Blues Mis on blues? · Blues ehk eesti keeles bluus on vokaalne ja instrumentaalne muusikavorm, mis kujunes välja afroameerika spirituaalidest ja töölauludest. Bluusist on välja arenenud ragtime, jazz, rhythm and blues ja rock'n'roll. · Bluus on kaeblik, aeglase tempoga laul, mis tihti räägib esitaja enda elust ja kannatustest. · Bluusi tekst ja meloodia on sageli improviseeritud, harmoonia skeem püsiv. · Algul oli traditsiooniline bluusi värss arvatavasti üks ja sama rida mida korrati neli korda. Alles hiljem muutus standardiks, et korrati ühte rida kaks korda ning sellele järgnes "vastus". Blues algusaastatel Bluus arenes välja Aafrika-Ameerika orjade vokaalmuusikast ja traditsioonidest. Täielikult ei ole teada millal bluus esimest korda ilmus, kuid arvatakse, et see juhtus umbes aastatel 1870-1900. Sellel ajal polnud kindlat vahet nüüdisaja bluusil ja kantrimuusikal.
The Beatles The Beatles oli Liverpoolist pärit üks esimesi rokkansambleid. Ansambel koosnes neljast liikmest: John Lennon`ist, Paul McCartney`st, Ringo Starr`ist ja Georg Harrison`ist. Nad esinesid esmakordselt 1960. aasta talvel Liverpooli eeslinnas Litherlandi kogukonnasaalis. Sel hetkel ei teadnud veel keegi, et ansambel keerab pea peale terve popmuusika ajaloo. Biitlite muusika oli väga mitmekesine, mängiti ballaade, reggaet, bluusi ja ka rocki. Nende loomingut mõjutasid lauluduo The Everly Brothers, Skiffle, lauljad Elvis Presley, Buddy Holly, Carl Perkins, Chuck Berry, Little Richard, Ray Charles ning Larry Williams. Ansambli liikmetel oli varasemast ajast kantrimuusika kogemus, mille väljenduslaad aitas neil siiski pakkuda mingit kõlalist omapära võrreldes teistega. Nende muusika oli küll uue ajajärgu algataja, kuid siiski leidis lugudest ka palju vana stiili.
Gunnar Graps Ivar Vaas TE12 2012 Gunnar Graps (27. november 1951 Tartu 17. mai 2004 Tallinn) oli populaarne eesti muusik, kes viljeles mitmeid erinevaid muusikastiile, põhiliselt siiski rokki ja bluusi. Aastal 2004 omistati Grapsile Eesti Muusikaauhindade jagamisel elutöö auhind. Teda on võrreldud Mick Jaggeri ja Alice Cooperiga. Tema isa, Igor Graps, oli Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri dirigent ning hiljem Vanemuise orkestri tsellist. Gunnar Grapsi ema oli tantsuõpetaja. Muusikukarjääri algus, 1960. aastad Muusika poole pöördus Graps kuueaastasena, alustades tselloõpinguid ning 1964. aastal, 13- aastasena, liitus ta soolokitarristina oma esimese bändiga, Satelliidid. 1967
Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861- 1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjuse kaotamine polnud ilmselt mitte see suur vabanemine, mida põlvkonnad allasurutud orje olid oodanud ja paljudes spirituaalides palavalt palunud. Tekkisid vabade palgatööliste perekonnad, kellel keegi enam toitu ega peavarju ei garanteerinud. Vabastatud orjal puudus sotsiaalne ja õiguslik kaitse, tal oli raskusi töö leidmisega ning tasu kattis vaevu elatise ja eluaseme kulud. Bluusi loojateks võib pidada Mississippi suudme äärsetel aladel töötanud mustanahalisi orjasid, kes töö ajal laulsid stiilis, millesse oli kokku segatud töölaule, lastelaule, inglise ja šoti ballaade ning niisama ulgumist. On täiesti seaduspärane, et töölauludes ja spirituaalides väljendunud kollektiivne töö ja lootus asendus isikliku pettumuse ja murega. Bluus on eeskätt kaebelaulu, milles kurdetakse igapäevaelu raskusi, ebaõnne armastuses
Bluus Autor: ........... Jazzi eelajalugu Jazz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalised vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz-orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul. Bluusi ajalugu Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861-1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjad said vabaks, kuid vabadusega kaasnev iseseisev elu tekitas palju probleeme. Orjadel puudus sotsiaalne elu, mis takistas töö leidmisega. Niisuguses olukorras tekkis inimestel probleeme ka perekonnaelus. Kõik need raskused leidsidki kunstilise väljenduse bluusides. Bluus oli üks 1950. aastatel tekkinud rock`n`roll`i eelkäija.
