Muusikastiilid (0)

Muusikastiilid  Punk rock - ​Punk rocki sünniajaks on 70´ndate esimene pool. Punki iseloomustavad teravad,                           tihti poliitilised ja protesti avaldavad tekstid, kiire tempo, lihtne harmoonia, 4/4 taktimõõt,                         agressiivsus, ülitugev helivõimendus, lärmakus. Tuntumad artistid on The Clash, J.M.K.E,                     Ramones.    New wave - ​Sai alguse 1980 aasta alguses. Laulutekstid muutusid leebemaks, ent sõnum jäi                             samaks. Rütmijoonis muutus tantsulisemaks. Stiil oli kvaliteetsem. Tuntumad ansamblid on                     Blondie, Talking Heads, The Cars, The Police.    Grunge - ​Kujunes välja 80´ndate lõpus. Ühendunud olid hipiliikumine, punk rock ning heavy                           metal. Grunge puhul oli oluline sõnum, mis rääkis võõrandumisest, ükskõiksusest,                     depressioonist, vihast, pettumusest, hirmust ja vabadusihast. Lood olid rahuliku ja                     meloodilise salmisosaga ning kiire ja kiiskava refrääniga. Tuntumad esitajad on Nirvana,                       Pearl Jam, Alice in Chains.    Hiphop - ​Tekkis 80.aastate esimesel poolel. Olulisemad osad hiphopi juures on räppimine ja                           instrumentaaltaust. Instrumentaaltausta võib tekitada mitut moodi: see tuleb heliplaadilt,                   rütmimasina abil, sämpleri kaudu, süntesaatoriga, harvem naturaalpillidega ning beatbox´iga.                   Teksti ülesehituses on nii riim kui ka algriim. Lood räägivad olulistest teemadest nagu                           sõbrad, pere, suhted, karjäär, seksuaalsus. Populaarsemad esindajad on 2 Pac, Dr.Dre, 50                         Cent, Missy Elliot ja Eestis Genka, Cool D.    Elektrooniline popmuusika - ​Muusikat tehakse rütmimasinatel, süntesaatoritel, sämpleritel                 ning nüüd ka arvuti abiga. Vokaali kasutatakse elektrooniliselt muundatuna. Muusika puhul                       on oluline rütm, lugudel puudub kindel sõnum. Ansambli liikmeteks on DJ, kes töötleb varem                             salvestatud muusikapalu.    House - ​Tekkis 1890.aastate keskpaiku. House ühendab endas disko, jazz´i, soul´i, funk´i kui                           ka latiinomuusika jooni. Taktimõõt on 4/4, rütmimasina basstrummiga rõhutatakse kõiki                     lööke. House oli esimene muusikastiil, mida sai kodust lahkumata teha. 


Techno - ​Kujunes paralleelselt house´iga. Techno muusika on tempokam, tavaliselt ilma                       vokaalita. Techno-lood on originaallooming ning sämplinguid üldiselt ei kasutata. Seda                     muusikastiili esitavad ansamblid on näiteks Kraftwerk, Aphex Twin, Jeff Millis, The                       Chemical Brothers.    Ambinet - ​See muusikastiil pole tantsimiseks. Sageli kasutatakse seda stiili muusika                       helitaustana. Ambinet iseloomustab elektrooniline voolav ja hõljuv kõlapilt, kus on sageli                       loodushelid. Selle stiili loojaks peetakse Brian Enot.    Trance - ​Kujunes 90.aastatel välja technost. Trance on pehmem ning rahulikuma tempo ja                           rütmiga kui acid house, kuid see pole muusikastiil mida vabalajal kuulata nagu ambinet.     Breakbeat - ​Tegu on elektroonilise tantsumuusikaga. Beakbeat on võrreldes raggae´ga poole                       kiirem. Muusikastiil on energiline ja rõõmsameelne ja erinevalt teistest elektroonilise popi                       stiilidest vähem hüpnootiline.    Jungle - ​On väljakujunenud acid house´ist ja mõjutusi saanud hiphopist ning raggae´st.                         Iseloomulik on ülitihe trummipartii ja väljakostuvad bassikäigud. Sämplingutest on kuulda                     loodushelisid, mis peaks tekitama džunglimeeleolu.    Drum´n´bass ( ehk d'n'b, DnB või D'n'B) - ​Levik sai alguse 90.aastatel. Ta kasvas välja                               jungle´st, sellele viitab samasugune trummi- ja bassipartii käsitlus. Kasutatakse keerukamaid                     rütmielemente kui house´is ja techno´s.