali. Seda sorti lugude sõnad ja
esitusstiil on väga maskuliinne ja matsolik.
Esitamine: 1970´ndatel olid esitajateks põhiliselt AC/DC, Led
Zeppelin, Black Sabbath, Deep Purple, Judas Priest, Motörhead
ja Iron Maiden. 1980´ndatel olid kuulsamateks(glam metal)
Mötley Crüe, (trash metal)Metallica ja Megadeth, (neoclassical
metal) Yngwie Malmsteen ning Randy Rhoads
Rokkmuusika virtuoosod
Rokkmuusika virtuoososid on väga palju. Nad olid
inimesed, kes jõudsid tippu oma üliandekusega, luues
ballaade või lugusid, mis võitsid rahva südame. Eddie Van
Halen oli üks juhtivaid metal´i kitarrivirtuoososid, ta tõus
algas 1978´nda aasta endanimelisest albumist. Kuna
järjekordselt laienesid muusikastiilid, siis kuulsusi hakkas
järjest rohkem tekkima: Quite Riot, Twisted Sister, Guns´N
´Roses ("Appetite for Destruction"), Metallica, Anthrax,
Slayer, Megadeth, Venom, Kamelot, (soomlaste) Nightwish,
Catharsis, Rhapsody of Fire, Pentagram, Saint Vitus ja
Trouble.
Teised/Uued suunad ning tegijad
Heartland rock oli stiil, mille aluseks oli garaazi rokk, folk,
kantri ning rock´n´roll. Tegijateks olid Bruce Springsteen,
Bob Seger, Tom Petty, John Mellencamp, Steve Earle,
Bruce Hornsby, Billy Joel ja Tracy Chapman.
Alternatiivne rokk võeti kasutusele varajastel 1980´ndatel,
et kirjeldad rokk-kunstnikke, kes ei mahtunud selle zanri
ajal peavoolu. Bändid dubleerisid sõna "alternatiivne", sest
neil polnud ühtset stiili. Alternatiivne rokk erines tolle aja
peavoolu muusikast. Kuulsamateks esinejateks olid
R.E.M., Pixies (USAst) ja The Cure, New Order, Jesus and
Mary chain, The Smiths (Ühendkuningriikidest).