Milline laul enim meeldis? Põhjenda Ray Charles-Hit The Road Jack-lihtne, hoogne, lõbus 5. Millised on funk-muusika iseloomuliku tunnusjooned? Funk (Vikipeedia) on afroameerika tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm. Harmoonia ja meloodia on vähem tähtsad. Rütm on punkteeritud, palju kasutatakse sünkoope (muusika kompositsiooniõpetus). Rütmilistele kitarri-, vaskpilli- ja bassikäikudele ning trummiaktsentidele lisandub gospellik laulmisstiil.Funk on džässi, roki ja bluusi sulam, mille kujunemisele 1960. aastatel andis tõuke ka soul (muusikastiili nimetus, eesti k hing). Basskitarri osatähtsus on tavatult suur. Tüüpiline on sünkopeeritud löökpilli hüplev heli, mida tekitatakse sõrmedega keeltele laksates. Bassi ülesanded üle võtnud rütmikitarril mängitakse lühikesi bluusilikke käike. Vaskpillide käigud on kiiremad kui soul-s ning tihti väga lühikesed ja särtsakad. Lugude aluseks on
CHICAGO JAZZ 9.A Ajalugu · Tekkis 1920ndate algul · Bluusi ja jazzi segu · Loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid · Sellega sai alguse saksofoni kasutamine orkestris · Chicagos tegutsenud tantsuorkestrid hakkasid repertuaari võtma poplugude jazz´i-stiilis arranzeeringuid Muusika iseloomustus · Kasvas soolode tähtsus ja pillimehe virtuoossus · Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) ·
Popmuusika, klassika Dzäss - muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Afroameerika muusika - Bluus tekkis 19. sajandi lõpus ja oli algselt mustanahaliste, reeglina füüsilise puudega muusikute vokaalne väljendusvorm, mida saadeti kitarril. Kinnistusid bluusi harmoonilised vormid, millest levinuim on 12-taktilise bluusi vorm. Töölaulud - laulud, mida laulsid Aafrika päritolu mustanahalised orjad töötegemise juures 17.19. sajandi orjanduslikus Ameerikas. Spirituaalid - vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. Gospel - Gospel on üks spirituaali alaliik, mis on sündinud 20. sajandi esimesel veerandil.
Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika jalööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dixielandansambli koosseisu kuuluvad trompet (varem kornet), klarnet, tromboon, banjo (või seda asendav kitarr), bass (kõige arhailisem ontuuba, hiljem hakati kasutama kontrabassi), löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Juba Chicago koolkonnas olevat juba
tunnusjooneks. Spirituaale saadavad lauljate rütmilised käeplaksud, vahelehõiked ja tantsuliigutused. Spirituaalide sõnum oli vabadust igatsev, jumalaga suheldi olmetasandil. Mahalia Jackson. Bluus Bluus tekkis pärast Ameerika kodusõda (1861-1865). Bluus on soololaul, mis väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Kuna sõna blue tähendus inglise keeles on ka ,rusutud, nukker, sünge', siis on enamik bluuse nukra alatooniga. Bluusi meloodiale on iseloomulik III ja VII astme madaldamine. Bluusi üks vanemaid alaliike on maabluus, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. 20. sajandi kahekümnendatel tekkis linnabluus/klassikaline bluus, mida esitasid mitmesugustes lõbustuskohtades peamiselt naised, saateks klaver või instrumentaalgrupp. Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, millest tuntuimaks liigiks on saanud boogie- woogie. Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter, Big Billy Broonzy, Bessie Smith.
Mõeldud tantsuks. Teoses ei muutu kaks teemat: helistik ja rütm. Muutub Mõeldud tantsuks. Teoses ei muutu kaks teemat: helistik ja rütm. Muutub orkestratsioon ja dünaamika. orkestratsioon ja dünaamika. 5. G.GERSHWIN (3 punkti) USA (Juudi päritolu). Teda peetakse 5. G.GERSHWIN (3 punkti) USA (Juudi päritolu). Teda peetakse sümfoonilise dzassi rajajaks. Teostes dzassi ja bluusi rütmid. Teosed sümfoonilise dzassi rajajaks. Teostes dzassi ja bluusi rütmid. Teosed kaasahaaravad ja lõbusad. Muusikas ühendatud Euroopa muusika kogemus ja kaasahaaravad ja lõbusad. Muusikas ühendatud Euroopa muusika kogemus ja USA mustanahaliste muusikale isel. Jooned. L: ooper ,,Porgy ja Bess", USA mustanahaliste muusikale isel. Jooned. L: ooper ,,Porgy ja Bess",
youtube.com/watch?v=pjBDK35FRjo&ob=av3n Folk rock Sündis 1960. aastatel USA-s Folkmuusika ja rock-muusika sulam Iseloomulikud pillid: Akustiline kitarr Elektrikitarr Trummid Klaver Tüüpilised omadused olid: tihedad lauluharmooniad, elektriliste instrumentide efekti- ja moonutustevaba kõla http://www.youtube.com/watch?v=V0UcQDUR-fU Funk Jazz'i, rock'i ja bluusi sulam Afroameerika tantsumuusika Kujunes 1960. aastatel Esiplaanil rütm, palju kasutatakse sünkoope Gospellik laulmisstiil Tavalisemad pillid: kitarr, basskitarr, trumm Lugude aluseks lihtne, lühike motiiv, mida lõpmatuseni korratakse http://www.youtube.com/watch?v=f2UmP6C9rcs Soul Pärit Ameerika Ühendriikidest Gospeli ja bluusi ühend Tekkis 1950. aastate keskel Tempokad rütmid, mida rõhutavad käteplaksud, äkilised
Souli ajalugu: · Soul muusika on pärit Ameerika Ühendriikidest. Mõiste "soul" (inglise keeles hing) võeti esmakordselt kasutusele 1961. aastal. Selle muusikazanri tunneb ära tempokate rütmide järgi, mida rõhutavad ka käteplaksud ja äkilised kehaliigutused. Souli kõrgperiood oli 1960.ndatel aastatel ning oli vahetult seotud ameerika musta muusikaga - gospeli ning bluusi ja rhythm and blues'iga. 1970- ndatel levis ja teisenes muusikazanr kiiresti ning tekitas mitmeid alaliike. Tuntuimad neist on: Motown soul, Deep soul, Chicago soul, Philadelphia soul ning Neo soul. Igal alaliigil tehti väikesi muutusi, kuid zanr ise jäi samaks. · Souli tüüpilisemad pillid on kitarr, basskitarr, trummid, klaver, orel ning teised klahvpillid. Soul on ajaga pidevalt muutunud ning järgmised põlvkonnad on souli edasi arendanud
Algselt oli see mustade muusika. Nime pani sellele Jerry Wexler Billboardi ajakirjas, kus ta asendas sõnad "mustade muusika" "rütmi ja bluusiga". Kõige lihtsam seletus R&B jaoks on Robert Palmeri lausutud sõnad: "Rütm ja bluus on laialdane mõiste, mis osutab muusikale, mis on tehtud mustade poolt või nende jaoks". Esitamine: Esimeseks populaarsemaks esitajaks oli Louis Jordan, kelle 3 lugu olid 1948. aastal R&B hittide TOP 5 seas. Hiljem, 1960´ndatel, arenes R&B´st uus suund(Briti bluusi ja rütmi muusika). Üheks populaarsemaks uue suuna bändiks peetakse The Beatles´it, millel on tugev R&B mõju. 3. Country(kantrimuusika) Kantrimuusika sai alguse 1920´ndatel folkmuusikast ja ballaadidest(ehk vana aja muusikast). Põhiline rõhk oli tol ajal instrumentidel. Näiteks võib tuua Iiri viiuli, Itaalia mandoliini, Hispaania kitarri ning Lääne-Aafrika bandzo. Bill Malone´i meelest oli kantrimuusikat "tutvustatud maailmale kui lõuna- maade fenomeni"
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Maa magnetväli Referaat Koostaja: Therese-Liise Aasma Eddie Lockjaw Davis - tenor saksofon (1922 - 1986) Eddie Lockjaw Davis oli muusik, kes tagas Soul jazzi fenomeni säilimise läbi big bändi ajastu hilja 1950-s ja varajastes 1960-s. Davis arendas välja ühe eksimatuima tenorsaksofini heli II Maailmasõjajärgses jazzis. Koos elujõulise veel nn kõrendliku tooniga oli ta võrdselt kodus rütmi ja bluusi seadetega kaasaegses kontekstis, tema mäng oli alati otsene ja mängu kvaliteedil oli hiigelsuur mõju järgmise põlvkonna saksofini mängijatele. Davise mängu stiil näitas, et temas on nii hard-driving swing lauljat kui kui ka seda et ta saab suurepäraselt hakkama ka õrnade ballaadide laulmisega. Ta mängis swingi, bopi, hard bopi, Latin jazzi, and soul jazzi. Mõni tema salvestistest 1940. samuti pidada r'n'b alla kuuluvaks.
alguses pärast, kui USA astus I maailmasõtta, New Orleansi meelelahuts- asutused Storyville‘is suleti, Seal jätkasid tegevust-New Orleansi jazz’ i dixieland’i ja mängivad orkestrid. Tänu fonograafi populaar- sususe kiirele kasvule levisid nende stiilide esimesed salvestused. Tippaeg 1920. aastad Chicagos olid ka klassikalise bluusi tippaeg. Bluus ja n chicago jazz põimusid üha rohkem. Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ning rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Seda stiili püüdsid matkida valged keskkooliealised noored, kelle ansambel Austin High School Gang saigi noorte talentide ja uue muusikastiili aluseks. Chicago Jazz‘i iseloomustus: •Tunda oli bluusi mõjutusi •Suurem osatähtsus üksikisiku soolodel (soolo improvisatsioon)
mida rõhutavad ka käteplaksud ja äkilised kehaliigutused. Pillid Souli tüüpilisemad pillid on kitarr, basskitarr, trummid, klaver, orel ning teised klahvpillid. Hetkeseis Soul on ajaga pidevalt muutunud ning järgmised põlvkonnad on souli edasi arendanud. Soulijuurtega tänapäeva muusikazanrid on funk, disko, hip hop ja R&B. Soul-muusika isaks peetakse tihti Ray Charlesi, kes ühendas esmakordselt vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi. Muusika näited Algusaeg: http://www.youtube.com/watch?v=dh4v1-QcAzE Tänapäev: http://www.youtube.com/watch?v=QzCBLVnTAdI Eesti näide: http://www.youtube.com/watch?v=gtxgLdkJutQ
Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Üks tuntumaid dzässmuusikuid on Louis Armstrong. Rock. Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles enamasti meloodilist vokaali saadavad kitarr, trummid ja sageli ka basskitarr. Žanriti võivad instrumendid erineda. Ka klahvpillid nagu klaver ja süntesaator on laialdaselt kasutusel. Rock-muusika juured peituvad 1950
ROCK‘N’ROLL Eerik Haamer, Juhan Pikamäe, Olaf Daniel Seisler MIS ON ROCK’N’ROLL? Muusikastiil 1940-ndatest Arenes välja gospelist ja bluusist Muutus populaarseks Ameerikas 1950-ndatel Bill Haley’t peetakse esimeseks rock’n’rolli lauljaks TEKKELUGU Raadiojaama töötaja Alan Freed Aavastas uuringu läbi noorte huvi rütmi ja bluusi vastu Saade “Moondog’s Roll and Roll Party” Edendas selles segu blues'ist, country'st ja rütm ja blues'ist. ALAN FREED Sündis 1921 aastal 15. Detsember Rock’n’roll’i ristiisa 1945 aastal WAKR Akron 40-ndate lõpus WJW Cleveland 1954 aastal WINS New York Suri 20. Jaanuar 1965 BUDDY HOLLY Sündis 7. septembril aastal 1936 Charles Hardin Holley 1950–1952. aastatelmängis Western And Bop Band’is 14
Džäss Džässmuusika, mis tekkis 19 sajandi lõpul, kujutab endast Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel tekkinud revolutsioonilist muusikastiili. Selle eelkäijateks loetakse USA mustanahaliste töölaulu, spirituaali, bluusi ning ragtime’i. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässmuusikas on suur osa improvisatsioonil. Džäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. See oli emotsionaalne, ettearvamatu ja kirglik. Kuna džässi hakkasid esimesena esitama töölisklassi neegriansamblid, suhtuti sellesse halva eelarvamusega. Siiski oli džässil tormiline võidukäik 20. sajandi esimesel paarikümnel aastal.
1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada Toetub bluusi heliridadele Suur osa improvisatsioonil IRVING BERLIN Täisnimi: Israel Isidore Baline Sündis: 11. Mai 1888 Venemaa Suri: 22. September 1989 New York NÄITED Irving Berlin: https:// www.youtube.com/watch?v=0Z6z64at9O 4 Teised: https:// www.youtube.com/watch?v=9f6V-QehbU 4 http://en.wikipedia.org/wiki/Irving_Berlin http://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BE% C3%A4ss https://www.google.ee/search?
Heavy rock Heavy rokk on jõuline muusikastiil, mis hakkas arenema 1960. aastate lkõpul ja on oma populaarsuse säilutanud tänaseni. Kasutatakse ka paralleelnimetust heavy metal. Selle stiili juured ukatuvad,bluusi, kantri ja psühhedeelilise rock´ini. Heavy rock´i tähtsaim tunnusjoon on tugevastu võimendatud kitarride kõla, mida töödeldatkse iseloomulike helimuundurite abil. Jõulisi korduvaid motiive esitavad soolo-ja basskitarr sünkroonis. Trummipartii on lihtne ja ühtlane , rõhutatakse 2. ja 4. lööki. Lõpliku ilme aga annavad selle stiilile jõuline, kohati agressiivuseseni küündiv laulustiil ( gospel ) ning vrtuoosed kitarrisoolod, mille aluseks on bluusi helirida.
Heavy Rock ja AC/DC Heavy Rock Jõuline muusikastiil; Arenes 1960. aastatel; Paralleelnimetused Hard Rock ja Heavy Metal. Bluus, kantri ja psühhedeelilise rock; Tugevasti võimendatud kitarridekõla; Trummi partiis rõhutatakse 2. ja 4. Jõulised ja korduvad motiivid; Heavy Rock Agresiivne laulustiil; Virtuoossed kitarrisoolod; Bluusi helirida; Laulutekstid; Heavy Rockist arenenud muusika suunad: Thrash Metal Black Metal Death Metal Nu Metal Tuntud Heavy Bändid: Deep Purple Led Zeppelin Black Sabbath AC/DC Metallica Uuiah Heep Iron Maiden AC/DC Austraalia päritolu; Rajasid vennad Malcolm ja Angus Young. Nimi AC/DC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest alternating current/direct current, mis tähendab vahelduvvool/alalisvool.
Kaasaegne R&B Kaasaegne R&B tekkis USAs. See on suunatud peamiselt noortele, aga ka vanematele. Põhimõtteliselt kõigile. Kaasaegne R&B ( samuti tuntud kui lihtsalt R&B ja vahel kujutatud ka kui Peavoolu R&B) on populaarne lääne muusikastiil. Kuigi lühend R&B sai alguse rütmi ja bluusi ühendusest, on seda lühendit tänapäeval rohkem kasutatud defineerimaks aafrika ameerika päritoluga muusikat pärast diskoajastu lõppu kaheksakümnendatel. See uuem stiil kombineerib elemente soulist, fungist tantsumuusikast ja ka hip hopist. Alguses oli R&B mustanahaliste muusika, mida valgenahalised inimesed üldse ei kuulatud. Rassistid diskrimineerisid palju seda muusikat ja süüdistasid selle muusika tegijaid nende muusikast elementide võtmises.
Adele Laurie Blue Adkins Adele Laurie Blue Adkins,rohkem tuntud kui Adele, sündinud 5. mail 1988 Londonis Tottenhamis, on inglise lauljatar, helilooja, poeet, kes esitab pop-dzassi, souli ja bluusi. Ta on kümnete Grammyde ja Oscari preemiate laureaat. Oma esimesele inglise tuurile läks Adele oktoobris 2007. Detsembris 2007 sai Adele Briti kriitikute auhinna, mis antakse artistile, kellel pole veel albumit. Debüütalbum "19" ilmus jaanuaris 2008, mis sai plaatina staatuse. Albumit müüdi rohkem kui 300 tuhat eksemplari. Märtsis 2008 kirjutas Adele alla Ameerika lepingule Columbia Recordsiga ja veetis edukad turneed Ameerikas ja Kanadas.
KITARR. Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasema- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on niiöelda "peeglis". Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kaelal asetsev sõrmlaud on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks, mille täpne arv sõltub kitarri mudelist, samas valmistatakse ka astmetraatideta nn fretless-kitarre. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad pingutid, mille abil toimub kitarri häälestamine. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit ...
Souli üldiseloomustus Stevie Wonder Ray Charles Kärt Hansen Souli üldiseloomustus http://www.youtube.com/watch?v=sp3JOzcpBds Souli muusika on populaarne muusika stiil, mis on pärit Ameerika Ühendriikidest. Muusika on rütmiline ja kaasahaarav. Souli muusika arenes aastatel 1950-1960. Ray Charlesi võib pidada soul-muusika isaks. Ta ühendas esmakordselt vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi. Stevie Wonder http://www.youtube.com/watch?v=XxoBaEQGMPo Stevie Wonder Sündis 13. mai 1950 (vanus 64). Wonder on muusik, laulja ja laulukirjutaja. Ta on tegutsenud alates 1961 aastast praeguseni ehk kokku 53 aastat. Muusikaga hakkas Stevie tegelema 11aastaselt. Ta sündis pimedana. Sellepärast ta kannab alati tumedate klaasidega prille. Ray Charles http:// www.youtube.com/watch?v=0rEsVp5tiDQ Ray Charles Tema täisnimi on Ray Charles Robinson.
Way You Are" ja "Grenade" ülemaailmsele edule saavutas album Billboard 200-s 3. koha . 2012 esitati Marsi looming "Grammy" kandidaadiks kuues kategoorias: "Grenade" aasta salvestuseks, aasta lauluks ja popsooloesituseks, "Doo-Wops & Hooligans" aasta albumiks ja popvokaalalbumiks ning "The Smeezingtons" taas parimaks mitteklassikaliseks produtsendiks. Ühtki neist ei õnnestunud võita. Rahva valiku auhinna kandidaadiks esitati ta meesesineja kategoorias (võitis) ning rütmi ja bluusi esitaja kategoorias (ei võitnud). Teismeliste valiku auhinna kandidaadiks esitati Mars meesmuusiku kategoorias ja "It Will Rain" meesmuusiku singli kategoorias (ei võitnud kumbagi). 2011 kujunes Marsi läbimurdeaastaks. Ta nimetati "Grammy" kandidaadiks viies kategoorias. "Just the Way You Are" meespopvokaalesituse kategoorias ta võitis. Ameerika muusikaauhinna kandidaadiks esitati ta pop- või rokkmuusiku kategoorias ja täiskasvanud moodsa muusiku kategoorias, võites neist esimese
Saatana muusika Dzässmuusika, mis tekkis 19 sajandi lõpul, kujutab endast Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel tekkinud revolutsioonilist muuskastiili. Tema eelkäijateks loetakse USA neegrite töölaulu, spirituaali ja bluusi. Dzäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. Ta oli emotsionaalne, ettearvamatu, kirglik ja tänu sellele täiesti vastuvõetamatu enamikele klassikalise muusika austajaile. Kuna dzässi hakkasid esimesena viljelema töölisklassi neegriansamblid, suhtusid ka jõuakamd inimesed sellesse tõsise eelarvamusega. Palju vastumeelsust jõukate konservatiivide poolt ei suutnud siiski takistada dzässi tormilist võidukäiku 20. sajandi esimesel paarikümnel aastal.
Tallinna Muusikakeskkooli. 1980. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri eriala dotsent Ada Kuuseoksa õpilasena. 1980-1986 aastani töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 1991-1994 klaveriõppejõuna. 1994. aastast on ta olnud vabakutseline muusik. M. Kappelit iseloomustatakse, kui emotsionaalset ja tehniliselt väga suutlikku pianisti, kes armastab improviseerida ning, kes valdab hästi erinevaid muusikastiile: ragtime’i, bluusi, džässi, rock’n’rolli. Hingelähedasemaks peab ta ise: džässrocki, varajast džässi ja boogie woogiet.(muusika.ee) Samuti on ta kirjutanud ka mitmeid džässrockilaadseid instrumentaalpalu(„Elevant“ ; „Vesine kirg“ jt) Klaverit ja teisi klahvpille on ta mänginud rockansamblites: „Rock Hotel“ ; „Was is Das“ ; In Spe“ ; „Ruja“ ; „T-Klaas“ ; „Kaseke“ ; „Estonian Dream Band-is“
vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdinand Jelly Roll Morton (18851941) William Chrisopher Handy (18731958) 1910.a. Valged muusikud loovad New Orleansis oma dixieland stiili, milles valitseb kollektiivne improvisatsioon, puudub aga bluusi koloriit. Jazz hakkab vaikselt tunnustust leidma ! Võetakse kasutusele sõna JAZZ. Pillikooslustest mängisid dixieland´i puupuhk ja vaskpuhkpillid ning trummid. Tuntumad esindajad: Buddy Bolden (nim.ka esimeseks jazzimeheks), Jelly Roll Morton, James Reese Europe, Eubie Blake, W.C.Handy. 1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt. 1920 saab jazzi keskuseks Chicago. Kollektiivselt mängitakse alguses ja lõpus, loo keskel eraldi
Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Ajalugu Louis Armstrong 1890ndad - 1910ndad Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888 - 1989), Ben Harney (1872 - 1932) ning Scott Joplin (1868 - 1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong.
Rhythm and blues (lühendatult RnB, R&B) on popmuusika zanr, mis on välja kujunenud 1940. aastatel USA-s dzässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'ist on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Selle termini arendas välja Jerry Wxler ajal, mil ta toimetas Billboard Magazine'i edetabeleid Ühendriikides. Tunnustatuim esindaja on Louis Jordan, kes alustas selle stiiliga bluusi basil tegemaks lugusid väikese bändiga. Alates 1990. aastast kasutatakse terminit nüüdisaegse R'n'B'na. Stilistika alguspära tuleneb jazzist, bluesist, traditsionaalsest popist, jump bluusist ja gospelist. Kultuuriline alguspära on 1940.-st aastatest Ameerika- Ühendriikidest. Tüüpilisteks instrumentideks on trummid, topelt bassid, saksofon, pasun, klaver, orel, vokaalpala ning taustalauljate vokaalid. Peamine populaarsus stiilil oli aastatel 1940-1960. R'n'B-st tuletatud stiilid on
keskel ilmunud rock `n' roll. Seetõttu ongi tollal kasutusele võetud nimetuse esimene pool jäetud tähistama praegusegi rütmimuusika avaldusvorme , hoolimata sellest , et muuskas eneses on toimunud olulisi muutusi.Paljud väidavad , et rock'n roll on lihtsalt valgete poolt ülevõetud mustade rhythm and blues(rütm ja bluus) , millele anti uus nimi , et asi oleks väärikam. Siiski tuleb tunnistada , et kuigi rock`n'rollis on ääretult palju rütmi ja bluusi elemente on seal ka palju teiste stiilide nagu Country , Gospel, Folk, Western, bluus ja jazz (ülevõeti boogie woogie rütm) mõjutusi.(ainestik V. Ojakäär Pop muusikast lk 54) Zanri ristiisa au päris endale ühe Cleavlandi ringhäälingu saate töötaja Alan Freed , kes 1952 . aastal pani oma saate lõpuosale, mis oli pühendadud mustale rütmile ja bluusile nimeks "Moondog's Rock and roll party".(Kuukoera rock'n' rolli pidu).Tiivustatuna
Üleliiduline tunnustus tuli ansamblitega `Laine', `Music-seif' ja `Ultima Thule'. Laiemale auditooriumile sa Tõnis Mägi tuttavaks 1971. aastal Eesti Televisioni saate `Tere tulemast' kaudu. Oma vabariigi heliloojatest on talle loomelaadilt omasemad olnud Andres Valkonen, Gennadi Taniel, Rein Rannap. Ta lauludemaailm, mis sai kunagi alguse lihtsatesttantsulauludest, sisaldab nüüd lüürilisi ballaade, tõsisemat rokkmuusikat ja rock'n'rolli, bluusi, soul'i, dzässrokki ja muudki. Tõnis Mäe lauludemaailm on mitmekihiline ja vastavalt oma väärtushinnangute, muusika ja esinemissituatsiooni muutumisele alati erinev. Laule on Tõnis Mäel sündinud neljakümmne ringis, nende hulgas kargeid ballaade, valusaid bluuse, käredaid rokilugusid. Neis väljendub soov, et armastaksime ja hoiaksime tõelisis väärtusi- oma maad, kodu, sõpru. Ka laulutekste on ta ise kirjutanud, kuid on kasutanud ka tänapäeva poeetide luuletusi.
Funk Funk on jazz'i rock'i ja bluusi koosmõjul tekkinud muusikastiil . !960. mõjutas ka soul . Funk on afroameerika tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm. Harmoonia ja meloodia on vähem tähtsad. Rütm on punkteeritud, palju kasutatakse sünkoope. Rütmilistele kitarri-, vaskpilli- ja basskäikudele ning trummiaktsentidele lisandub gospellik laulmisstiil. ( sünkoop - rõhulise noodi asetsemine rõhutul taktiosal ) Tuntuimad esitajad on : Tower of Power , Earth Wind and Fire , The Commodores , James Brown , George Clinton . James Brown James Joseph Brown juunior sündis 3. mail 1933 Barnwell'is , suri 25. detsembril 2006 Atlantas . Ta oli kuulus USA muusik . Teda kutsuti soul'i ristiisaks ja ka maailma kõige usinamaks souäris töötavaks inimeseks . Browni lapsepõlv polnud sugugi lihtne . Ta vanemad lahutasid kui ta oli väga väike . Ta jäi oma isa juurde elama , kuid seak käisid pidevalt isa erinevad naised külas . Niisiis viis isa Brown...
vältel liikunud mõlemas suunas ja saanud mõjutusi mõlemalt. Ameerikas peetakse jazzi praegu omamaise kunstmuusika haruks. Joachim Ernst Berend :"Jazz on Ameerika Ühendriikidest päri kunstmuusika vorm,mis ekkis mustanahaliste kokkupuu el euroopaliku muusikaga.Jazzi instrumendid,meloodia ja harmoonia on päri põhilisel lääne muusikatraditsioonist; rütm,fraseering,heli kuuldavale oomise viis ning mõned bluusi harmoonia elemendid on aga päri Aafrika muusikast ning afro- ameeriklaste muusikalistest kontseptsioonidest." Euroopa muusikast eristab jazz'i kolm põhilist elemen i,mille eesmärk on in ensiivsuse suurendamine: ·eatud suhe rütmi,mida nimetatakse "õõtseks "(swing ); ·muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus,milles olulist rolli etendab improvisatsioon; ·helikeel ja fraseerimismanneer,mis peegeldab jazz -muusikute esituse individuaalsust.
Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks
Tuntuna on püsinud kümned meloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" jpt. Oma esimese levilaulu "Arglik brigadir", mis oli algselt instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Tuntumad temaatilised laulud olid "Kodumaa", "Kui kord selge taeva all" jt. Bossanovaviisidest oli "Palus pohli punetab" ja "Kui käes on jaanipäev". Eestimaa-hõnguline hill-billy kõlab lauludes "Hobused" ja "Meremuinasjutt". Bluusi ja soul'i elemente on lauludes "Päeva lõpp" ja "Kes kuuleb ja näeb". Ta kirjutas oma poja Tõnu Naissooga muusikat ka filmile "Viimne reliikvia". Uno Naissoo ei kuulunud nende heliloojate hulka, kes kord avastatud muusikalist leidu kasutavad aastast aastasse. Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahenduse. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud. Ta juhatas Vabariikliku Haigla naisansamblit ja ETKVL-i ansamblit "Onyx". Laule
sadulal peale häälestamist. Peenhäälestussüsteem võimaldab hoida pilli hääles hoolimata keeltele suurt pinget andvate kangitehnikatele (kangiga on võimalik lasta keeled hetkega lõdvaks või näiteks venitada keeli mitme tooni võrra kõrgemaks. Tänapäeval on kitarr üks maailmas enam levinud ja populaarsemaid pille, mistõttu leiab kasutamist väga paljudes muusikastiilides. Kitarr on rockmuusika ja bluusi peamine muusikainstrument. Elektrikitarris kasutatakse üht või enamat helipead, mis suunavad nende magnetväljas võnkuvate keelte tekitatud nõrga indutseeritud elektrivoolu edasi võimendisse, kust see kõlarisse juhituna helina väljub. Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid. Heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu slide jne.
Akustilistel ja poolakustilistel kitarridel on kereks kõlakast, milles asub kõlaava. Elektrikitarril on kere külge keelte alla paigutatud helipead, sageli ka roobi liigutamist võimaldav kang, mida kasutatakse soolode mängimisel efekti saavutamiseks. Tänapäeval on kitarr üks populaarsemaid pille. Seda kasutatakse paljudes muusikastiilides, näiteks klassikalises muusikas soolopillina. Elektrikitarr on rockmuusika ja bluusi peamine muusikainstrument. Tüübid Kitarrid jaotatakse akustilisteks, elektroakustilisteks ning elektrikitarrideks. Akustiliseks kitarriks nimetatakse kitarri, mille heli tekib üksnes keelte ja kõlakasti resoneerivast võnkumisest. Elektrikitarri olulisemad erinevused akustilisest kitarrist on kõlakasti puudumine ning heli võimendamine helipeade abil. Keelte võnkumisefekt indutseerib helipeades võnkumisele vastava nõrga elektrivoolu, mis helisagedusvõimendisse juhituna
ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi.Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm
3 The Beatles läks laiali aastal 1970. Kõik bändi liikmed alustasid eraldi soolokarjääre, püüdes saavutada samasugust menu üksikult, nagu oli saavutatud üheskoos. Siiski prooviti ka taasühineda, kuid see mõte ei saanud kunagi teoks. Viimasedki ühinemislootused hävitas John Lennoni mõrv 1980. aasta 8. detsembril. Muusika Ansambel The Beatles tegi mitmesugust muusikat: ballaade, reggae', bluusi. Alustasid nad aga Ameerika rock'n'rolli ja R&B artistide loomingu jäljendamisega. Mõjutusi saadi nii valgetelt esinejatelt kui ka mustadelt artistidelt Aga üsna varsti hakkas välja kujunema ansamblile omane eriline stiil ja kõla. The Beatles oli uuenduslik ansambel. Neile oli tähtis lugude kvaliteet ja seepärast püüti maksimaalselt ära kasutada selle aja tehnika võimalusi. Nende muusika oli kogu maailmas väga populaarne 1960-ndatel aastatel. Ansambel
Kuid kahjuks ei suutnud isegi temasugune mõjuvõimas mees midagi teha. Tuli uus mood, kus noored veetsid palju aega nii drive-in kinodes, kus istuti autos, kui ka autoga linna peal ringi sõites. Asi läks aga õige hulluks alles siis, kui tulid telekad ja raadiod. Nüüd võis dzässi nii näha kui ka kuulda igal linnanurgal. Dzäss oli üks esimesi muusikastiile, mis jõudis peaaegu kohe eetrisse. Hakati tootma massiliselt nii dzässi kui bluusi plaate ja plaadipoodides olid nende pärast pikad järjekorrad. Plaadid viisid muusika ka ööklubidest välja inimeste endi kodudesse. Dzäss kuulus nüüd isegi kirikus saatana hulka. Väärikate naisteklubide poole tehti ka mõningaid üldrahvalikke liikumisi dzässi vastu. Tänu Dzässi tugevale mõjuvõimule sai kuulsaks ka Paul Whiteman, kes oli tuntud dzässi dirigent. Samuti tõusis esile ka dzässikuningas Louis Armstrong, kes oli revolutsiooni tegev loov trompetimängija.
Eriline jutumees ja publikule lugude rääkija Chris Rea ei paista olevat.Jääb mulje,et Rea on konkreetne mees ,kes lihtsalt tuleb,mängib ja laulab vaherepliikide peale aega raiskamata. Instumentaalse algusosaga maha saanud ,vahetus taustakangal kiri The Hofner Blue Notesiks ja programmgi muutus. Loomulikult vahetas muusik ka kitarri. Seda tegi ta kontserti jooksul umbes kümnel korral. The Hofner Blue Notes tõi kontserti juurde põhiliselt bluusi,aeglasemat ja veidi tundelisemat muusikat ,kuid nüüd juba vokaaliga. Kolmandas kontserti osas läks Rea kindla peale välja,esitades ka kaks lisalugu: muidugi ,,The Road to Hell" mida ka kõige rohkem oodati ja mille sõnu ka enamik rahvas tundus peast teadvat, ning ,,On the beach" mis venis kahjuks küll liiga pikaks. Kontsert jättis uskumatu mulje. Kõik oli viimseni läbi mõeldud ning paigas.Kontserti heli pool oli samuti hea,kõik lood kõlasid väga puhtalt ja selgelt
Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Ajalugu: 1890-1910 Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime'i-lood on kirjutanud Irving Berlin (1888– 1989), Ben Harney (1872–1932) ja Scott Joplin (1868–1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920
Muusikaliste edusammude rida algas 2002. aastal: publiku- ja peapreemiad ansamblitega Virre, Wirbel ja Zetod. Aja jooksul on jõudnud ta musitseerida ka ansamblites Vägilased, Kiritöö, Raud-Ants ja Sass-projekt. Siiamaani on ta rütmipillide mängija ansamblites Vinland ja Klapp. Aastal 2008 teenis ta välja Seto Kuningriigi kandlemängija tiitli. Kolmapäeva õhtu kohta oli Talveaias päris palju rahvast. Sain nautida poolteist tundi mõnusat dzässi ja bluusi. Kõik oli väga mugavaks tehtud, kuna publik oli samal ajal nii öelda kohvikus, oli vabam ja rahulikum tunne, lava oli kaunistatud patjade ja vaipadega. Just see vaba, mitte millekski kohustatud tunne pani mind kontserti nautima. Publiku plaksutamise järgi sai aru, et neile väga meeldis ja meeldis mulle ka.
JAZZ Brita Männaste Jazz Dzäss (inglise keeles jazz) ehk dzässmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzässi ei saa täpselt noodistada, see toetub bluusi heliredelile. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässmuusika viljeleja on dzässmuusik. Algus 1890-1910 Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust Siis loodi dzässi eelkäija ragtime. Kuulsaimad ragtime-lood on kirjutanud: Irving Berlin Ben Harney Scott Joplin Sving 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos.
Ühendriigid) Põhitunnused •Põhitunnused Selle muusika žanri tunneb ära tempokate rütmide järgi, mida rõhutavad ka käteplaksud ja äkilised kehaliigutused. Pillid •Kitarr •Basskitarr •Trummid •Klaver •Orel •Teised klahvpillid. Raymond Charles Robinson Sündis 23. septembril 1930. aastal (Albany, Georgia). Oli Ameerika laulja, laulusõndekirjutaja, muusik ja helilooja. Tema algatas Souli žanri 1950ndatel kombineerides ryhthm and blues, Gospell ja bluusi stiile lauludesse, mida ta lindistas Atlandic Records’I jaoks. Varases nooruses jäi ta glaukoomi tagajärjel pimedaks. Charles õppis heliloomingut ja paljuid pille kurtide ja pimedate koolis St. Augustines. Tema vanemad surid, kui Ray oli alles nooruk. Ta töötas muusikuna Floridas, kuni kasutas oma kogutud raha kolimiseks Seattlesse 1947. aastal. 50ndatel aastatel Charles tegi palju hittlaule, mis polnud Soul muusika. 1949. aastal tuli tema esimene
1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast, folkmuusikast, funk'ist ning reggae'st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Jazz fusioni eestvedajaks sai Miles Davis. Dzässi arenguloos on välja toodud kolm põhiliiki: traditsiooniline dzäss, sving ja nüüdisaegne dzäss. Dzässi ei ole võimalik täpselt noodistada. Ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvatsioonil. Muusikud ja koosseisud 1. N.J.B ehk Narva Jazz Bänd Narva Muusikakooli DzässBänd on eksisteerinud juba kaua aega, selle ajalugu ulatub kaugele nõukogude ajastusse. Selle aja jooksul muutus bändi koosseis nii mitu korda, paljud selle liikmed said suurepärasteks muusikuteks
annaabi.ee 
